3-14-50499/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50499 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 700 eurot

seoses

talle

KRaha

väljavõtete mitteväljastamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD

1. 11.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1−2, tõlge tl 5), milles ta palub mõista talle välja hüvitis summas 700 eurot kahju eest, mille Tartu Vangla on talle väidetavalt tekitanud seitsmel korral K-Raha ärakirja väljastamata jätmisega. Kaebuses taotleb määruskaebuse esitaja tema vabastamist riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.

2. Tartu Halduskohus jättis 28.04.2014. a määrusega riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste, so

21 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus, kontrollinud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise aluste esinemist halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1, § 111 lg 1 ja §

112 lg 1 p 1 järgi, leiab, et määruskaebuse esitaja on HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi küll maksejõuetu, kuid talle menetlusabi andmine ei ole tulenevalt HKMS § 111 lg-st 1 põhjendatud kaebuse väheste edulootuste tõttu. Halduskohus viitab Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohale, mille kohaselt ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud ka väheintensiivse riive korral (RKHKm3311111, p 10). Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus, hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks (RKHKm 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohus selgitab, et kaebuses esitatud asjaolude pinnalt – määruskaebuse esitajale seitsmel korral K-Raha ärakirjade väljastamata jätmine – ei saa asuda seisukohale, et kirjeldatud vangla tegevusega oleks määruskaebuse esitajale kaasnenud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel rahas hüvitamisele kuuluvat kahju. Samuti ei saa K-Raha ärakirjade saamist pidada sedavõrd oluliseks õiguseks, mille riivamisel oleks põhjendatud riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel. Halduskohtule teadaolevalt ei ole kohtule esitatud kaebused jäänud menetlemata põhjusel, et Tartu Vangla ei ole väljastanud kaebajale K-Raha ärakirju. Vajadusel on kohus ise nõudnud vanglalt määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtte tema majandusliku seisu kontrollimiseks. Seega ei ole vastustajale etteheidetav tegevusetus toonud kaasa kahjulikku tagajärge ega takistanud määruskaebuse esitaja õiguste kohtulikku kaitset. Seetõttu puudub alus määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks ja tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 06.05.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 19−19p, tõlge tl 22) Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu nimetatud määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja heidab halduskohtule ette seda, et viimane nõuab pidevalt määruskaebuse esitajalt K-Raha väljavõtteid, ehkki halduskohtul on endal teabenõude korras võimalik see vanglalt saada. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et vangla ei järgi seadust ega ole määruskaebuse esitajale K-Raha väljavõtteid välja andnud.

4. Tartu Vangla palub vastuses määruskaebusele (tl 33−33p) jätta see rahuldamata. Tartu Vangla märgib, et kuigi mittevaralise kahjuna käsitletavaid kannatusi ei ole kannatanul võimalik alati tõendada, saab tõenäosusteooria järgi hinnata, kas vaidlusaluses olukorras on mittevaralise kahju tekkimine üldse tõenäoline ning kas selle tekkimist on võimalik objektiivselt hinnata. Tartu Vangla nõustub halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitajale seitsme K-Raha ärakirja väljastamata jätmine ei saanud tekitada talle sellist kahju, mis kuuluks RVastS § 9 lg 1 alusel rahas hüvitamisele. Isegi juhul, kui määruskaebuse esitaja arvates saabus temale vangla tegevusest mittevaraline kahju, ei saa sellise kahju eest hüvitise saamist või mittesaamist pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivu tasumisest vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Seega on määruskaebuse esitaja etteheited kohtuniku tegevusele põhjendamatud, kuna kohtunik on kohustatud järgima halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut ega saa teha põhjendamatuid või ebaseaduslikke otsuseid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea neid tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4 koosmõjus § 203 lg-ga 2 vajalikuks käesolevas määruses korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Tulenevalt HKMS § 111 lg-st 1 antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega tuleb halduskohtul menetlusosalisele menetlusabi andmise otsustamisel hinnata ka tema kavandatava menetluses osalemise edukust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses ning Tartu Vangla poolt määruskaebusele esitatud vastuses väljendatud seisukohaga, et määruskaebuse esitaja vabastamine kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust ei ole põhjendatud, kuna kaebuse asjaoludel ei saa tema kavandatav menetluses osalemine olla edukas. Määruskaebuse esitajale K-Raha väljavõtete väljastamata jätmine ei saanud talle tekitada RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat kahju. Määruskaebuse esitaja väidetest nähtuvalt vajas ta K-Raha väljavõtteid kohtule esitamiseks, kuid puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kohus ei ole vajadusel määruskaebuse esitaja majandusliku seisu kontrollimiseks neid väljavõtteid ise vanglalt välja nõudnud. Seega puudub kaebuse asjaoludel alus kahelda selles, et määruskaebuse esitajale ei saa olla vangla vastava tegevusega tekkinud hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju ning sellise nõude esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud.

7. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.04.2014. a määrus määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamata jätmise kohta muutmata. Tiina Pappel Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/