3-13-2370/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2370 Haldusasi O.S.i kaebus Kõrgessaare Vallavolikogu 18.10.2013 otsuse nr 134 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – O.S., esindaja Ivo Kallas Vastustaja – Hiiu vald

Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (so hiljemalt 13.10.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.S. on endises Kõrgessaare vallas (praegune Hiiu vald) Kalana külas Ristna kinnistu omanik. Nimetatud kinnistu jääb Ristna tuletorni lähiümbruse maa-ala detailplaneeringu (edaspidi DP) keskele.

2. 10.02.2012 algatati Ristna tuletorni lähiümbruse maa-ala detailplaneeringu koostamine maaüksuse jaotamise, ehitusõiguse määramise ja Kõrgessaare valla üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni muutmise eesmärgil ning kinnitati lähteülesanne.

3. 24.05.2013 võeti DP (DAGOpen OÜ Projektbüroo töö nr 12-36) vastu. Avalik väljapanek toimus 05.06-03.07.2013. Kaebuse esitaja esitas vastuväited DP-le 02.07.2013. Avalik arutelu toimus 04.07.2013. DP kehtestati 18.10.2013 otsusega.

4. 18.11.2013 esitas O.S. kaebuse halduskohtule DP kehtestamise otsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja taotleb vaidlustatud haldusakti tühistamist ja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.

Kaebaja leiab, et tal on õigus saada juurdepääs oma kinnistuni üle võõra kinnisasja tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1. Vastava avalduse kohalikule omavalitsusele on kaebaja teinud juba 8. ja 9.veebruaril 2011. 03.03.2011 vastuses taotlustele on kohalik omavalitsus leidnud, et otstarbekas on rajada juurdepääs üle Ristna tuletorni kinnistu. Kaebaja samasisuline ettepanek DP avalikul väljapanekul jäeti aga arvesse võtmata ning leiti, et väljakujunenud juurdepääsutee asemel tuleks juurdepääs tagada üle Putkaste metskond 3 ja Sireeni maaüksuse. Lisaks ei näe kehtestatud DP ette juurdepääsutee konkreetset asukohta kuni kaebajale kuuluva Ristna kinnistu piirini. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p-i 4 kohaselt tuleb kinnisasjale tagada otstarbekas juurdepääs. DP-ga määratud juurdepääs kaebaja arvates otstarbekas ei ole. Kaebaja leiab, et kohalik omavalitsus ei ole planeeringu menetlemisel taganud erinevate huvide tasakaalustatud arvesse võtmist, sh mõistlikul viisil kaitsnud avalikke huve.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

DP kehtestamise ajal kehtinud Kõrgessaare valla üldplaneeringu kohaselt oli planeeringuala juhtfunktsioon transpordija sotsiaalmaa. Planeeringuala tegelik maakasutus ei vastanud üldplaneeringu kohasele juhtfunktsioonile, kuna osaliselt olid olemasolevates hoonetes eluruumid, osaliselt kaubandus-, toitlustusja teenindusruumid, ega arengudokumentides toodud kasutusele. Tehnoloogia arengu tõttu puudus vajadus kogu maa-ala kasutada Ristna tuletorni töö tagamiseks. Seega soovis kohalik omavalitsus kaevatava detailplaneeringuga muuta kehtivat üldplaneeringut. Detailplaneeringu kiitis 30.09.2013 heaks ka Hiiu maavanem.

Vastustaja leiab, et kaebaja viidatud AÕS sätet on arvestatud. Ristna kinnistuni on avalikult kasutatavalt teel detailplaneeringuga tagatud juurdepääs üle Putkaste metskond 3 ja Sireeni maaüksuse. DP joonisel on märgitud täpne tee asukoht, nii juurdepääsuteele kui juurdepääsule. DP seletuskirjas on toodud täpsemad teede ja liikluskorralduse nõuded. Samuti

3 on tagatud kaebaja kinnistule juurdepääs planeeringukohase juurdepääsu laiendamise ja korrastamise ajaks üle planeeritava Ülevaataja kinnistu. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p-de 4 ja 13 kohaselt on detailplaneeringu üheks eesmärgiks servituutide vajaduse määramine. Kehtestatud DP vastab toodud nõudele. PlanS § 9 lg 9¹ alusel tuleb arvestada Muinsuskaitseameti eritingimusi. Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu 02.05.2013 kooskõlastanud. Vastustaja on arvestanud Muinsuskaitseameti eritingimustest tuleneva nõudega takistada liikluse pääsemist kompleksi keskmesse.

Detailplaneeringuga määratud juurdepääsu lahendus arvestab asjaoluga, et olemasolev teedevõrgustik Ristna ja Ristna tuletorni maaüksusel kujunes perioodil, mil kõik planeeringuala hooned olid tervikliku kompleksina kasutuses tuletorni teenindamiseks. Ristna maaüksus erastati ning eraldati kompleksist ja see läks eraomandisse. Detailplaneeringuga toimub täiendav Ristna tuletorni maaüksuse jaotamine ning tekkival Ülevaataja kinnistu omanikul on samasugused õigused oma kinnisasja terviklikuks kasutamiseks nagu teistel planeeringuala kinnisasja omanikel.

Kõrgessaare Vallavolikogu 03.03.2011 kirja koostamise ajal puudus Ristna tuletorni kinnistu omanikul kinnistu jagamise ja arendamise soov. Möödunud kahe aasta jooksul on asjaolud muutunud ning seda on haldusorgan juurdepääsutee määramisel arvesse võtnud. Koostatud DP lahendus vastab planeeringust huvitatud isiku ja avalikele huvidele ning arvestab Muinsuskaitse eritingimustega. Kõrgessaare valla arengukava 2012-2020 näeb ette Ristna tuletorni piirkonna arendamise ja selle hoonetekompleksi tervikliku korrastamise ning kaasaegseid teenuseid pakkuva kompleksina kasutusele võtmise. Nõuetekohased juurdepääsud on tagatud kõigile planeeringuala kinnistutele, sh kaebaja kinnistule, tema kinnistu terviklikku kasutamist praeguse olukorraga võrreldes toetaval moel. Vastustaja arvates on DP kohane juurdepääsutee lahendus parim võimalikest ning kaebust ei saa pidada põhjendatuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel esines menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist (HMS § 58); kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele ega välju diskretsiooni piiridest ja on muude diskretsioonivigadeta (HKMS § 158 lg 3). Halduskohus saab hinnata üksnes seda, kas haldusorgani otstarbekuse kaalutlused ei ole ilmselgelt ebaratsionaalsed (vt RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-15-08, 3-3-1-42-02). Planeerimisdiskretsiooni (kaalutlusõiguse) teostamisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusõigus, st valla territooriumi ja selle osaks olevate kinnistute planeerimisel tõusetuvad otstarbekuse küsimused ei ole kohtu poolt ümberhinnatavad. Kohus lahendab üksnes õiguslikku vaidlust.

O.S.i kaebus tuleb kokkuvõtlikult jätta rahuldamata põhjusel, et halduskohus ei saa ümberhinnata planeerimisdiskretsiooni osaks olevaid otstarbekuse kaalutlusi (planeeringulahenduse otstarbekus juurdepääsutee osas), millisele argumendile kaebus tugineb ning käesolevas asjas puudub mõistlik põhjus pidada kaalutlusotsust juurdepääsutee lahenduse osas meelevaldseks.

4 Kaebaja lähtub kaebuse esitamisel eeldusest, et otstarbekas juurdepääsutee Ristna kinnistule saab olla üksnes temale kõige lühem ja mugavaim võimalik tee. Samuti asjaolust, et kui see tee on senini olnud kaebaja kinnistule juurdepääsuteeks, siis sõltumata vahepeal muutunud asjaoludest (võimalusest pääseda kaebaja kinnistule avalikult kasutatavalt teel uue planeeritava tee kaudu, mis tagab ühtlasi juurdepääsu teistele planeeringuala kinnistutele; planeeritava kinnistu omaniku huvid; tuletorni kompleksi keskuses liikluse vähendamise vajadus) tuleb eelistada kaebaja huvi säilitada senine juurdepääs. Kaebaja seisukoht on kohtu arvates ekslik.

8. Puudub vaidlus, et kaevatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Seetõttu (lisaks O.S.i vastuväite lahendamisele) teostas selle üle järelevalvet maavanem. Maavanema järelevalve tulemusena koostatud 30.09.2013 heakskiidukirjast (tlk 42-43) nähtub, et vastuväite esitaja pidas juurdepääsuteed ebaotstarbekaks, kuna see on 200m pikem seni kasutatud juurdepääsuteest üle Ristna tuletorni kinnistu ning kulgeb ringiga. Maavanema juures toimunud ärakuulamisel tuvastati, et DP kohane juurdepääsutee Ristna kinnistule kulgeb mööda Putkaste metskond 3 ja Sireeni kinnistu piiri ning on ühtlasi neile kinnistutele juurdepääsuteeks. Kinnistud on vastavalt riigi ja munitsipaalomandis. Maaomanikud on kooskõlastanud planeeringulahenduse. Maakorraldusseaduse sätteid kavandatav planeeringulahendus maavanema arvates ei riku, kuna mõiste „otstarbekas” ei tähenda tingimata kõige lühemat teed, vaid arvestada tuleb kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Muuhulgas tuleb arvestada planeeritava kinnistu omaniku huvi privaatsusele, lahenduse koormavust, kinnisasja tervikliku ja otstarbeka kasutamise võimalikkust. Otstarbekust ei tule ka kohtu arvates vaadata üksnes kaebuse esitaja huvidest lähtuvalt. Maavanem leidis, et juurdepääsutee lahendust ei saa pidada kaebaja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Kohus nõustub kõigi eeltoodud hinnangutega. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses esitanud väiteid üldplaneeringu muutmiseks põhjenduste puudumise osas nõustub kohus maavanemaga ka selles, et üldplaneeringu muutmist detailplaneeringuga võib pidada põhjendatuks (PlanS § 9 lg 7), kuna see on avalikes huvides, tagades piirkonna arengut. Lisaks võimaldab see restaureerida ja kasutusse võtta muinsuskaitselised objektid erasektori vahendeid kaasates (DP seletuskirja p 2.2).

9. Detailplaneeringu seletuskirja p 1 ja 4 kohaselt on selle eesmärgiks jagada olemasolevad maaüksused planeeringualal uuteks kruntideks ja määrata uued sihtotstarbed olemasolevate kasutusviiside ja uute kasutusviiside põhjal. Samuti kavandada ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja uute hoonete püstitamiseks. Kuna maaüksusel asusid Ristna tuletornikompleksi kuuluvad ehitismälestised, määras Muinsuskaitseamet restaureerimiseks eritingimused. (DP seletuskirja p 2.1) Muinsuskaitse eritingimustes tehtud ettepanek teedevõrgu osas nägi ette, et kompleksi keskmes suuremat liiklust välditakse ja tagatakse vajadusel juurdepääs teenindavale transpordile. Uute sõiduteede rajamine kompleksi keskmesse on keelatud. (DP seletuskirja p 2.2) Kaebajale kuuluvale Ristna kinnistule juurdepääsuks on DP seletuskirja p 12 kohaselt ettenähtud teeservituut Putkaste metskond 3 ja planeeritavale Sireeni kinnistule. Selgitatud on, et juurdepääsuservituudi tingimused lepivad kinnistute omanikud kokku ja kinnitavad need notariaalselt ning servituudi kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Sireeni kinnistu juurdepääsuservituut Ristna kinnistu kasuks on märgitud ka DP joonisel (detailplaan, tlk 16 pöördel) planeeritava ala näitajate tabelis. Planeeritav juurdepääsutee on DP eelmärgitud joonisel ära toodud ja kulgeb Putkaste metskond 3 ja Sireeni kinnistu piiri ääres. Samuti on märgitud juurdepääsu asukoht kaebaja kinnistu piiril. (detailplaan, tlk 16 pöördel) Õige ei ole kaebaja väide, et juurdepääsutee asukohta ei ole konkreetselt määratletud. Juurdepääsutee asukoht on määratletud planeerimisseaduse nõuete kohaselt.

5

Kuna tee küsimus tuleb kehtestatud DP kohaselt lahendada servituudiga, siis eeldab see vastavate kinnistute omanike tsiviilõiguslikku kokkulepet ja kannet kinnistusraamatus. Servituuti ei määra planeeringut kehtestav haldusorgan. AÕS § 156 lg 1 kohustab tagama juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle võõra kinnisasja. Servituudi seadmise vajaduse äranäitamisega detailplaneeringus on viidatud sätte mõttes tagamise kohustus kohaliku omavalitsuse poolt täidetud. Detailplaneeringuga saab kohalik omavalitsus määrata tee kavandatava asukoha, kui juurdepääsuõigus tagatakse servituudiga planeeringust puudutatud isikule üle võõra kinnisasja. PlanS § 9 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu ülesanded muuhulgas tänavate maaalade, liikluskorralduse ning servituutide vajaduse määramine. Servituudi vajadus on vaidlustatud detailplaneeringuga määratud ning määratud on ka kavandatava tee asukoht kuni kaebaja kinnistuni. Seega on detailplaneering kehtivale õigusele vastav.

Kaebaja viidatud MaaKS § 5 lg 2 p 4 ei määratle otstarbeka juurdepääsuna lühimat võimalikku teetrassi. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis tuleb sisustada haldusorgani poolt kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes. Käesolevas asjas on haldusorgan ka viidatud sätet kohaldanud õigesti. Kaebajale kõige otstarbekam (kõige lühem ja odavam) juurdepääs oleks kahtlemata läbi Ristna tuletorni kinnistu, kuid kohalik omavalitsus peab lisaks arvestama ka planeeritava kinnistu omaniku huve ja avalikku huvi. Ristna tuletorni kinnistu hoonetekompleks sisaldab ehitismälestisi, mille säilitamine ja kaitse on avalik huvi. Avaliku huvi kaitseks on antud Muinsuskaitse eritingimused, mille sisuks on muuhulgas ka vältida tuletorni kompleksi keskust koormavat ja läbivat liiklust. Muinsuskaitseamet on DP kooskõlastanud, mis tähendab, et eritingimusi on nende arvates DP koostamisel järgitud. Seega tuleneb planeeringulahendus, mis ei võimalda läbi Ristna tuletorni kinnistu pääseda ümberkaudsetele kinnistutele (sh kaebaja omale) muuhulgas Muinsuskaitse eritingimustest, millega haldusorgan on planeeringu kehtestamisel arvestanud. Eritingimusi kaebaja vaidlustanud ei ole.

Kohus ei näe planeerimisdiskretsiooni meelevaldset kasutamist kohaliku omavalitsuse poolt. Otsus on loogiline ja mõistlik ning kaebaja huvi puudutavas küsimuses piisavalt põhjendatud ja arusaadav. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et põhjused, miks valiti selline juurdepääsutee ei oleks talle teada.

Vastuolu haldusorgani varasema seisukohaga (kaebaja viidatud 03.03.2011 vastus), möödunud ajavahemiku ja asjaolude muutumise tõttu, ei ole. Kohalik omavalitsus pidas juurdepääsuteed kaebaja kinnistule läbi Ristna tuletorni kinnistu otstarbekaks enne seda kui oli 2012.a algatatud Ristna tuletorni maa-ala detailplaneering. Planeeritava kinnistu omaniku soov oli jaotada maa-ala erinevateks kruntideks, puudusid muinsuskaitse eritingimused (tlk 39). Märgitud huvi ja ettenähtud tingimusi tuli kohalikul omavalitsusel DP kehtestamisel arvestada tulenevalt PlanS § 1 lg-st 3, § 4 lg 2 p-st 2, § 9 lg-st 9¹, lisaks kaebaja poolt vastuväidetes välja toodud huvile. Kuna DP näeb ette juurdepääsutee kaebaja kinnistuni, siis ei saa väita, et kaebajal puuduks DP kohaselt juurdepääs oma kinnistule. Sealjuures on vastustaja selgitanud, et kuni juurdepääsuks määratud tee laiendamise ja korrastamiseni on kaebajal võimalik kasutada senist läbipääsu üle Ristna tuletorni kinnistu (tlk 39).

10. Kaebaja ei väida oma subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuses planeerimismenetluses menetlusnormide rikkumist.

6 Kohus siiski märgib, et kaebajal on üksnes õigus sellele, et tema vastuväidet juurdepääsutee asukoha osas menetletaks planeerimisseaduse kohaselt ning vastustaja teostaks tee asukoha määramisel planeerimisdiskretsiooni õiguspäraselt. Kaebajal ei ole seadusest tulenevat subjektiivset õigust vastuväite rahuldamisele.

11. Õiguspärase ja kaebaja subjektiivseid õigusi mitterikkuva haldusakti tühistamiseks alus puudub. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik