3-14-50642/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50642 Haldusasi Roman Gorodivski kaebus Politseija Piirivalveameti Valga
Legislator headnote
AI generated3-14-50642/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50642 Haldusasi Roman Gorodivski kaebus Politseija Piirivalveameti Valga
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50642 Haldusasi Roman Gorodivski kaebus Politseija Piirivalveameti Valga
arestimaja
nõuetele
mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 30 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Roman Gorodivski määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Roman Gorodivski Vastustaja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 28.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski kaebus (tl 2-5), milles ta nõudis Politseija Piirivalveameti (PPA) Valga arestimaja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat perioodidel 21.08.2006 - 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007, 16.03.2007 - 23.03.2007, 20.04.2007 - 25.05.2007, 19.06.2007 - 20.07.2007, 28.09.2007 - 19.10.2007, 09.11.2007 15.02.2008, 17.05.2011 - 24.05.2011, 29.05.2012 - 05.06.2012, 08.10.2013 22.10.2013 kokku 326 päeva jooksul Valga arestimajas inimväärikust alandavates ja tervist kahjustavates tingimustes. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks. 2. Tartu Halduskohus 27.05.2014. a määrusega (tl 18-19) vabastas R. Gorodivski riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja võttis R. Gorodivski kaebuse menetlusse. Ühtlasi andis kohus kaebajale 10 päeva kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
3. 29.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski taotlus (tl 24-24p) kaebetähtaja ennistamiseks. R. Gorodivski põhjendas taotlust asjaoluga, et ta sai oma õiguste rikkumisest teada Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 19.12.2013. a lahendist ja 2013. a haldusasjast nr 31318. 4. PPA esitas 14.07.2014 vastuse (tl 40-41), milles leidis, et R. Gorodivski kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning perioodide 21.08.2006 - 17.11.2006, 12.01.2007 26.01.2007, 16.03.2007 - 23.03.2007, 20.04.2007 - 25.05.2007, 19.06.2007 20.07.2007, 28.09.2007 - 19.10.2007 ja 09.11.2007 - 15.02.2008 osas tuleb haldusasja menetlus lõpetada. PPA hinnangul ei nähtu kaebusest ega kaebetähtaja ennistamise taotlusest, et kaebaja oleks olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. PPA märkis, et arestimajas kinnipidamise õiguspärasus või õigusvastasus ei ole halduskohtusse pöördumise objektiivne takistus, mistõttu ei ole see ka kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ka arestimajas viibimisele järgnevat hilisemat kohtupraktikat erinevate arestimajade kinnipidamistingimuste osas ei saa PPA arvates lugeda takistuseks kaebuse tähtaegsele esitamisele, mistõttu ei saanud hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju. 5. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 44-45p) jättis rahuldamata R. Gorodivski taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 1) ning lõpetas menetluse perioodidel 21.08.2006 - 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007, 16.03.2007 - 23.03.2007, 20.04.2007 25.05.2007, 19.06.2007 - 20.07.2007, 28.09.2007 - 19.10.2007 ja 09.11.2007 15.02.2008 Valga arestikambri kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: a) Kaebetähtaja arvestamisel tuleb igat arestimajas viibimise perioodi käsitleda eraldiseisvalt ning tegemist ei ole jätkuva rikkumisega alates 21.08.2006 kuni 22.10.2013. Asjaolud, et Valga arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja tervist ja alandasid tema inimväärikust ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Prefektuur (alates 01.01.2012 PPA), mille struktuuriüksuseks oli Valga arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 seovad halduskohtusse pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Riigikohus on 18.06.2008. a otsuse nr 3-3-1-3508 p-s 10 leidnud, et jõustunud lahendist, millega tuvastati toimingu õigusvastasus, saab kahju hüvitamise tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui kaebajale ei saanud juba eelnevalt selge olla, et talle on tekitatud kahju ja kes on selle eest vastutav. Kui kaebajale on nii kahju kui ka tekitaja teada juba varem, siis ei saa kohtulahendi kuupäevast hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. Ka kaebaja ise on kohtule esitatud kaebuses välja toonud, et viibimine 324 ööpäeva jooksul Valga arestimajas nõuetele mittevastavates olmetingimustes mõjus temale vaimselt ja füüsiliselt laastavalt, mis näitab, et kaebaja on tajunud temale kahju tekkimist juba arestimajas viibides. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja ajavahemiku 21.08.2006 - 17.11.2006 osas hiljemalt 17.11.2006, ajavahemiku 12.01.2007 - 26.01.2007 osas hiljemalt 26.01.2007, ajavahemiku 16.03.2007 23.03.2007 osas hiljemalt 23.03.2007, ajavahemiku 20.04.2007 - 25.05.2007 osas hiljemalt 25.05.2007, ajavahemiku 19.06.2007 - 20.07.2007 osas hiljemalt 20.07.2007, ajavahemiku 28.09.2007 19.10.2007 osas hiljemalt 19.10.2007 ja ajavahemiku 09.11.2007 15.02.2008 osas hiljemalt 15.02.2008. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg eelnimetatud perioodide osas vastavalt 17.11.2009, 26.01.2010, 23.03.2010, 25.05.2010, 20.07.2010, 19.10.2010, 15.02.2011. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus saabus 2 2
Tartu Halduskohtusse 28.04.2014. Seega on kaebus seoses Valga arestimaja tingimustega eelnimetatud perioodidel esitatud pärast kaebetähtaja lõppemist. b) Tähtaja ennistamise aluseks oleva määratlemata õigusmõiste „mõjuvad põhjused“ sisustamisel peab kohus andma hinnangu kaebaja poolt välja toodud menetlustähtaja möödalaskmise põhjustele. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Antud juhul ei ole kaebaja välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu kaebetähtaja möödalaskmiseks, vaid on tähtaja ennistamise avalduses põhjusena välja toonud asjaolu, et ta oli teadmatuses sellest, et tema kinnipidamine arestimajas oli õigusvastane ning Lõuna prefektuuri õigusvastane tegevus sai talle teatavaks alles 2013. a novembris erinevate sellekohaste kohtulahenditega tutvudes. Kaebajale pidi väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja olema teada hilisemalt iga arestimajas viibitud perioodi viimaseks päevaks. Kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada kinnipidamistingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Asjaolu, et kaebaja tutvus arestimajas viibimisele järgnevalt erinevate arestimajade kinnipidamistingimuste osas tehtud kohtupraktikaga, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis takistanuks kaebajal seaduses sätestatud kaebetähtaja jooksul talle kahju tekitamisest selgusele jõudmast ja oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumast. Kaebaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-315702, p 19). Seda enam, et kaebusest nähtuvalt on kaebaja tajunud talle kahju tekkimist juba arestimajas viibides, kuna kinnipidamistingimused tekitasid temas vaimselt ja füüsiliselt laastavat mõju. Muid põhjusi, miks kaebaja kahjunõude esitamiseks ettenähtud tähtaja ületas, ei ole kaebaja esile toonud. Isegi kui EIK 19.12.2013. a lahendist teadasaamist saaks pidada kaebuse esitamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemiseks HKMS § 71 lg 2 tähenduses, nagu viitab kaebaja, oleks kahjunõue koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega tulnud esitada 14 päeva jooksul selle takistuse äralangemisest. Kaebaja pöördus kohtusse aga ligi neli kuud pärast EIK otsuse avaldamist. Eeltoodust tulenevalt kaebajal ilmselgelt puudusid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski määruskaebus (tl 51-52p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse p-d 1 ja 2. R. Gorodivski selgitab, et ta ei saanud kuni 10.03.2014 tutvuda EIK 19.12.2013. a otsusega ning juba 17.03.2014 esitas ta kahju hüvitamise taotluse. Seega on ta alates hetkest, mil sai teada oma õiguste rikkumisest Valga arestimaja poolt, läbinud lähima tähtaja jooksul kõik vajalikud protseduurid vastavalt vangistusseadusele ja haldusseadusele. R. Gorodivski märgib, et ta sai enda õiguste rikkumisest teada kas 13. või 14. märtsil EIK 19.12.2013. a otsusest, mis tähendab, et tegelikke tähtaegu arvutatakse sellest hetkest, kui ta sai õiguste rikkumisest teada ja on alus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg 10 aasta jooksul. 7. PPA esitas 22.08.2014 vastuse (tl 68-69p), milles leiab, et Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus vastab seadusele ja kohtupraktikale ning on põhjalikult motiveeritud. PPA on seisukohal, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks. 3 3
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 9. HKMS § 124 lg 1 sätestab kohtu kohustuse kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsuse hindamisel, lähtuvalt RVastS § 17 lg-st 3 ja HKMS § 46 lg-st 4, on oluline välja selgitada, milles seisneb väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju ning millal kaebaja kahjust ja selle tekitajast teada sai. Riigikohus on leidnud, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati (Riigikohtu 06.03.2014. a otsuse nr 3-3-1-93-13 p 14). 10. Hüvitamiskaebuse esitamisel näeb HKMS § 46 lg 4 ette kolmeaastase tähtaja arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Samuti tuleneb RVastS § 17 lg-st 3 kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamiseks alates kahjust ja selle tekitamisest teadasaamisest. Seega RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 kohaselt tuleb kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebaja on kaebetähtaja kulgema hakkamist mõistnud ekslikult. 11. Halduskohus on kaebetähtaja kulgemise hindamisel kohaldanud õigesti seadust ning lähtunud lisaks Riigikohtu praktikast ja õigustatult leidnud, et kaebaja oli endale võimaliku kahju tekkimisest teadlik alates arestimajast vabanemisest. Kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkas kaebaja puhul kulgema ajavahemiku 21.08.2006 - 17.11.2006 osas hiljemalt 17.11.2006, 12.01.2007 - 26.01.2007 osas hiljemalt 26.01.2007, 16.03.2007 23.03.2007 osas hiljemalt 23.03.2007, 20.04.2007 - 25.05.2007 osas hiljemalt 25.05.2007, 19.06.2007 20.07.2007 osas hiljemalt 20.07.2007, 28.09.2007 19.10.2007 osas hiljemalt 19.10.2007 ja 09.11.2007 15.02.2008 osas hiljemalt 15.02.2008 ning kahjunõude esitamise tähtaeg lõppes eelnimetatud perioodide osas vastavalt 17.11.2009, 26.01.2010, 23.03.2010, 25.05.2010, 20.07.2010, 19.10.2010, 15.02.2011. Käesoleval juhul on kaebaja mittevaralise kahju nõudega kohtu poole pöördunud alles 28.04.2014. Seega oli kaebuse esitamise ajaks kolmeaastane hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud ning kaebus on halduskohtusse esitatud kaebetähtaega rikkudes. 12. Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust (Riigikohtu 01.10.2002. a määruse nr 33-1-57-02 p 20) ning seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse kaotus. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (16.10.2002 otsuse nr 33141- 02 p 11). Kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole tähtaegselt pöörduda. 13. Põhjuseks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist, on kohtupraktikas üldreeglina peetud objektiivset asjaolu, mis on kaebajast sõltumatult tinginud kaebetähtajast mittekinnipidamise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja käesoleval juhul viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis oleks vältimatult põhjustanud kaebetähtaja rikkumise ning mida võiks seetõttu 4 4
pidada mõjuvaks põhjuseks. Arestikambris kinnipidamistingimuste osas väidetavast õigusvastasusest teadasaamine EIK lahendi pinnalt ei ole kahjunõudega kohtusse pöördumise objektiivne takistus, mistõttu ei ole see kaebetähtaja ennistamise aluseks. Samuti ei saanud hilisemast kohtupraktikast teadasaamine tagantjärgi tekitada kaebajale mittevaralist kahju. Erandjuhtudel on peetud kohtupraktikas võimalikuks kaebuse tähtaja ennistamist ka subjektiivsetel põhjustel. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebaja kogemusi kohtusse pöördumisel läbi mitmete kohtuvaidluste nähtuvalt kohtute infosüsteemist, on põhjendatud eeldada, et kaebaja pidi olema teadlik kohtule kaebuse esitamisel seaduses ettenähtud kaebetähtaegadest. Kaebaja ei ole nimetanud subjektiivseid põhjuseid tähtaja ületamisel ning ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid põhjuseid ka ei esine. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on põhjendatult kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätnud ja asjas ülalnimetatud osas menetluse lõpetanud. 14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus R. Gorodivski määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 5 5