3-14-51996/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-14-51996/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51996 Haldusasi ConArte OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.08.2014 otsuse nr 206-14/151885 tühistamiseks ning Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme 31.07.2014 otsuse nr 79/14 „Juhatuse liikme 17.06.2014 otsuse nr 63/14 muutmine“, millega riigihankes viitenumbriga 151885 „Põlva Kesk tn 25 õppehoone projekteerimistööd liginullenergiahooneks ja autorijärelevalve teenus“ otsustati jätta ConArte OÜ kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks aktsiaselts Resand pakkumus, kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – ConArte OÜ, volitatud esindaja v. adv Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja (hankija) – Riigi Kinnisvara AS Kolmas isik – AS Resand, esindaja adv Chirag Mody Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Riigi Kinnisvara AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Rahuldada Riigi Kinnisvara AS määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2014. a määruse resolutsiooni p 7 ja jätta ConArte OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riigi Kinnisvara AS (hankija) avaldas 28.04.2014 teise hankija Põlva Vallavalitsuse nimel riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Põlva Kesk tn 25 õppehoone projekteerimistööd liginullenergiahooneks ja autorijärelevalve teenus“ (viitenumber 151885) hanketeate.
3-14-51996 2(5) 2. Riigi Kinnisvara AS 17.06.2014 juhatuse liikme otsusega nr 63/14 kvalifitseeriti AS Resand ja ConArte OÜ ning tunnistati teiste hulgas nende pakkumused vastavaks. Sama otsuse p-ga 5 tunnistati edukaks pakkumuseks ConArte OÜ pakkumus kui madalaima hinnaga pakkumus. 3. AS Resand esitas 27.06.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse 16.06.2014 hankekomisjoni protokolli ja hankija 17.06.2014 otsuse tühistamiseks. VAKO 23.07.2014 otsusega vaidlustuses nr 156-14/151885 tunnistati Riigi Kinnisvara AS 17.06.2014 otsus ConArte OÜ kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks. VAKO otsus on jõustunud. 4. Riigi Kinnisvara AS muutis 31.07.2014 otsusega nr 79/14 enda 17.06.2014 otsuse p-e 1, 2, 3 ja 5 ning jättis seejuures otsuse p-ga 2.2 kvalifitseerimata pakkuja ConArte OÜ, kuna pakkujal ei ole täidetud nõue, mille kohaselt peab pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga olema projekteerimistööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 standardis sätestatud nõuetele. Sama otsuse p-ga 5 tunnistati edukaks pakkumuseks pakkuja AS Resand esitatud pakkumus kui madalaima hinnaga pakkumus. 5. ConArte OÜ esitas 07.08.2014 VAKO-le vaidlustuse Riigi Kinnisvara AS 31.07.2014 otsuse nr 79/14 kehtetuks tunnistamiseks. 6. VAKO jättis 28.08.2014 otsusega nr 206-14/151885 ConArte OÜ vaidlustuse rahuldamata. VAKO leidis oma otsuses, et RAMM Ehituse OÜ ei teosta sõlmitava hankelepingu alusel projekteerimistöid, mistõttu ei saanud vaidlustaja oma vastavust hanketeate osa III p 2.3) alap-s 6 sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimusele tõendada alltöövõtja RAMM Ehituse OÜ sertifikaadiga ning seega on hankija otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-tega 1 ja 6. 7. ConArte OÜ esitas 08.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 28.08.2014 otsus nr 206-14/151885 ning tunnistada kehtetuks Riigi Kinnisvara AS juhatuse liikme 31.07.2014 otsus nr 79/14 „Juhatuse liikme 17.06.2014 otsuse nr 63/14 muutmine“, millega riigihankes viitenumbriga 151885 „Põlva Kesk tn 25 õppehoone projekteerimistööd liginullenergiahooneks ja autorijärelevalve teenus“ otsustati jätta ConArte OÜ kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks AS Resand pakkumus. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus keelata viidatud riigihankes hankelepingu sõlmimine kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja leiab, et ta vastas juba pakkumuse esitamise hetkel kvalifitseerimise tingimustele. VAKO eiras tingimuste tõlgendamisel hanketeadet ning nii kohtute kui ka VAKO enda praktikat. Kuna VAKO leidis ebaõigesti, et ConArte OÜ tuleks jätta kvalifitseerimata, siis tunnistas hankija ebaõigesti kehtetuks ConArte OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise. VAKO ei hinnanud koos pakkumusega esitatud ConArte OÜ kvaliteedikäsiraamatut ega pidanud piisavaks kavandatud alltöövõtjal RAMM Ehituse OÜ-l olemasolevat juhtimissüsteemi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik selleks, et välistada hankelepingu sõlmimist kohtumenetluse ajal. Vastasel juhul ei ole hankija otsuste tühistamine enam võimalik. Hanke objektiks olevate tööde tegemise võimalusest ilma jäämine põhjustab kaebajale korvamatut kahju, eriti arvestades tänast majandusolukorda, kus projekteerimistööde teenuse turg on väga oluliselt vähenenud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkivaid tagajärgi ei saa kõrvaldada tulevikus ConArte OÜ-le makstav kahjuhüvitis. Potentsiaalse kahjunõude tõttu tekiks hankijal kohustus lisaks hankelepingu alusel teenuse osutajale makstavale summale tasuda veel täiendavalt raha kaebajale. Ettevõte, kes saab pakkuda teenust käesoleval juhul, omab järgnevates analoogsetes hangetes olulist eelist võrreldes teiste pakkujatega. Osutatud teenust on võimalik kasutada referentsobjektina vastavalt RHS § 41 lg 1 p-le 1. Ka kasvab sellest
3-14-51996 3(5) ettevõtte netokäive. Netokäibe suurus oli üheks eelduseks ka käesoleval juhul. Puuduvad ülekaalukad huvid, miks jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuna projekteeritava riigigümnaasiumi loomise aluseks olevad otsused on kohtus vaidlustatud ning on ebatõenäoline, et tööd hakkaksid enne 2016. a. 8. AS Resand palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebuse perspektiiv ei ole suur ning kaebaja huvid ei ole olulisemad hankelepingu sõlmimise keelamise tõttu kahjustada saavatest avalikest huvidest. Hankija ja VAKO on mitu korda põhjendanud, et kaebaja ei vasta hanketeate osa III p 2.3 alap-s 6 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peab pakkujal olema projekteerimistööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastaks vähemalt ISO 9001 standardis rakendatud tingimustele ja mille tõendamiseks kohustati esitama vastavat sertifikaati või samaväärset dokumenti. VAKO otsus on hankijale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei ole tõendanud riigigümnaasiumi loomise otsuse vaidlustamist, vaid viitab üksnes Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamise protsessi vaidlustamisele. Avalik huvi on suurem kaebaja erahuvidest. Riigigümnaasiumi avamine lükkuks pikaks ajaks edasi, kuna kohtuvaidluste ajal ei oleks võimalik projekteerimisega ehitustöid teostada. Isegi kui halduskohus lahendaks vaidluse 3-4 kuu jooksul ja pooled seda ei vaidlustaks, lükkuks hankelepingu sõlmimine veelgi enam edasi, sest enne talveperioodi ei ole võimalik ehitustöid teostada. 9. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.09.2014 määruse resolutsiooni p-ga 7 esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas Riigi Kinnisvara AS-l ja Põlva linnal riigihankes „Põlva Kesk tn 25 õppehoone projekteerimistööd liginullenergiahooneks ja autorijärelevalve teenus“ (viitenumber 151885) hankelepingu sõlmimise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 267 lg 4 alusel ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks hankedokumentide lisa 2 „Hankelepingu projekt“ alusel Põlva linnal ja kolmandal isikul õigus sõlmida juba 10.09.2014 hankeleping ning seega ei oleks võimalik kaebajat enam edukaks pakkujaks tunnistada ning sõlmida temaga ka hankelepingut. Kohtupraktikas ei ole analoogsete taotluste lahendamisel peetud kahju hüvitamise võimalust kaebajale tekkivate tagajärgede kõrvaldamise sedavõrd tõhusaks vahendiks, et see tingiks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise. Ka ei saa asuda seisukohale, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta seetõttu rahuldamata. Avalikud huvid ja kolmanda isiku huvid ei kaalu üle kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. HKMS § 275 lg 2 kohaselt vaatab halduskohus hankeasja läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. Kohtul on kavas käesolevas asjas kohtuotsus teatavaks teha 13.10.2014. Arvestades, et ka ringkonnakohus ja Riigikohus on seni praktikas järginud samu tähtaegu, peab kohus tõenäoliseks, et käesolevas kohtuasjas on ka kolme kohtuastme läbimisel võimalik jõuda jõustunud lõpplahendini 2014. a jooksul või 2015. a esimese poolaasta jooksul. Seega lükkuks kaebuse rahuldamata jätmise korral hankelepingu sõlmimine üksnes poole aasta võrra edasi, mis ei ole märkimisväärne aeg. Kohus rõhutab, et keskmine mõistlik hankija arvestab hankemenetluse läbiviimisel ka võimaliku vaidlustamisega. Juhul, kui kohus peaks kohtuotsuse tegemisel tõepoolest asuma seisukohale, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, on võimalik esialgse õiguskaitse abinõu tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3-14-51996 4(5) 10. Riigi Kinnisvara AS palub 11.09.2014 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.09.2014 määruse resolutsiooni p 7 tühistada. Asjas esineb hankemenetlusega jätkamiseks ülekaalukas avalik huvi ning see kaalub üles üksnes kaebaja ärihuvidest tuleneva esialgse õiguskaitse vajaduse. Kaebaja väljatoodud vaidlus ei käi selle üle, kas Põlvasse riigigümnaasium tuleb või mitte. Riigigümnaasiumi rajamist ei ole vaidlustatud ning selle avamine 2016. a septembris on hädavajalik, kuna olemasolev olukord ei vasta koolihoone tehnilistele nõuetele, demograafilistele vajadustele ega avaliku raha säästliku ja efektiivse kasutamise põhimõttele. Hankemenetluse peatamisel on vastustaja sunnitud viima läbi uue hankemenetluse, kuna oktoobri alguses saabuvad hankelepingu vahetähtajad, mida ei ole riigihangete seadusest tulenevalt võimalik enam muuta. See lükkab uue koolihoone avamise 1-2 aasta võrra edasi. Samas tõusevad ehitushinnad iga-aastaselt ning vastustaja peab pidama üleval (sh remontima) vanu koolihooneid, mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Avalik huvi on suunatud sellele, et koolihoone saaks valmis võimalikult vara, s.o 2016. a septembriks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna määrusega muu hulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest hankelepingu sõlmimise järgselt jääb talle üksnes kahjunõude esitamise võimalus. Esialgse õiguskaitse vajaduse korral saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätta üksnes juhul, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või esineb kolmandate isikute või avalikkuse ülekaalukas huvi hankelepingu sõlmimiseks. Avalik huvi hankega edasimineku vastu on kaalukas, sest hankija on veenvalt põhjendanud, miks koolihoone peab valmis olema 1. septembriks 2016 ning kuidas käesoleva hankemenetluse peatamine selle tähtaja järgimise võimatuks teeb. 13. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist tingib ringkonnakohtu arvates eelkõige aga asjaolu, et kaebus ei ole perspektiivikas. Käesolevas hankes on kaebaja kvalifitseerimise küsimus juba ühe kontrolli läbinud – VAKO 23.07.2014 otsusega vaidlustuses nr 156-14/151885 tühistati Riigi Kinnisvara AS 17.06.2014 otsus ConArte OÜ kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise kohta. VAKO leidis otsuse p-s 11, et Riigi Kinnisvara AS on tuvastanud ConArte OÜ vastavuse HT osa III p 2.3 alapunktis 6 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele lähtudes asjaoludest, mis tekkisid pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva ning arvestades Riigikohtu otsuses nr 3-12-2418 (p 23) avaldatud seisukohti, on see lubamatu. VAKO jõudis otsusele, et ConArte OÜ ei vasta kehtestatud kvalifitseerimistingimustele ning hankija otsus tema kvalifitseerimise kohta tuleb tunnistada kehtetuks. VAKO otsus on jõustunud. Asjaolust, et Riigi Kinnisvara AS polnud pakkuja kvalifikatsioonile hinnangu andmisel väidetavalt arvestanud kvaliteedikäsiraamatut ega alltöövõtja RAMM Ehituse OÜ-le välja antud sertifikaati, mis kõik olid koos pakkumusega esitatud ning VAKO neid dokumente oma otsuses kvalifitseerimist võimaldavatena eraldi ei käsitlenud, ei tulene, et kvalifitseerimistingimuste täidetuse üle saaks uue vaidluse avada. Kui kaebaja leidis, et tema kvalifitseerimistingimustele vastavus
3-14-51996 5(5) tuleneb mitmest erinevast dokumendist, tulnuks neile tugineda juba esimese vaidlustuse läbivaatamisel või VAKO otsuse vaidlustamisel. Praegusel juhul on kaebaja mittevastavus kvalifitseerimistingimustele kindlaks tehtud VAKO 23.07.2014 otsusega ning kuna kaebaja selle otsusega nõustus ning selle peale ei kaevanud, ei olnud Riigi Kinnisvara AS-l võimalik kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimisel teha samadele dokumentidele tuginedes teistsugust otsust. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-3-14 p-des 17 ja 19 selgitanud, milline on VAKO jõustunud otsuse õigusjõud konkreetses hankeasjas, ning ringkonnakohtu hinnangul on selles otsuses viidatud RHS § 127 lg-d 5 ja 41 ning otsuse põhjendused kohaldatavad ka käesolevas asjas. Riigikohus rõhutas, et VAKO jõustunud otsus on kohustuslik ja seda tuleb täita, RHS § 127 lg 5 kohustab hankijat viima oma otsused VAKO jõustunud otsusega kooskõlla, mis tähendab, et kõik hankemenetluse käigus tehtud otsused peavad järgima VAKO jõustunud otsust ning ka kohus on RHS § 127 lg 41 kohaselt asja lahendamisel seotud VAKO otsusega selle vaidlustamata osas. Seega ei saavutaks kaebaja oma praeguse kaebusega eesmärki võita riigihange, sest Riigi Kinnisvara AS ei saaks VAKO jõustunud otsuse tõttu teda ühelgi juhul kvalifitseerituks lugeda. Seega on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning esialgse õiguskaitse kohaldamine pole põhjendatud. 14. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus vaidlustatud 09.09.2014 määruse resolutsiooni p 7 ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks