3-14-51720/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51720 Haldusasi Karel Simuste kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamiseks

seonduvalt

ebainimlike etapeerimistingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Karel Simuste määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Karel Simuste Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.08.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K. Simuste esitas 10.08.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3) Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamiseks seonduvalt ebainimlike etapeerimistingimustega. 2. Tartu Halduskohus 15.08.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 eurot. Kohus märkis, et K. Simuste kaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 90 eurot, kuid kaebuse materjalidele ei ole lisatud tõendit riigilõivu tasumise kohta (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 39 lg 1 p 4). Kohus selgitas, et kaebajal tuleb esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument kaebuse juurde lisamiseks või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks riigilõivu laekumist kontrollida ning kui kaebaja leiab,

et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal õigus esitada kohtule isikukonto väljavõte ühes taotlusega riigilõivust vabastamiseks. Kohus märkis, et kui kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud ega taotlenud riigilõivust vabastamist, ei ole kohtul võimalik kaebust menetleda. 3. K. Simuste esitas 18.08.2014 Tartu Halduskohtule taotluse (tl 8), milles palus kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses rahaliste vahendite puudumisega. 4. Tartu Halduskohus 25.08.2014. a määrusega (tl 15-15p) jättis rahuldamata K. Simuste taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks summas 90 eurot, aega 15 päeva alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3). Kohus märkis, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, s.h lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Kohus viitas, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (18.04.2014- 17.08.2014) sissetulek 623 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 ple 1 kuulub mahaarvamisele 436,55 eurot, s.o tasu elektrienergia eest 0,45 eurot ning kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi 436,10 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ((623- 436,55)/4x2) 93,22 eurot. Kohus märkis, et antud juhul on kaebaja taotlenud hüvitist summas 3000 eurot, seega tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu 90 eurot (RLS § 57 1 lg 2). Kohtu hinnangul antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. 01.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse K. Simuste määruskaebus (tl 18-19), milles palub kohtul arvestada, et ta viibib vanglas, kus tal puudub kindel sissetulek ning vangla ei ole talle võimaldanud töökohta, järelikult on ta riigi poolt ülalpeetav. K. Simuste tunnistab, et lähedased on talle kandnud isiklikule arvele raha, kuid käesolevaks ajaks on lähedastel rahalised raskused tekkinud ja ei ole võimalik tema eest riigilõivu 90 eurot tasuda. Lisaks peab K. Simuste oluliseks, et menetlus, mille algatamist ta soovib, kuid mille takistuseks on riigilõivu tasumine, on analoogses asjas EIK otsuses Retunscaia vs Rumeenia (asi nr 25251/04) leidnud eduka osalemise kohtuprotsessis. K. Simuste leiab, et ringkonnakohus ei tohiks eirata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid. K. Simuste palub vabastada ta riigilõivu tasumisest täielikult või määrata tasumiseks riigilõivu miinimum summas 15 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 7. K. Simuste palub määruskaebuses vabastada ta riigilõivu tasumisest täielikult või määrata tasumiseks riigilõivu miinimumsummas 15 eurot. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude 2 2

väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 25.08.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-i 1 osas. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 25.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu otsustusega jätta ta vabastamata riigilõivu tasumise kohustusest. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 25.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 täielikult või alternatiivse taotlusena tühistaks ringkonnakohus halduskohtu 25.08.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 osaliselt, määrates tasumiseks riigilõivu 15 eurot. 8. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Halduskohus on õigesti viidanud RLS § 57¹ lg-le 2 ja märkinud, et kahju hüvitamise taotluse korral summas 3000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 90 eurot. Haldusasja toimikus olevast kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 13-14p) nähtuvalt olid kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul (18.04.201417.08.2014) kokku 623 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades olid väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, kokku 436,55 eurot. Eeltoodu pinnalt on K. Simuste kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ((623436,55)/4×2) 93,22 eurot. Seega on halduskohus 25.08.2014. a määruses õigesti märkinud, et riigilõiv menetluskuluna ei ületa menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mistõttu ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. Arvestades eeltoodud andmeid kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku kohta ei ole ka põhjendatud tasumisele kuuluva riigilõivu vähendamine 15 euroni. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut täielikult ega osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamisel võimalused riigilõivu tasumiseks, nagu on tuvastatud käesolevas asjas K. Simuste suhtes. 9. Riigikohtu üldkogu on 29.11.2011. a otsuse nr 3-3-1-22-11 p-s 24 märkinud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. Kuna käesolevas asjas ei ole K. Simuste kaebust halduskohtu poolt menetlusse võetud, siis ei ole ringkonnakohtul alust hinnata määruskaebuse esitaja väiteid asjaolude sarnasuse kohta määruskaebuses viidatud EIK otsusega Retunscaia vs Rumeenia asjas nr 25251/04. 10. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.08.2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 3 3

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4