3-14-50842/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50842 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud vangla 13.05.2014. a vastuse nr 1-13/755-2 ja 113/754-2. A. Maksimov palus kohut võtta vastu kaebus 1000 euro nõudes vangla poolt kirja ebaseadusliku läbilugemise pärast, mis on sekkumine eraellu ja kirjavahetuse saladuse rikkumine. 2. Tartu Halduskohus 29.05.2014. a määrusega (tl 8-9) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule täpsustada, kas ta soovis kohtule esitada hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel ning kui kaebaja soovib hüvitamiskaebuse menetlemist kohtus, siis tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 pdele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kaebajal märkida, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud isikuõigust on vangla oma tegevusega rikkunud. Kohus märkis, et isikul on õigus hüvitist nõuda juhul, kui vastustaja tegevus on kaebajale saabunud

kahjulike tagajärgede põhjuseks, s.t vastustaja tegevuse ja kahjulike tagajärgede vahel on põhjuslik seos. Varalise kahju hüvitamise nõude korral tuleb märkida, milles varaline kahju väljendus. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa kaebust sisustada haldusorganile esitatud kahjuhüvitamise taotluse pinnalt ning kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus. Ühtlasi viitas kohus, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Samuti kohustas kohus kaebajat esitama konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on olnud aluseks taotletava kahjusumma kujunemisele. Kohus palus A. Maksimovil teatada, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. A. Maksimovi kaebuse materjalidele ei ole lisatud tõendit riigilõivu tasumise kohta (HKMS § 39 lg 1 p 4) ning samuti ei nähtu e-riigikassast, et riigilõivu oleks antud kaebuselt tasutud. Kohus märkis, et kaebajal tuleb selgitada, kas riigilõiv on tasutud ja esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument kaebuse juurde lisamiseks või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks riigilõivu laekumist kontrollida. Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal õigus esitada kohtule isikukonto väljavõte ühes taotlusega riigilõivust vabastamiseks. 3. A. Maksimov esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 16), milles ta märkis, et ei ole nõus, kuna ei võimaldatud kaitsjat ning samuti ei tohiks nõuda riigilõivu tasumist isikult, kellel ei ole tööd. Lisaks märkis, et rikutud on Põhiseadust. 4. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega (tl 19-19p) tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus viitas, et kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määruse koos tõlkega kätte 07.06.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 16.06.2014. Kohus märkis, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud ja nende toimumise aeg, millega on talle kahju põhjustatud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale saabunud. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada, kuid kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, s.h kaebajale saabunud tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse, siis leidis kohus, et kaebus ei vasta jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kohus osutas, et ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kuna kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, siis asus kohus seisukohale, et kaebus ei ole käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kohus viitas, et kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et temalt ei tohiks riigilõivu tasumist nõuda, kuna tal ei ole tööd, mida kohus mõistis selliselt, et kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist 2 2

kaebuse esitamisel. Kohus märkis, et kuna tagastab A. Maksimovi kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. A. Maksimov esitas 16.07.2014 määruskaebuse (tl 26), milles märgib, et ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna kohtus ei olnud kaitsjat ning riigilõivu tasumist nõuti vaese isiku käest. Lisaks märgib A. Maksimov, et ei ole paberit A4. 6. Tartu Halduskohus 12.08.2014. a määrusega (tl 30-30p) jättis määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus osutas, et A. Maksimov ei ole sisuliselt määruskaebust põhjendanud, märkides vaid, et ta ei ole kohtu arvamusega nõus, kuna tal polnud kaitsjat, kui ta ei ole selgitanud, mille poolest on tema kaebuse tagastamine õigusvastane. Lisaks ei ole A. Maksimov märkinud andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6). Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, millele tuleb lisada maksejõuetust tõendav dokument (kinnipeetava puhul väljavõte vanglasisesest isikuarvest), mis kajastaks tema sissetulekuid ja väljaminekuid viimase nelja kuu jooksul enne riigilõivust vabastamise taotluse esitamist. 7. A. Maksimov esitas 17.08.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 33), milles palub vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei ole tööd ega sissetulekut. Lisaks märgib, et siiani ei ole kaitsjat ega paberit. 8. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 41-41p) rahuldas A. Maksimovi riigilõivust vabastamise taotluse määruskaebuse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel, võttis A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohus märkis, et määruskaebuse põhjendused on lakoonilised, kuid menetlusökonoomiast lähtuvalt ei pidanud kohus vajalikuks jätta määruskaebust teistkordselt käiguta, kuna kaebaja pöördumistest nähtub vaidlustatav kohtumäärus ning puudub alus määruskaebuse tagastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtuga, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse. 11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud A. Maksimovi kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 29.05.2014. a määruses põhjalikult selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida 3 3

kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole 09.06.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb määruses kohtu poolt selgitatu mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et ei ole nõus, kuna ei võimaldatud kaitsjat. Arvestades, et A. Maksimov on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014 esitanud Tartu Halduskohtule 104 kaebust, siis saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Kohus ei saa kaebaja asemel kohtueelse menetluse dokumentide põhjal asuda kaebust sisustama. Halduskohtumenetluses ei kehti ka eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. A. Maksimov on 29.05.2014. a määruse kätte saanud 07.06.2014 (tl 15) ning 10päevane puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg lõppes 17.06.2014 (kohus ekslikult märkinud 16.06.2014). Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas. 12. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4