2-13-40903/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-40903 Tsiviilasi IK hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.06.2014 otsus Taotluse esitaja ja taotluse liik IK taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IK (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXX X-X XXXXX XXXXXXX) Kostja BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Andrus Reidi Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta IK taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Tagastada apellatsioonkaebus esitajale pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 03.09.2013 esitas IK (hageja) Harju Maakohtusse hagi BTA Insurance Company SE Eesti filiaali (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. 05.06.2014 maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1333,72 eurot, millest 1326,90 eurot on kindlustushüvitis ja 6,82 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ning sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnenud päevast (04.09.2013) kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1326,90 eurot.

2. 06.06.2014 sai hageja lepinguline esindaja Janno Perv maakohtu 05.06.2014 otsuse etoimiku kaudu kätte.

3. 04.08.2014 esitas hageja maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palus ühtlasi üle vaadata kohtuotsuse menetluskulude määramise osas.

4. 11.08.2014 saadetud e-kirjas selgitas maakohus hagejale, et kohtuotsusele menetluskulusid puudutavas osas tuleb esitada apellatsioonkaebus ja tasuda riigilõiv ning, et kuivõrd kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, siis tuleb hagejal taotleda tähtaja ennistamist.

5. 24.08.2014 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning apellatsioonkaebuse. Taotluse kohaselt pöördus hageja oma esindaja poole apellatsioonkaebuse esitamiseks esimesel võimalusel ning 31.07.2014 teavitas esindaja hagejat, et ei ole avaldust esitanud, kuna pidas seda ebaperspektiivseks. Hageja väitel ei jälginud ta ise täpseid kuupäevi vajaliku hoolsusega, kuna ei oma piisavat kogemust justiitssüsteemiga suhtlemisel.

6. 28.08.2014 esitatud seisukohas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta leidis kostja, et hageja taotluse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et IK taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 68 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

9. Hageja lepinguline esindaja sai Harju Maakohtu 05.06.2014 otsuse kätte e-toimiku kaudu 06.06.2014 kell 10:23 (tl 152). Seega lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 07.07.2014. Hageja väitel pöördus hageja oma lepingulise esindaja poole apellatsioonkaebuse esitamiseks esimesel võimalusel, kuid 31.07.2014 teavitas esindaja hagejat, et ta ei ole esitanud apellatsioonkaebust, kuna pidas seda perspektiivituks.

10. Kuivõrd hageja esitas taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule alles 24.08.2014, siis praeguses asjas peab kohus taotluse lahendamisel hindama, kas hageja on põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks on TsMS § 422 lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. Kohtupraktikast lähtuvalt tuleks lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel sündmust, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud (vt nt Riigikohtu 24.01.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole apellant taolisi mõjuvaid põhjuseid praegusel juhul esile toonud.

11. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning sama paragrahvi lõike 5 teise lause järgi loetakse esindaja tehtud menetlustoiming tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.

12. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat eelnevas kohtumenetluses lepinguline esindaja Janno Perv tähtajatu volikirja alusel (t lk 20). Volikirja kohaselt hageja volitas esindajat vormistama kohtule kõik vajalikud dokumendid, mh esitama avaldusi ja taotlusi. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid esindaja volituste lõppemise kohta. Asjaolu, et hageja väitel pöördus ta oma esindaja poole apellatsioonkaebuse esitamiseks esimesel võimalusel ning 31.07.2014 teavitas esindaja hagejat, et ei ole avaldust esitanud, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Mõjuvaks põhjuseks ei saa kolleegiumi arvates lugeda ka täpsete kuupäevade jälgimata jätmist põhjendusel, et hageja ei oma piisavat kogemust õigussüsteemiga suhtlemisel.

13. Tulenevalt eelpool toodust jätab ringkonnakohus IK taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastab kaebuse käesoleva määruse jõustumisel apellandile.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Margo Klaar

Ele Liiv