3-14-50506/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50506 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 400 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 11.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 1) Tartu Vangla poolt 09.01.2014, 17.01.2014, 18.01.2014 ja 20.01.2014 põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 400 eurot. Kaebuses taotles A. Maksimov ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. 2. Tartu Halduskohus 22.04.2014. a määrusega (tl 10-10p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, millise Tartu Vangla haldusakti või toiminguga ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ja millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud ning ühtlasi esitada tõendid, mis tema väiteid kinnitaksid või kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa kaebust sisustada vangla kahjuhüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse pinnalt ning kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus. 3. A. Maksimov esitas 29.04.2014 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 15), milles ta märkis, et vangla tegevusetus põhjustab stressi ning võib rääkida väärikuse

alandamisest ja au solvamisest. Ühtlasi taotles kaebaja kaitsjat riigi arvel ning leidis, et määrusele vastamiseks on vaja juristi. 4. Tartu Halduskohus 05.05.2014. a kirjaga (tl 19) selgitas kaebajale, et tal tuleb kahjunõuet põhjendada ja nimetada konkreetsed toimingud, millega Tartu Vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kohus selgitas, et määruses nimetatud küsimustele vastamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning riigi õigusabi taotluse lahendamine ei peata tähtaega, mille kohus määras kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 5. Tartu Halduskohus 20.05.2014. a määrusega (tl 23-23p) tagastas kaebuse (resolutsiooni p 1) HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Kohus märkis, et kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast määruse jõustumist (resolutsiooni p 3). a) Kohus viitas, et 22.04.2014. a määruse koos tõlkega sai kaebaja kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt kätte 28.04.2014, millest hakkas kulgema puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 08.05.2014. Kohus märkis, et kaebaja on 29.04.2014 pöördumises viidanud nii stressi tekitamisele kui ka väärikuse alandamisele ja au solvamisele, kuid ei ole täpsustanud, milline vangla tegevus on põhjustanud vastavad tagajärjed. Kohus leidis, et kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, mistõttu ei vasta kaebus HKMS § 38 lg 1 p-des 5–9 toodud nõuetele. Kohus selgitas nii määruses kui ka kirjas, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud, seega oli kaebajal võimalus kaebust täpsustada. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei olnud kohtu hinnangul kaebus käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kohus märkis, et kuna tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. b) Kohus mõistis esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, mille rahulamiseks puudub alus. Kohus märkis, et eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Veel märkis kohus, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 2 2

6. A. Maksimov esitas 02.06.2014 määruskaebuse (tl 28) Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrusele, milles ta märgib, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna talle ei võimaldatud kaitsjat ning rikutud on põhiseadust. 7. Tartu Halduskohus 09.06.2014. a määrusega (tl 32-32p) jättis määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, millises ulatuses Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrust vaidlustatakse, missugust lahendit taotletakse ning mis põhjustel kaebaja leiab, et vaidlustatud määrus on väär. Ühtlasi märkis kohus, et RLS § 57¹ lgst 6 lähtuvalt tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot või kui kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 8. A. Maksimov esitas 19.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 40), milles ta märgib, et palub kohtul anda talle kaitsja, kuna on rikutud Konstitutsiooni ja selline pikaajaline kirjavahetus ainult venitab protsessi. Kaebaja palus vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid. 9. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 45-45p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel määruse resolutsiooni p 1 peale, võttis A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määruse peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 11. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Kuigi määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. 12. 20.05.2014. a määruse p 1 kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 22.04.2014. a määruses ja täiendavalt 05.05.2014. a kirjas põhjalikult selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole 29.04.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb 22.04.2014. a määruses kohtu poolt selgitatu mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et küsimustele vastamiseks on vaja kaitsjat. Arvestades, et A. Maksimov on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014 esitanud Tartu Halduskohtule 104 kaebust, siis saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Kohus ei saa kaebaja asemel kohtueelse menetluse dokumentide põhjal asuda kaebust sisustama. Halduskohtumenetluses ei kehti ka eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov on 22.04.2014. a määruse kätte saanud 28.04.2014 ning 10päevane puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg lõppes 08.05.2014. Kuna kaebaja ei ole 3 3

kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 13. 20.05.2014. a määruse p 2 kohaselt jättis halduskohus A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. 14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4