3-14-52011/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask, Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52011 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus anda luba kohtutäiturile AS Euroimport vedelkütuse arestimiseks ning realiseerimiseks Menetlusosalised Loa taotleja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Kaire Vacker Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – AS Euroimport Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksuja Tolliameti määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-52011 ja teha uus määrus.

3. Anda kohtutäiturile luba AS Euroimport 483 754 kg olemasoleva imporditud vedelkütuse, mis asub hetkel NCC & PO AS tollilaos, arestimiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) ning arestitud vara realiseerimiseks ja müügist saadud raha hoiustamiseks MTA deposiidikontol.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 08.09.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 11 p 1 alusel loa saamiseks AS Euroimport 483 754 kg olemasoleva imporditud vedelkütuse, mis hetkel asub NCC & PO AS tollilaos, arestimiseks kohtutäituri poolt Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) ning vastavalt MKS § 1361 lg-le 12 loa

3-14-52011 2(8) andmiseks kohtutäiturile arestitud vara realiseerimiseks ja müügist saadud raha hoiustada MTA deposiidikontol. 1) MTA kontrollib AS Euroimport perioodi 01.04.2014 – 31.05.2014 käibeja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust. Kontrolli tulemusel on maksuhaldur asunud seisukohale, et AS Euroimport on 2014 aprillija maikuu käibedeklaratsioonidel Verumis OÜ ettemaksuarvete alusel tasumisele kuuluvast käibemaksust tahtlikult alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu summas 706 666,67 eurot, mistõttu on äriühing rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) §-s 24 sätestatud kohustusi ning mistõttu suureneb äriühingu maksukohustus kontrolli tulemusel summas 706 666,67 eurot. Lisaks maksukohustuse suurendamisele vähendab maksuhaldur AS Euroimport kontrollperioodi 0% määraga maksustavat käivet summas 2 902 500 eurot. Kuna AS Euroimport ei ole kõnealust kaupa Verumis OÜ-lt kätte saanud, siis ei ole võimalik ka selle kauba edasimüümine Leedu äriühingule, mistõttu on maksukohustuslane teadlikult deklareerinud 2014 maikuu käibedeklaratsioonil valeandmeid.

2) AS Euroimport registreeriti majandustegevuse registris 30.09.2011 ning juba jaanuari 2012 kohta on äriühingule koostatud maksuotsus (07.07.2014 maksuotsus nr 12.2-3/14532-15), mille kohaselt maksuhaldur tuvastas, et AS Euroimport vähendas näilike tehingutega oma tasumisele kuuluvat käibemaksukohustust 887 789,65 euro võrra. Seega on äriühing vahetult peale kütuse müüjana registreerimist alustanud pettusega. Lisaks on maksuhaldur algatanud kontrollimenetlused ka maksustamisperioodide august 2012 ja veebruar 2013 osas, kuna leiab, et äriühing on käibedeklaratsioonidel kajastanud tegelikkuses mittetoimunud tehinguid sisendkäibemaksu suurendamise ning tegeliku käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil. Mõlema kontrolliperioodi osas on tõendite kogumine lõppenud ja kontrollakt koostamisel ning maksuotsused on plaanis väljastada septembri ja oktoobri lõpuks. Kokku on äriühing jaanuaris 2012, augustis 2012 ja veebruaris 2013 jätnud riigile tasumata käibemaksu summas 1 350 578,58 eurot. Kui lisada juurde mais ja aprillis 2014 tasumata jäänud käibemaks summas 706 666,67 eurot, on äriühing jätnud riigile tasumata kokku 2 057 245,25 eurot. Eeltoodu põhjal nähtub maksuhalduri hinnangul äriühingu käitumismustrist ja selle süstemaatilisusest, et isik on pidevalt tekitanud riigile kahju ning äriühingu poolsed maksuseaduste rikkumised ei ole olnud juhuslikud, vaid isiku teadlik tegevus.

3) AS Euroimport ei oma kinnisvara ning äriühingu ainus registervara on 2 sõidukit (2006. a Mercedes-Benz G 270 CDI ja 2004. a Mercedes-Benz S 500 4MATIC). Tuginedes veebilehe www.auto24.ee andmetele, hindab maksuhaldur mõlema sõiduki väärtuseks kokku 36 900 eurot. Kuna tegemist on kasutatud sõidukitega, siis tuleb arvestada, et nende turuväärtus pidevalt väheneb ning nende puhul on tegemist likviidse varaga, mille koosseis võib võõrandamise tulemusel väga kiiresti muutuda. Seega ei pea MTA, arvestades määratava maksusumma suurust, otstarbekaks taotleda sõidukitele keelumärke seadmist või sõidukite arestimist. AS Euroimport kasumiaruandest nähtub, et äriühingu rentaablus seisuga 31.05.2014 on madal (müügitulu oli 4 092 007 eurot ning kasum 36 941 eurot, seega rentaablus 0,9%). Lisaks kajastub äriühingu bilansis käibevara nõuete ja ettemaksetena 3,8 miljonit eurot, kuid MTA-l on põhjendatud alus arvata, et bilansis sisalduvad ka tehingud, mida äriühingud reaalselt teinud ei ole (ettemaksed teenuste eest 1 905 411 eurot – väidetavad tehingud Leedu äriühinguga UAB Services 4U ja Verumis OÜ-ga, s.h nõude loovutamise kokkulepe). Bilansist nähtub ka, et äriühingu võlad tarnijatele on aasta algusest kuni bilansi koostamiseni (31.05.2014) vähenenud vaid 3%, mis maksuhalduri hinnangul on tavapäratu, kuna nõuded ostjate vastu on vähenenud 40%. Arvestades, et äriühing kajastab oma bilansis vara, mille tehinguid toimunud ei ole, ei kajasta AS Euroimport bilanss ja kasumiaruanne äriühingu majandustegevuse tegelikku hetkeseisu. Seega ei saa MTA maksukohustuslase maksevõime hindamisel arvestada maksukohus-

3-14-52011 3(8) tuslase maksu-, finantsja majandusarvestuse regulaarsust ning majandustegevust iseloomustavaid näitajaid bilansi ja kasumiaruande põhjal seisuga 31.05.2014. Määratava maksukohustuse tagamine ei ole võimalik ka vedelkütuse müügiks antava käibemaksu tagatise arvel, sest maksuhaldur on 07.07.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14532-15 täitmiseks kandnud käibemaksu tagatise summas 463 000 eurot ümber maksuvõla katteks. Vaatamata maksuhalduri nõudele ei ole AS Euroimport uut tagatist käesolevaks hetkeks esitanud. Seetõttu on maksuhaldur 08.09.2014 otsusega nr 12.2-7/00228-2 tunnistanud AS Euroimport vedelkütuse müügi tegevusloa (tarbimisse lubatud kütuse tegevusluba) kehtetuks.

4) MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute kohaldamine ei ole suure tõenäosusega tulemuslik, kuna äriühingu ainus registervara (2 sõidukit) määratava maksukohustuse suurust ei kata (maksukohustus 706 666,67 eurot, sõidukite väärtus 36 900 eurot) ning tegemist on likviidse vallasvaraga, mille koosseis võib muutuda väga kiiresti. AS Euroimport ettemaksukonto saldo on hetkel 2255,75 eurot, kuid äriühingu augusti TSD kohaselt kuulub tasumisele 2255,75 eurot. Kuna AS Euroimport ei ole kontrollivälise perioodi kohta pangakontode väljavõtteid MTA-le esitanud, ei olnud MTA-l taotluse esitamise hetkel teada AS Euroimport pangakonto jääki. Aprilli ja maikuu pangakontode analüüsi põhjal täheldas MTA, et AS Euroimport pangakontole laekunud rahasummad liiguvad koheselt edasi, mis tähendab seda, et äriühingu pangakontodel raha ei seisnud. Samas sai MTA-le teatavaks, et AS Euroimport esitas Tallinna Halduskohtule 04.09.2014 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus peatada MTA 07.07.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/14532-15 täitmine kuni vaidluse lõpuni. Taotlusega koos esitati AS Euroimport SEB pangakonto väljavõte seisuga 04.09.2014, millest nähtub saldo 2560,60 eurot ja Swedbank pangakonto väljavõte seisuga 04.09.2014, millest nähtub saldo 4235,19 eurot. Seega ei pea MTA pangakontode arestimist käesoleval juhul tulemuslikuks.

5) Taotluse esitamise hetkel on NCC & PO tollilaos kontrollimisel AS Euroimport imporditud kütus koguses 483 754 kg, mille maksumus koos aktsiisiga on 385 869,32 eurot. Täitetoimingute sooritamine ei ole antud asjas võimalik, mistõttu on kõige otstarbekam seada arest kõnealusele kütusele. Kuna kütuse hoiustamiskulu moodustab 623,36 eurot ööpäevas ning see on taotlejale ebamõistlikult koormav, palub maksuhaldur MKS § 1361 lg 12 alusel anda kohtutäiturile luba kütuse realiseerimiseks ning müügist saadud raha hoiustamiseks maksuhalduri deposiitkontol. Kuigi äriühingul puudub käesoleval hetkel seadusjärgne õigus müüa tarbimisse lubatud kütust, ei välista see maksuhalduri hinnangul tollilaos oleva kütuse müüki. Sellise teo tagajärjeks võib olla üksnes isikute suhtes väärteomenetluse alustamine. Seega ei saa eeldada, et AS Euroimport kütust realiseerima ei asu, veel enam olukorras, kus äriühingule kaasnevad kütuse hoiustamisega suured kulud. VKS § 13 lg 2 p 1 kohaselt ei ole seejuures tegevusluba nõutav kütuse müügil aktsiisilaos, välja arvatud tarbimisse lubatud kütuse müügil, maksulaos, tollilaos ja vabatsoonis. Arvestades AS Euroimport varasemat reageeringut isikule koostatud haldusaktide suhtes, on MTA veendunud, et äriühing esitab tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale kohtule kaebuse ning ühes kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse. Sellisel juhul võib kohus äriühingu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada vastustajalt arvamust küsimata. MTA praktikas on esinenud olukordi, kus esialgse õiguskaitse taotluses palutakse tarbimisse lubatud kütuse müümise registreering taastada kuni vaidluse lõppemiseni ning kohtud on sellise taotluse ka rahuldanud. Sellisel juhul on üksnes minutite küsimus, millal äriühing kütuse realiseerib.

6) Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur äriühingu vastu suunatud täitetoimingud, kui AS Euroimport on esitanud tagatise. Maksuhaldur lõpetab MKS § 136¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

3-14-52011 4(8)

2. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2014 määrusega MTA taotluse rahuldamata.

1) Haldustoiminguks loa andmine toimub kiireloomuliselt ja seega mingil määral piiratud informatsiooni tingimustes. Loa andmine on erandlik toiming, kus haldusorgan taotleb enne haldusakti tegemist kohtu kaudu isiku õiguste piiramist. Sellest järeldub, et niisugune taotlus peab olema veenev ja selles märgitud asjaolud, millele taotleja tugineb, tõendatud. MKS § 1361 lgte 1, 11 ja 12 alusel ei saa esitada täitetoimingute sooritamiseks loataotlust iga kord, kui maksuhalduril on tekkinud kahtlus maksupettuses, kuivõrd vastav regulatsioon on ette nähtud eelkõige sellisteks erandjuhtudeks, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava rahalise kohustuse sundtäitmise võimalikkuse osas.

2) MKS § 1361 lg 11 alusel kohtutäiturile loa andmine eeldab, et MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Käesoleval juhul leiab maksuhaldur, et MKS § 130 lg-s 1 märgitud täitetoimingute sooritamine ei ole tulemuslik, kuna äriühingul puudub arvestatav registervara ning äriühingu ettemaksukontol ja pangakontodel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Maksuhaldur ei ole MKS § 1361 lg-s 11 sätestatud eelduse olemasolu piisavalt põhjendanud ning taotluse ja selle täienduse põhjal ei ole kohus veendunud, et MKS § 130 lg-s 1sätestatud täitetoimingute sooritamine ei oleks vajaduse korral tulemuslik. Kuigi äriühingu pangakontode jääk seisuga 04.09.2014 oli 2560,60 eurot ja 4235,19 eurot, ei ole kohus veendunud, et maksuotsuse täitmine pangakontode arestimise kaudu ei ole võimalik. Nimelt nähtub äriühingu 2013. a majandusaasta aruandest, et äriühingu müügitulu oli 31 423 003 eurot ning käesolevale taotlusele lisatud kasumiaruandest perioodi 01.01.2014 – 31.05.2014 kohta, et müügitulu käesoleval aastal ületab 4 000 000 eurot, mis tähendab, et äriühingu kontodel liiguvad arvestatavad rahasummad. Isegi kui lugeda õigeks maksuhalduri väide, et käesoleva aasta bilanss ja kasumiaruanne sisaldavad taotluses märgitud tehingute osas moonutatud andmeid, võib siiski asuda seisukohale, et tehingu toimumiseta on siiski müügitulu olnud arvestatavas summas. Maksuhaldur ei ole esitanud kohtule äriühingu pangakontode väljavõtteid, mistõttu ei ole maksuhaldurile ega kohtule teada, millised rahasummad äriühingu arvelduskontodel liiguvad. Haldusasjas nr 3-14-51958 ei ole AS Euroimport esitanud kohtule pangakontode väljavõtteid, vaid kontode saldo 04.09.2014 seisuga. Laekumised nendelt dokumentidelt ei nähtu. Küll aga ei ole tõenäoline, et kütuse impordiga tegelev äriühing toimetab kõiki tehinguid sularahas. Asjakohane ei ole maksuhalduri väide, et laekunud summad kantakse koheselt edasi, kuivõrd pangakontode arestimise korral on nende kohene edasikandmine takistatud. Seega ei ole maksuhaldur veenvalt MKS § 130 lg-s 1 märgitud täitetoimingute kohaldamise mittetulemuslikkust põhistanud.

3) Maksuhaldur ei ole veenvalt põhjendanud määratava maksukohustuse sundtäitmise raskendatust või võimatust. Taotluses on maksuhaldur väitnud, et on äriühingu kütusemüügi tegevusloa peatanud perioodidel 23.05.2013 – 10.09.2013 ning 27.12.2013 – 08.04.2014, kuid taotlusest ei nähtu, et AS Euroimport oleks vaatamata loa peatamisele kütuse müüki jätkanud. Asjaolu, et maksuhalduri praktikas on seda teiste äriühingutega juhtunud ning et väärteomenetluse algatamine maksuhalduri hinnangul isikut ei heidutaks, ei ole antud hetkel asjakohane, kuivõrd maksuhaldur ei saa teiste asjasse mittepuutuvate äriühingutega toimunut tuua üle AS Euroimport maksumenetlusse. Asjakohatu on ka maksuhalduri viide VKS § 13 lg 2 p-le 1, kuivõrd taotlusest ei nähtu, et AS Euroimport oleks varasemalt tegevusloa peatamise ajal aktsiisilaost kütust müünud. Kohtule jääb selgusetuks, mida soovib maksuhaldur rõhutada väitega, et AS Euroimport on MTA antud haldusakte kohtus vaidlustanud ning kohtulahendite tulemusel võib äriühing kütuse kiirelt realiseerida, kuivõrd maksukohustuslasel ongi õigus haldusakte kohtus vaidlustada ning nende õiguspärasuse üle otsustamine ongi kohtu ülesanne.

3-14-52011 5(8) 4) Kohus ei pea taotlusele ja maksuhalduri kogutud tõenditele tuginedes koostatava maksuotsuse sundtäitmise võimatust või raskendatust tõenäoliseks. Kohus leiab, et sundtäitmise võimatusele viitavad muuhulgas maksukohustuslasel registervara puudumine, ebapiisavate rahaliste vahenditega pangakontod, tegevuse lõpetamine ja tegevuskohtade sulgemine ning vara võõrandamine maksumenetluse ajal. Kohus ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et äriühingu majandusnäitajate hindamine ei ole võimalik. Ehkki maksuhalduril on kahtlus, et AS Euroimport on käesoleval aastal kajastanud bilansis moonutatud andmeid, on siiski võimalik lähtuda 2013. a majandusaasta aruandest, mille kohaselt on AS-l Euroimport raha üle 100 000 euro, eelmiste perioodide jaotamata kasum üle 200 000 euro, aruandeaasta kasum üle 11 000 euro, aktsiakapital üle 600 000 euro, kohustuslik reservkapital üle 30 000 euro, omakapital üle 900 000 euro ja müügitulu üle 31 000 000 euro. Aruande kohaselt on äriühing jätkuvalt tegutsev ning äriühingu eesmärk on laiendada tegevust ning suurendada käivet. Seega ei saa kindlalt väita, et äriühingul ei ole pärast maksukohustuse määramist selle katteks piisavalt rahalisi vahendeid. Kuigi sellises summas ei pruugi koheselt vabu vahendeid olla, on võimalik äriühingu jaotamata kasumi, reservkapitali ning müügist laekuvate vahendite arvel maksukohustust katta. Kohtul ja maksuhalduril puudub ülevaade äriühingu pangakontodele laekuvatest rahasummadest, mistõttu võib äriühingu müügitulu arvestades järeldada, et kontodel liiguvad summad, mille arvelt saab maksukohustust katta. Kohtul ei ole alust arvata, et äriühing jätab maksud tasumata, asub maksude tasumisest kõrvale hoiduma või äritegevust lõpetama. Maksuhalduri väide äriühingu süsteemse maksupettuste toimepanemise kohta on hetkel veenvalt põhistamata. Äriühingu suhtes on tehtud üks maksuotsus, mis on hetkel kohtus vaidlustatud. Ülejäänud kontrollperioodide osas maksuotsust tehtud ei ole ning maksuhaldur on esitanud üksnes oma seisukoha. Maksuhalduri taotlusest ei nähtu, et äriühingul oleks varasemalt esinenud probleeme maksude tasumisel või maksuotsuste täitmisel (äriühing on registreeritud 1997. a). Äriregistris kättesaadavate üldandmete ajaloo kohaselt on tegemist pikaajaliselt Eestis edukalt tegutseva ettevõttega. Äriregistri andmetel äriühingul maksuvõlg puudub.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Maksuja Tolliameti 11.09.2014 määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. 1) Vaidlust on selles, kas MTA on taotluses toonud välja põhjendatud kahtluse, et pärast maksuotsuse koostamist võib sellega määratud summa sundtäitmine AS Euroimport tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Tallinna Ringkonnakohus märkis haldusasjas nr 3- 14-50237, et sundtäitmise eeldatav raskendatus ei pea olema tõendatud, vaid piisab kahtluse olemasolust. Olukorras, kus äriühingule pannakse süüks maksupettuses osalemist, on põhjendatud ka kahtlus, et viimane võib õigusvastast käitumist jätkata ning hoida kõrvale maksuotsuse täitmisest. Maksuotsuse sundtäitmise raskendatuse riski suurendab oluliselt kaebajal registervara puudumine. Äriühingule ei saa küll ette heita, et ta oma pangakontodel raha ei hoia, kuid kogumis asjaoludega (maksupettuse kahtlus, vara puudumine) viitab see riskile, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine ei pruugi olla tulemuslik. Tartu Ringkonnakohus selgitas haldusasjas nr 3-13-2352, et MKS § 1361 lg 1 rakendamise üheks kohustuslikuks eelduseks on maksuhalduril põhjendatud kahtluse esinemine selles, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse tekkimise aluseks võib olla sisuliselt iga maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks asjaolu, et maksukohustuslane võib edaspidi pahatahtlikult käituda ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Taoline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks teinud konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sis-

3-14-52011 6(8) senõudmist. MKS § 1361 mõte ongi ära hoida taoliste olukordade teket ja võimaldada maksuhalduril vastavas situatsioonis kasutada ennetavaid meetmeid täitmist tagavate toimingute näol. Tegemist on prognoosotsusega, mistõttu puudub kindel teadmine, kuidas isik võib tulevikus käituda. Maksuhaldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama või end maksejõuetuks muutma. Seetõttu on taotluse esitamine loa saamiseks võimalik juba põhjendatud kahtluse korral. Sellisele kahtlusele võivad aluseks olla käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud.

2) MTA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et väited äriühingu süsteemse maksupettuste toimepanemise kohta ei ole hetkel veenvalt põhistatud. Äriühingule on üks maksuotsus hiljuti väljastatud. Asjaolu, et AS Euroimport on selle kohtus vaidlustanud, ei oma tähtsust. Teisalt on maksuhaldur toonud välja asjaolud, mis viitavad maksupettusele selles maksumenetluses, mille raames on taotlus kohtule esitatud. Seejuures on maksuhaldur tuvastanud, AS Euroimport on deklareerinud kauba müüki Leedu äriühingule, kuigi kaupa reaalselt Leetu viidud ei ole. KMS § 7 lg 1 p 1 kohaselt käive aga tekib alles kauba toimetamisega Eestist teise liikmesriiki. Seega AS Euroimport teadlikult esitab deklaratsioonides valeandmeid, mida on raske kvalifitseerida muuks kui maksupettuseks. Lisaks eeltoodule on taotluses kirjeldatud veel mitme AS Euroimport suhtes toimuva maksumenetlusega seonduvat.

3) Maksuhaldurile võivad põhjendatud kahtluse anda mistahes asjaolud või maksukohustuslase käitumine. Kuna antud juhul tugines maksuhalduri kahtlus AS Euroimport suhtes läbiviidud maksumenetlustes tuvastatule ning ka sellele, et AS Euroimport on maksuhalduri hinnangul riigile jätnud tasumata 2 057 245,25 eurot (sh maksuotsusega määratud summas 887 895,16 eurot), siis on igati põhjust arvata, et äriühing asub hoiduma ka maksuotsusega määratud maksusumma tasumisest. Isik on keskmiselt viie kuu jooksul ühes kuus riigile kahju tekitanud summas 411 449,05 eurot. Ei saa välistada seda, et kui sellise käitumismustriga isik jätkab tegevust, siis iga järgneva kuu tekitab isik riigile sarnastes summades kahju. Tavaliselt on kohtud jaatanud põhjendatud kahtluse olemasolu olukorras, kus äriühingu suhtes käib üks maksumenetlus, mille raames taotlus esitatakse, kui maksuhaldur on toonud välja selle ühe menetluse pinnalt asjaolud, mis viitavad maksupettusele. Käesoleval juhul on aga maksuhaldur ühe menetluse lõpule viinud ning kolm menetlust on kontrollakti koostamise faasis.

4) Põhjendatud kahtluse hindamise juures on peetud põhjendatuks arvestada ka maksu-, finantsja majandusarvestuse regulaarsust ja näitajaid. MTA on põhjendanud, miks nende hindamine võimalik ei ole. Halduskohus on küll toonud välja erinevaid näitajaid äriühingu 2013. a majandusaasta aruandest, kuid arvestades AS Euroimport pettuste mahtu, ei ole need näitajad tõenäoliselt tõesed. Majandusaasta aruande kohaselt on isikul ostjatelt laekumata arveid kokku summas 3 007 120 eurot ning 2012 oli neid samuti 3 051 674 eurot. Seega on suure tõenäosusega tegemist ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. Kohus on leidnud, et arvestades majandusaasta aruandes toodud näitajaid, ei saa kindlalt väita, et maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda raksemaks või võimatuks. Kuna tegemist on kohtu poolt tehtava prognoosotsusega, siis ei saagi olla kindlat teadmist, vaid tegemist on kahtlusega, mis on ära põhjendatud.

5) Halduskohus on põhjendamatult suure tähtsuse omistanud majandusaasta aruande näitajatele. Seda esiteks seetõttu, et arvestades isiku tõenäolisi maksurikkumisi ei vasta need tõele ning veelgi olulisem on see, et nende näitajatega tuleb põhjendatud kahtluse hindamisel arvestada (mida on maksuhaldur teinud), kuid ainuüksi nendest lähtumine ei ole asjakohane. Seda eriti olukorras, kus isik on oma varasema käitumisega andnud maksuhaldurile selge põhjendatud kahtluse, et isik oma tegevusega võib sundtäimise teha oluliselt raskemaks või võimatuks.

3-14-52011 7(8) Seejuures on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-15-12 pidanud põhjendatud kahtluse aluseks ka üksnes maksumenetluses antud valeütlusi.

6) Kohtu arvates ei ole maksuhaldur MKS § 130 lg-s 1 märgitud täitetoimingute kohaldamise mittetulemuslikkust põhistanud, kuid sisulised etteheited on tehtud üksnes pangakontodega seoses. AS Euroimport pangakontodel oli 04.09.2014 kokku 6795,79 eurot. Võrreldes määratava maksusummaga on see marginaalne ning arestimise ajaks võib pangakontodel saldo olla veel väiksem. Kui äriühingu pangakontod arestitakse, siis väga suure tõenäosusega ei hakka äriühingule raha nendele kontodele laekuma. Sellisel juhul leiab äriühing teise viisi, kuidas isikud talle tasuma hakkavad, kas siis näiteks sularahas või kolmanda isiku pangakontole. Eelnevast tulenevalt ei ole pangakontode arestimine suure tõenäosusega tulemuslik. Kui lähtuda halduskohtu loogikast, siis tegelikkuses ei olekski isiku vara võimalik kunagi arestida, kuna alati on võimalus, et kui maksuhaldur isiku pangakontod arestib, siis keegi pangakontole raha kannab. Mõiste „ei ole suure tõenäosusega tulemuslik“ tuleb igal korral sisustada vastavalt asjaoludele ning antud juhul, arvestades AS Euroimport käitumismustrit, on maksuhaldur kindel, et arestitud pangakontodele raha laekuma ei hakka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et MTA määruskaebus on põhjendatud ning halduskohtu määrus kuulub tühistamisele. 5. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab halduskohus täitetoimingute jaoks luba andes kaaluma (MKS § 1361 lg 1), kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus (põhjendatud kahtlus peab tekkima selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks); d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-15-12 p 50). 6. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub maksuhalduri taotlusest piisava selgusega, et maksuhaldur kontrollib AS Euroimport maksude tasumise õigsust ning et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Antud asjaolude osas ei ole tekkinud kahtlusi ka halduskohtul. 7. Halduskohtu hinnangul ei ole taotlus põhjendatud seetõttu, et kahtlused kontrolli tulemusena antava haldusakti hilisema sundtäitmise olulise raskendatuse või võimatuse osas ei ole veenvad. Halduskohus ei sea küll kahtluse alla asjaolu, et AS-l Euroimport puudub arvestatav registervara ning äriühingu ettemaksukontol ja pangakontodel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, kuid järeldab AS Euroimport 2013. a majandusaasta aruandele ning 2014. a viie kuu kasumiaruandele tuginedes, et äriühingu (panga)kontodel liiguvad arvestatavad summad. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et maksunõude hilisem täitmine ei ole võimalik pangakontode aresti kaudu. Kohus viitab ka asjaolule, et 2013. a majandusaasta aruandes kajastuvad erinevad varad (raha üle 100 000 euro, eelmiste perioodide jaotamata kasum üle 200 000 euro, aruandeaasta kasum üle 11 000 euro, aktsiakapital üle 600 000 euro, kohustuslik reservkapital üle 30 000 euro, omakapital üle 900 000 euro ja müügitulu üle 31 000 000 euro), mistõttu ei saa kindlalt väita, et äriühingul ei ole pärast maksukohustuse määramist selle katteks piisavalt rahalisi vahendeid. 8. Ringkonnakohus nõustub antud küsimuses pigem maksuhalduriga, et arvestatavate summade laekumine maksuhalduri poolt arestitud pangakontodele ei ole eluliselt usutav. Rahaliste

3-14-52011 8(8) vahendite laekumine pangakontole ei toimu üldjuhul konto kasutaja tahte vastaselt, vaid vastupidi – kasutaja nõudmisel. Olukorras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et käimasoleva maksumenetluse kestel tuvastatakse varjatud maksukohustus (mida ei ole kahtluse alla seadnud ka halduskohus), on põhjendatud eeldada, et maksude tasumise vältimise soov võib isikul olla ka peale varjatud kohustuse tuvastamist. Seda toetab muuhulgas asjaolu, et maksude varjamise kahtlus on maksuhalduril ka muude maksustamiseprioodide kontrollimiste käigus, millest üks on juba lõppenud maksu määramisega. Seega on käesoleval juhul ebamõistlik eeldada, et tehingupartneritelt nõutakse tasumist maksuhalduri poolt arestitud pangakontodele. 9. Majandusaasta aruandes vara kajastamisel puudub otsene seos varale sissenõude pööramise võimalusega. Halduskohus ei ole ka selgitanud, millises sissenõutavas (likviidses) vormis võiksid majandusaasta aruandes kajastatud varad (mis ei avaldu registervara või pangakontol paiknevate vahendite kujul) eksisteerida. 10. Olgugi, et arestitud pangakontodele raha laekumine ning muu likviidse vara tekkimine maksu määramise järgselt ei ole võimatu, siis on täitetoimingute rakendamine enne rahalise kohustuse määramist põhjendatud ka juhul, kui hilisem sundtäitmine oleks oluliselt raskem. Käesoleval juhul viitavad maksuhalduri poolt taotluses kajastatud asjaolud, et hilisem sundtäitmine on vähemalt oluliselt raskendatud, kui mitte võimatu. Seda ei väära ka äriregistrist nähtuv AS Euroimport tegevusajalugu. 11. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur äriühingu vastu suunatud täitetoimingud, kui AS Euroimport on esitanud tagatise. Maksuhaldur lõpetab MKS § 136¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

Oliver Kask

Viive Ligi