Legislator Case Law & Legislation
3-14-426/22 AI generated

3-14-426/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-426/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-14-426/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
pension appeal inadmissibility insufficient integration efforts integration failures insolvency compensation for employees social insurance inadmissibility denial of insurance claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-426 Haldusasi OÜ Insmerk (likvideerimisel) kaebus Rae Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 452 tühistamise nõudes, Rae valla ning AS Elveso vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning selle lepingu alusel tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamise nõudes. RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotlus Rae Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 452 tühistamise nõude ja Rae valla ning AS Elveso vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. 2. Lõpetada haldusasja menetlus Rae Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 452 tühistamise nõude ja Rae valla ning AS Elveso vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõude osas. 3. Jätta kaebus läbi vaatamata Rae valla ning AS Elveso vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingu alusel tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamise nõudes. 4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Suido Västrale (Västra) riigilõiv summas 10 eurot arveldusarvele nr EE851010902013300005 (AS SEB Pank). 5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 30.05.2014 saabus Tallinna Halduskohtusse OÜ Insmerk (likvideerimisel) kaebus Rae Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 452 tühistamise nõudes, Rae valla ning AS Elveso vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning selle lepingu alusel tehtud kinnistusraamatu kannete kustutamise nõudes.

2 2. 18.06.2014 kohtunõudega palus kohus Rae vallal ja AS-l Elveso esitada kohtule oma seisukoht kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse kohta.

3. 11.08.2014 saabusid kohtule AS Elveso ja Rae valla seisukohad, milles leitakse, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Lisaks leiab Rae vald, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kinnistusraamatu kannete kustutamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

4. 12.08.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning selgitas kaebajale, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumise tunnustega. Kohus palus kaebajal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus või põhjendada, miks kaebetähtaeg pole kaebaja arvates möödunud.

5. 22.08.2014 saabus kohtule kaebaja seisukoht, milles kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja märgib, et ta esitas 22.01.2014 vastustajale avalduse, milles väitis, et AS Elveso kasutab Kooli L1 kinnistul kaebaja tellimusel ja kulul välja ehitatud tehnorajatisi ilma kaebaja (avaldaja) nõusolekuta ning palus Rae Vallavalitsusel selline kasutus lõpetada, välja anda vastav haldusakt, ja samuti selgitada asjaolusid.

5.1. Juhindudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) §-st 3 ja § 15 lg-st 8 pidi vastustaja kaebajale vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates 22.01.2014, kuid sellele avaldusele ei ole Rae Vallavalitsus tänaseni vastanud. Juhindudes eelnimetatud õigusnormidest ei olnud kaebajal alust eeldada, et oma rikutud õiguste efektiivseks kaitseks peaks esitama korduva avalduse/teabenõude.

5.2. 30.04.2014 dateeritud vastuses Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-50217 andis Rae Vallavalitsus selgituse, mida kaebaja oli palunud 22.01.2014 ja üks selle vastuse lisadest oli 30.05.2014 kaebuses vaidlustatud korraldus nr 452. Rae Vallavalitsusel ei olnud kaebaja 22.01.2014 avaldusele 30-päevase vastamise tähtaja jooksul takistust saata kaebajale sisuliselt sama vastus koos asjassepuutuvate lisadega, st need asjassepuutuvad haldusaktid koos selgitusega, miks vastustaja leiab, et kaebaja 22.01.2014 avaldus on põhjendatud/põhjendamatu, millega oleks ära langenud asjatu vaidlus, sh kaebetähtaja järgimise üle.

5.3. Vaidlust ei ole selles, et alates 02.05.2014, kui kohtule esitatud korraldusega nr 452 oli kaebajal võimalik tutvuda e-toimikus, on 30.05.2014 kaebus esitatud tähtaegselt. Samuti ei tugine vastustaja ja kolmas isik kaebuse aegumise põhjendamisel sellele, et kaebajat on teavitatud korraldusest nr 452 enne 30.04.2014 vastuse saatmist kohtule haldusasjas nr 3-14- 50217.

5.4. Alternatiivselt palub kaebaja kaebetähtaeg ennistada ja lugeda mõjuvaks põhjuseks, miks kaebus korralduse nr 452 tühistamise nõudes on esitatud 30.05.2014 ja mitte varem, kaebuse esitaja õigustatud ootus saada vastustajalt koos vastusega tema 22.01.2014 avaldusele Rae Vallavalitsuse 30.04.2013 korraldus nr 452.

6. 26.08.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning palus Rae vallal ja AS-l Elveso esitada seisukoht kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta hiljemalt 09.09.2014.

7. 02.09.2014 saabus kohtule kolmanda isiku seisukoht kaebaja taotlusele. Kolmas isik märgib, et kaebaja on 22.01.2014 Rae vallale esitatud avaldust käsitlenud ekslikult märgukirjana või selgitustaotlusena, viidates seejuures sel ajal kehtinud MSVS-le ja selles kehtestatud vastamise tähtajale, 30 päeva. Analüüsides kõnealust avaldust, ei vastanud selle sisu MSVS § 2 lg-tes 2 või 3 toodud tingimustele. Kolmanda isiku hinnangul esitas kaebaja 22.01.2014 avaldusega taotluse anda välja haldusakt tehnorajatiste kasutamise keelamiseks kolmanda isiku poolt, millele vastamisel kaebaja viidatud tähtaeg ei rakendu. Sellist kaebaja tahet kinnitab ka tema poolt 30 päeva hiljem ehk 21.02.2014 Tallinna Halduskohtule samas nõudes esitatud kohustamiskaebus (haldusasi 3-14-50217).

3 7.1. Nii 22.01.2014 avalduses Rae vallale kui ka 21.02.2014 halduskohtusse esitatud kaebuses kinnitab kaebaja, et kolmas isik kasutab ja valdab munitsipaalmaal tehnorajatisi ilma õigusliku aluseta. Juba ainuüksi kohtuasja 3-13-1016 menetlusest tulenevalt pidi õigusteadmistega kaebaja esindajale olema üheselt mõistetav, et avalikule võimule kuuluva maa kasutada andmine otsustatakse haldusaktiga. Seda teadmist kinnitab avaldaja ise oma 22.01.2014 kirjas, milles ta palub anda muuhulgas haldusakt selle kohta, et tema saaks nimetatud tehnorajatisi asuda kasutama, viidates seejuures Rae valla põhimääruse § 83 lg 4 p-le 1, mis näeb ette volikogu otsustuspädevuse valla vara kasutusse andmisel juhul, kui selle bilansiline väärtus ületab 15 000 eurot. Seega pidi kaebaja juba Rae vallale 22.01.2014 avalduse esitamisel mõistma, et kui AS Elveso kasutab valla maad, peaks selleks olema antud haldusakt, mis võib tema õigusi riivata. Tallinna Halduskohtule 21.02.2014 kaebust esitades ja sellele Kooli tee L1 kinnistusregistriosa väljavõtet lisades pidi kaebaja olema selles juba veendunud, sest kaebaja enda poolt pidevalt viidatava kohtuasja 3-13-1016 menetluse põhjal ei tohtinuks tal tekkida kahtlust, et kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse lepingu aluseks peab olema antud haldusakt. Kaebaja ei ole oma taotluses selliste seoste mittemõistmisele ka tuginenud. Seega on ilmne, et kaebaja on viivitanud ebamõistlikult kaua talle teatavaks tegemata, kuid talle teada olnud haldusakti vaidlustamisega, ning tuginedes senisele Riigikohtu praktikale (kohtuasi 3-3-1-23-07) puudub käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamiseks alus.

8. 09.09.2014 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja taotlusele, milles palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et nõustub kolmanda isiku 02.09.2014 seisukohaga täielikult ega hakka selles toodud põhjendusi üle kordama.

8.1. Vastustaja lisab, et kaebaja eeldus, et tema poolt 22.01.2014 vastustajale esitatud avalduse lahendamisel enne kaebaja poolt 21.02.2014 Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse esitamist (haldusasi nr 3-14-50217) oleks vastustaja teinud talle teatavaks või esitanud tutvumiseks ka vaidlustatava korralduse, ei ole õige, kuivõrd kaebaja ei ole oma avalduses vaidlustatavat korraldust välja nõudnud ja avalduse lahendamise eelduseks ei ole vaidlustatava korralduse kaebajale teatavaks tegemine. Haldusasjas nr 3-14-50217 esitas vastustaja tõendite hulgas ka vaidlustatava korralduse, kuivõrd Tallinna Halduskohtu kohtunõue seda eeldas. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on vaidlustatava korralduse vaidlustamisega ebamõistlikult kaua viivitanud, mistõttu puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

Kohus leiab

Kaebuse tähtaegsus Rae Vallavalitsuse 30.04.2013 korralduse nr 452 tühistamise nõudes ja Rae valla ning AS Elveso vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning kaebetähtaja ennistamise taotlus

9. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamisvõi kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

Kohtupraktikas on leitud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Kohtupraktikas on leitud, et mõistlik aeg haldusakti väljanõudmiseks on umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu 21.12.2000 määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00; Riigikohtu 08.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-

4 3-1-56-02; Riigikohtu 30.10.2006 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06; Riigikohtu 09.05.2007 määrust haldusasjas nr 3-3-1-23-07; Riigikohtu 18.04.2013 määrust haldusasjas nr 3-3-1-3-13).

10. Haldusasjas nr 3-13-1016 vaidlustas kaebaja keskkonnaministeeriumi haldusakte, millega otsustati riigi maale seada kasutusõigus. Kaebaja vaidlustas neid haldusakte, kuna leidis, et tema on kasutusõiguse objektideks olevate tehnorajatiste omanik, mistõttu on selline kasutusõigus kaebaja arvates seatud õigusvastaselt AS Elveso kasuks. Kasutusõiguse aluseks olevatest haldusaktidest sai kaebaja teada kinnistusraamatu väljavõttest, kus ta nägi, et AS Elveso kasuks on seatud kasutusõigus. Nimetatud haldusaktid nõudis kaebaja välja Keskkonnaministeeriumilt (kaebaja 14.05.2013 avaldus kaebuse tõendamiseks koos registriosa väljavõttega (päring tehtud 01.04.2013) haldusasjas nr 3-13-1016 ja kaebuse lisa 4 Maa-ameti 12.04.2013 vastus nr 1.2-6/36 haldusasjas nr 3-13-1016). Käesolevas asjas on kaebaja kohtule edastanud Rae Vallavalitsusele 22.01.2014 esitatud avalduse (tl 70), millest nähtub, et kaebaja oli sellel hetkel teadlik, et Kooli tänav L1 kinnistu on koormatud isikliku kasutusõigusega AS Elveso kasuks. Sealjuures viitab kaebaja oma avalduses omandõiguse kinnitamiseks analoogia korras haldusasja nr 3-13-1016 asjaoludele. Võttes arvesse, et kaebaja likvideerija on õigusteadmistega isik ning asjaolu, et teises sarnases haldusasjas (3-13-1016) nõudis kaebaja varasemalt Keskkonnaministeeriumilt sarnaselt välja isikliku kasutusõiguse määramise aluseks olevad haldusaktid, pidi kaebajale olema seega hiljemalt 22.01.2014 selge, et AS Elveso kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks peab olema haldusakt ning kaebajal tuleb kasutusõiguse lõpetamiseks seda vaidlustada (nagu on kaebaja teinud haldusasjas nr 3-13-1016).

Kohus on seisukohal, et 22.01.2014 esitatud avaldusega pole kaebaja vastustajale esitanud MSVS mõttes selgitustaotlust, vaid kaebaja on esitanud taotluse haldusmenetluse alustamiseks haldusakti andmiseks (haldusmenetluse seadus § 14). Nii on kaebaja ka ise oma avalduse pealkirjastanud. Seetõttu ei oleks pidanud vastustaja, isegi kui ta oleks kaebaja avaldusele vastanud, kaebajale 30.04.2013 korraldust edastama, kuna kaebaja pole oma avalduses selle väljastamist taotlenud. Pigem võis kaebaja avaldusest järeldada, et kaebaja oli sellest haldusaktis teadlik, arvestades, et kaebaja teadis kasutusõiguse olemasolust ning oli palunud selle lõpetamiseks väljastada uus haldusakt. Vastustaja on õigesti märkinud, et haldusasjas nr 3-14- 50217 on nimetatud haldusakt edastatud kohtule seetõttu, et kohtunõudele vastamine seda eeldas.

Eelöeldu tõttu leiab kohus, et kaebaja oleks pidanud hiljemalt 22.01.2014 alates astuma mõistliku aja jooksul (kohtupraktikast tulenevalt 30 päeva jooksul) samme selleks, et kasutusõiguse määramise aluseks olev haldusakt kaebajale teatavaks tehtaks, nt oleks kaebaja saanud selle väljastamist taotleda oma 22.01.2014 avaldusega. Asja materjalidest nähtuvalt pole kaebaja astunud ühtegi sammu selleks, et vastustajalt kasutusõiguse seadmise aluseks olev haldusakt (30.04.2013 korraldus) välja nõuda. Seega on kaebaja viivitanud ebamõistlikul kaua vaidlusaluse haldusakti välja nõudmisega. Tulenevalt HKMS § 46 lg-st 7 ja eelnevalt viidatud kohtupraktikast on 30.05.2014 korralduse tühistamise ja 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõuded esitatud kohtule HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kohus täpsustab, et eraõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saab taotleda HKMS § 37 lg 4 kohaselt tühistamiskaebuses, mistõttu kohaldub sellele nõudele samuti HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaeg, mitte sama paragrahvi lg-s 5 sätestatud tähtaeg.

11. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks eeskätt isikust sõltumatuid asjaolusid. Kaebaja on toonud mõjuva põhjusena kaebetähtaja mööda laskmiseks asjaolu, et tal oli õigustatud ootus saada vastustajalt koos vastusega tema 22.01.2014 avaldusele ka Rae Vallavalitsuse 30.04.2013 korraldus. Kohus on eelnevalt selgitanud, miks ei pidanud vallavalitsus kaebajale avalduse vastuseks korraldust edastama – kaebaja pole selle välja nõudmist taotlenud ning kaebaja taotles uue haldusakti andmist kasutusõiguse lõpetamiseks.

5 Seega ei ole tegemist mõjuva põhjusega kaebetähtaja mööda laskmiseks, mistõttu tuleb kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus 30.05.2014 korralduse tühistamise ja 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõuete osas jätta rahuldamata.

12. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb käesoleva haldusasja menetluse lõpetada 30.05.2014 korralduse tühistamise ja 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamise nõuetes HKMS § 152 lg 1 p-i 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Kinnistusraamatu kannete kustutamis nõude läbi vaatamata jätmine

13. Kinnistusraamatu kannete kustutamise nõue on HKMS § 37 lg 1 p-i 5 mõttes heastamisnõue ning HKMS § 46 lg-st 4 tulenevalt on selline nõue esitatud tähtaegselt. Sellise nõude rahuldamine eeldab aga Rae valla ning AS Elveso vahel 14.08.2013 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2013 määrust haldusasjas nr 3-13-1016, p 15). Kuivõrd kohus lõpetab 14.08.2013 lepingu tühisuse tuvastamise nõude osas haldusasja menetluse, ei ole võimalik heastamisnõudega nõude eesmärki saavutada – kohus ei saa kinnistusraamatu kannete kustutamiseks ettekirjutust teha lepingu tühisust tuvastamata. Seega tuleb kaebus kinnistusraamatu kannete kustutamise nõude osas jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p-i 1 ja § 121 lg 2 p-i 2 alusel.

Riigilõivu tagastamine

14. HKMS § 104 lg 5 p-i 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel. Sama paragrahvi lg 5 p-i 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lg 2 alusel. Kuivõrd kohus on kahe nõude osas lõpetanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p-i 2 alusel ning ühe nõude osas jätnud kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p-i 1 alusel, tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõivust 2/3, st 10 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada määruse resolutsioonis märgitud S. Västra arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik