1-10-17224/62 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

10. septembril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-17224 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.N isikukood XXX viibib Viru vanglas Kaitsja Lembit Nirgi Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. O.N

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus O.N´ile riigi õigusabi osutamise eurot . eest tasu määramiseks summas 146,40 (sh käibemaks 24,40 eurot)

Välja mõista O.N-ilt kriminaalmenetluse kulud 146,40 eurot kaitsjatasu.

O.N ´il tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse

12 kuulise jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700013944, ja selgitus „ lud“. O.N 1-10-17224 menetlusku

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

O.N tunnistati süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.05.2011 otsusega KarS § järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendati mõistetud vangistust 240 tunni ÜKT S § 65 lg 1, § 69 alusel loeti mõistetud karistus -ga. Kar

kaetuks Viru Maakohtu 03.05 2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2036 tundi ÜKT d. KarS § 68 alusel mõistetud karistuse hulka arvestatud eelvangistuses - viibitud aeg. Viru Maakohtu 04.06.2013

määrusega ärakandmata karistuse osa asendati vangistusega. Karistuse kandmise algus . 04.06.2013 ja l .2014 õpp 21.12

Kinnipidamisasutuses O.N-i on 1 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on kingsepa eriala. -ja Lisaks on töö kõrvalt omandanud teras raudbetoonkonstruktsioonide monteerija kutseoskused. Motiveeritud parema töö saamiseks koolitusi ja ümberõpet läbima. Enne vangistust oli xxx xxx. Erinevad ametiderinevatel ehitustel, samuti töötanud fassaaditööline, betoneerija, puusepp omandatud töötamise kõrvalt. On olnud töötuse perioode. Probleemid laenude tagasimaksmisega ja materiaalsete kohustuste tasumisega tihedas seoses narkootikumide tarbimisega. Seoses tõsise jalavigastusega ei ole praegu suuteline tööle asuma. Võimaliku vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht. Alkoholi hakkas tarvitama kutsekoolis õppimise perioodil. On varem toime pannud väärtegusid alkoholijoobes. Samuti ühel korral kriminaalkorras karistatud joobeseisundis vägivallatsemise eest. Motivatsioon sõltuvusvabaks eluks on olemas, kuid on olnud korduvaid tagasilangusi. Ei pea ennast sõltlaseks. Tarvitas fentanüüli süstis iga päev. Samuti benzodiasepaami. Kuriteo sooritamisel 2009. aastal -

oli tuvastatud ka metadooni tarvitamine. Hakkas tarvitama narkootikume kutsekoolis õppimise ajal alates 1997.a. On saanud sõltuvusravi, osalenud rehabilitatsiooniprogrammis. Korduvalt on olnud tagasilangusi. Arvab, et tahtejõu puudumise tõttu on narkootikumidest loobumiseks vaja kedagi, kes teda moraalselt toetaks. Diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetavale pakutud võimalust minna ravile sõltuv Kinnipeetav ei olnud nõus asuma usrehabilitatsiooni keskusesse. sõltuvusravile. Kinnipeetav ei ole läbinud talle individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevusi, kuna paikneb vangistuse algusest (alates 06.06.2013.a.) meditsiiniosakonnas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korral. Reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda.

Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 47% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 30%. Viru Vangla toetab O.N-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku kohaks on andmetel O.N-i vabanemisjärgseks elu xxx, mille eest vangistuse perioodil maksab kinnipeetava Korteri ema, et säiliks eluase. üürileping on sõlmitud O.N-i nimele. Kinnipeetava korter seisab praegu tühjana. O.N-ile ei ole vabanemisel garanteer kinnipeetav sai itud töökohta. Ema selgitas, et enne vangistust xxx n taastada. Isikul on kutseharidus kingsepa ing vabanemisel on võimalik see erialal. Rahvastikuregistri andmetel on O.N-i xxx Isikul on kuni 05.03.2018 kehtiv isikuttõendav dokument. O.N on olnud määratud kriminaalhooldusele viis korda.

Kriminaalhooldusel viibides esines O.N registreerimisrežiimi rikkumisi, tagasilangusi narkootikumide, alkoholi taastarvitamisse, viimasel katseajal oli asenduskaristus- ÜKT pööratud täitmisele kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel. -

Prokuröri Jaanika Kõrgmaa kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlus ta t ennetähtaegseks vabanemiseks. O.N taot

leb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja

toetav kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamustega, leiab, et O.N-i oleval ajal ei tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käes ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses.

O.N nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

O.N on kriminaalkorras karistatud 10 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt oli karistatud ka tingimisi vangistusega ning oli ka allutatud käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud üldkasuliku tööga ja allutatud käitumiskontrollile rikkus kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud käitumiskontrolli ajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.N-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem O.N-ile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O.N uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist sh enda lähedaste vastu.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal (ta rikkus kontrollnõudeid ega täitnud üldkasuliku tööd) puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et

kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumis kriminaalhooldaja järelevalve all olles aegne vangistusest vabastamine ud. ei ole kohtu hinnangul tema ennetäht õigustat

Kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole

ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.N-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma