3-14-51950/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-51950 Määruse kuupäev 11. september 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Tiveko Veesaare taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon 1. Jätta Tiveko Veesaare taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 2. Määruse ärakiri saata Tiveko Veesaarele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Asjaolud ja kohtu seisukoht 1. Tiveko Veesaar esitas 5. augustil 2014 Tartu Maakohtule taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib T. Veesaar õigusabi seoses sooviga esitada kahjunõue Võru arestimaja vastu, kus teda hoiti tervist kahjustavates ja inimväärikust alandavates tingimustes 71 päeva. Taotluse kohaselt puuduvad kaebajal dokumentide koostamiseks vajalikud teadmised. 2. Tartu Maakohtu 3. septembri 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55426 edastati T. Veesaare riigi õigusabi taotlus pädevuse järgi Tartu Halduskohtule lahendamiseks. Tartu Halduskohus jättis 8. septembri 2014 määrusega T. Veesaare riigi õigusabi taotluse käiguta, selgitades, et taotlejal on võimalik halduskohtusse pöörduda kahjunõudega Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu koheselt ilma, et peaks eelnevalt esitama vastavasisulise kahjunõude PPA-le. Taotlejal tuli selgitada, millise õigusdokumendi koostamiseks õigusabi taotletakse. 10. septembril 2014 saabus kohtuse T. Veesaare pöördumine, milles isik märgib, et soovib õigusabi kaebuse ja selle sisu koostamiseks, et hiljem esitada kohtule arusaadav ja täpne kaebus PPA vastu. 3. Kohus mõistab T. Veesaare riigi õigusabi taotlust ning selle täiendust selliselt, et T. Veesaar taotleb riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses seoses sooviga pöörduda kohtusse kaebusega PPA vastu seoses tervist kahjustavate ja inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega arestikambris. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi isiku taotlusel võib kohus menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse

halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulenevalt RÕS § 4 lg 3 p-st 5 on riigi õigusabi liigiks ka isiku esindamine halduskohtumenetluses. 4. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta. T. Veeraare taotlusest nähtuvalt soovib ta riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, et taotleda PPA-lt mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt tervist kahjustavates ja inimväärikust alandavates arestikambri tingimustes hoidmisega. RÕS § 7 lg 1 p 6 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nimetatud sätte põhiseadusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 6 alus keelduda, kuna T. Veesaar soovib õigusabi saada seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega ning asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et antud asja suhtes esineks tungiv avalik huvi. 5. Kohus on seisukohal, et riigi õigusabi andmisest keeldumiseks esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Kohus leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotluse esitaja on kohtu hinnangul võimeline ise kaitsma oma õigusi – esitama kohtule korrektne kaebus Politseija Piirivalveameti vastu. T. Veesaare riigi õigusabi taotluses on märgitud arusaadav taotlus koos põhjendustega ning puudub alus arvata, et taotleja ei suudaks ka kohtule menetletavat kaebust koostada ja ise kohtumenetluses osaleda. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja seisukohtade arusaavast kirjeldusest, mida kaebaja on senises menetluses suutnud edukalt teha. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse vm avalduse käiguta ja selgitab kaebajale selles esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti selgitab kohus kaebajale, kuidas ta oma õigusi efektiivsemalt kaitsta saab. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. 6. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. 7. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik