3-14-51297/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51297

Haldusasi K.T. kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 27.05.2014 ettekirjutuse nr 44 tühistamiseks

RESOLUTSIOON 1. Lõpetada käesoleva haldusasja menetlus. 2. Sekretäril edastada käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK 1. 30.06.2014 määrusega kohus võttis menetlusse K.T. kaebuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 27.05.2014 ettekirjutuse nr 44 (ettekirjutus) tühistamiseks. Ettekirjutusega kohustati kaebajat 30 päeva jooksul arvates ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates tagastama keelatud annetus Tallinna linnavalitsusele ning esitama 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed. 2. 04.07.2014 määrusega kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas määrusele määruskaebuse, mille Tallinna ringkonnakohus 22.07.2014 määrusega jättis samuti rahuldamata. 3. 06.08.2014 edastas ERJK kohtule teavituse, mille kohaselt on komisjon 05.08.2014 otsuse nr 31-3/14-37/6 alusel tunnistanud kehtetuks ERJK 26.05.2014 ettekirjutuse nr 44 (31-

2 3/14-37/1), millest tulenevalt taotleti haldusasja menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. 4. 08.08.2014 kohtunõudega paluti kaebajal esitada oma seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise (kohus tõlgendas, et vastustaja on ilmselt eksinud lõpetamise aluse märkimisel ja taotleb siiski asja menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel) ja selle aluse suhtes ning teatada, kas taotletakse menetluskulude hüvitamist. Menetluskulude nõude olemasolul tuli kaebajal esitada kohtule kulude nimekiri ja kulude kandmist tõendavad dokumendid. 22.08.2014 esitas kaebaja taotluse, milles palus pikendada 08.08.2014 kohtunõudele vastamise tähtaega kuni 29.08.2014. 5. 29.08.2014 on kaebaja vastuses 08.08.2014 kohtunõudele esitanud taotluse asja menetluse jätkamiseks, soovides minna üle tuvastamisnõudele, põhjendades taotlust järgnevaga. Kaebuse esitaja on saanud kätte vastustaja teate haldusmenetluse alustamise kohta (tl 166-167). Nimetatud teatest nähtub, et vastustaja soovib uuesti alustada menetlust samade asjaolude osas, mis on olnud vaidluse esemeks käimasolevas haldusasjas. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik, et kohus võtaks seisukoha kaevatud haldusakti õiguspärasuse küsimuses juba käimasolevas kohtumenetluses. Kui kohus tuvastab haldusakti õigusvastasuse, tuleb haldusorganil kohtuotsuse põhjendustest edasiste haldusotsustuste puhul juhinduda ning haldusorgan ei saa enam anda samasugust haldusakti samasugustel asjaoludel. Nimetatus väljendub õigusvastasuse tuvastamise suunav või edasisi õigusrikkumisi ennetav roll. Seega on kaebuse esitajale kaebuse edasine menetlus haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kahtlemata vajalik tema õiguste kaitsel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-24-10 p-s 20 leidnud, et kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab tema õiguste kaitset tulevikus seetõttu, et motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Riigikohus rõhutab, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Seega tuleb kaebuse esitaja huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks jaatada, kui esineb mingigi tõenäosus, et tuvastamiskaebuse esitamine soodustab kaebuse esitajat tema õiguste kaitsel, või vaidluse asjaolusid arvestades ei saa sellist mõju välistada. Isegi juhul, kui esineb võimalus kaitsta kaebuse esitaja huve uues algatatud menetluses pole see kooskõlas õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõttega. Uus menetlus on alustatud samadel asjaoludel, mille alusel on alustatud varasemat menetlust ning puudutab eranditult samu faktilisi asjaolusid. Seega ei saa kaebuse esitaja õiguste kaitsel mõistlikuks pidada olukorda, kus selle asemel, et kasutada võimalust selgitada haldusakti õiguspärasuse küsimus juba käimasolevas menetluses ja ennetada sellega uut menetlust samas asjas (sh uue samasisulise haldusakti andmist), otsustatakse menetlus lõpetada, et mingi aja pärast saaks kaebuse esitaja esitada kohtule uue samasisulise kaebuse. Arusaadavalt tekitab uus haldusmenetlus ja seal seisukohtade õiguslik kaitsmine ning uue kaebuse koostamine kohtusse kaebuse esitajale lisakulu, mis väljendub esindajakulus (nt advokaadikulu). Juhul, kui halduskohus tuvastab kaevatud haldusakti õigusvastasuse ja vastustaja juhindub edaspidi sellest, saab nimetatud kulu edaspidiselt vältida, kuna haldusakt olemasolevatel asjaoludel tuleks jätta andmata ja haldusmenetlus kuuluks lõpetamisele. Vastustaja poolt uues menetluses kaebuse esitajale pakutud võimalus seisukohtade esitamiseks ning teade selle kohta, et kaalumisel on ettekirjutuse tegemine, on asjaolud, millest tuleb mõistlikult eeldada, et uus algatatud haldusmenetlus lõppeb täpselt samasuguse haldusakti andmisega kui varasem menetlus. Seega puuduks haldusmenetluse näol n-ö tõhus alternatiivne vahend kaebaja eesmärgi saavutamiseks või kaebuse esitaja õiguste kaitsmiseks, kuna menetluse tulemus (haldusakti andmine) on vastustajale nagunii juba ette teada ja kaebuse esitaja õiguste kaitse haldusmenetluses osutub näiliseks.

3 KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 7. Et ERJK on 05.08.2014 otsusega nr 31-3/14-37/6 tunnistanud kehtetuks ERJK 26.05.2014 ettekirjutuse nr 44 (31-3/14-37/1), sealjuures võttes omaks, et kaebajale ei olnud tagatud ärakuulamisõigus, siis on kaebaja oma eesmärgi – õigusvastase ettekirjutuse tühistamine - saavutanud. Seega esineb alus asja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Samas soovib kaebaja jätkata asja menetlust tuvastamisnõude menetlemiseks. Põhjendatud huviks on tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil, kaebaja õiguste kaitsmiseks tulevikus, kuna vastustaja on algatanud uue haldusmenetluse samadel asjaoludel, samal alusel, mistõttu kaebaja leiab, et käimasoleva menetluse kaudu on võimalik ennetada samasisulise haldusakti andmist. Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul, kui esineb võimalus kaitsta kaebuse esitaja huve uues algatatud menetluses pole see kooskõlas õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõttega. 8. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-24-10 (p 20) rõhutanud järgmist: „...preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamisekaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitleda juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele.“ Samas HKMS § 45 lg 2 kehtiva redaktsiooni kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega on seadusandja võrreldes varasemaga kitsendanud tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi, kuna sellest saadav kasu on sageli väike (vt HKMS eelnõu seletuskiri lk 14). Seda eriti olukorras, kus vastustaja on omaks võtnud, et rikkumine leidis aset. Antud juhul on vastustaja tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks, tunnistades seejuures 05.08.2014 otsuses nr 31-3/14-37/6 p-s 3.2 (tl 114 pöördel), muu hulgas järgmist „Käesoleval juhul on Komisjon teinud K.T. suhtes Ettekirjutuse ilma, et K.T.le oleks antud võimalus asja kohta oma arvamus, vastuväited ja tõendid esitada. /.../ Seega on tegemist formaalselt õigusvastase Ettekirjutusega. Komisjon leiab, et ärakuulamisõiguse tõhusaks tagamiseks tuleb K.T.le anda võimalus esitada tema seisukoht kavandatava ettekirjutuse osas, samuti tema väiteid kinnitavad tõendid Komisjonile.“ Kohtule esitatud ERJK 12.08.2014 menetluse algatamise dokumendi p-st 2.3 nähtuvalt on K.T.l palutud esitada oma arvamus, võimalikud vastuväited ja neid kinnitavad tõendid haldusasja kohta. Seejuures nimetatud dokumendi p-s 2.1 on märgitud, et „esitatud teabele ja tõenditeke tuginedes kaalub Komisjon Adressaadi suhtes ettekirjutuse tegemist...“. 9. Kohus leiab, et olukorras, kus vastustaja on vähemalt osaliselt oma rikkumist möönnud ja tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks ning algatanud uue haldusmenetluse, andes kaebajale võimaluse oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, siis arvestades kohtumenetluse pikkust, sh kohtu etteplaneeritud töögraafikut ja käesoleva asja tehiolusid (võimalik vajadus kohtuekspertiisi läbiviimiseks), antud juhul tuvastamiskaebusele üleminek preventiivsel eesmärgil ennast ei õigusta, kuna suure tõenäosusega selleks ajaks, kui käesolevas asjas tehtav lahend jõustub, on vastustaja algatatud haldusmenetluse juba läbi viinud ning selle tulemusel võib olla kaebaja suhtes juba uus haldusakt välja antud. Seega

4 taotluse põhistusest ei nähtu, et antud asjas preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine kuidagi menetlusökonoomika eesmärki teeniks, pigem vastupidi. Et iga kaebaja õigusi puudutav haldusakt on iseseisvalt seaduses sätestatud tähtaegu järgides vaidlustatav, siis ilmselgelt on tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 kaebajal ökonoomsem oma õigusi kaitsta asjakohase tühistamis- või kohustamiskaebusega, st tõhusama vahendiga kui antud haldusasjas tuvastamisnõudega. Seda enam, et kaebaja väide selle kohta, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise eesmärgiks on uue haldusakti andmise ennetamine, rajaneb paljasõnalisel oletusel/eeldusel, et kohus kaebuse rahuldab. Lisaks kaebaja põhistus sellest, et uus haldusmenetlus ja seal seisukohtade õiguslik kaitsmine ning uue kaebuse koostamine tekitab arusaadavalt kaebajale lisakulu (nt advokaadikulu), on kohtu hinnangul paljasõnaline ja ainetu. Kaebaja on väitnud, et uus haldusmenetlus on algatatud samal alusel ja puudutab samu faktilisi asjaolusid. Samas käesolevas asjas kaebuse (sh selle õigusliku põhjenduse) on kohtule esitanud kaebaja ise. Seega lähtudes kaebaja väitest, et algatatud haldusmenetlus lõppeb täpselt samasuguse haldusakti andmisega, ei veena kohut selles, et uus haldusmenetlus ja seal seisukohtade õiguslik kaitsmine ning uue kaebuse koostamine, võiks kaebajale kaasa tuua märkimisväärseid lisakulusid, kuna haldusakti aluseks olevate asjaolude õiguslik analüüs on kaebaja poolt juba põhimõtteliselt tehtud, menetluslikke puudusi püüab vastustaja aga seekord vältida. Seda, kas kaebaja oma õiguste kaitsmisel advokaadiabi soovib kasutada, on kaebaja vaba valik. Kui kaebus on põhjendatud, siis kaebajale tema kantud menetluskulud hüvitatakse. Eeltoodud põhjustel on kohus kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi taotleda menetluse jätkamist vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Taotluses märgitud põhjendustest lähtudes ei ole taotletud tuvastamine preventiivsel eesmärgil menetlusökonoomilistel eesmärkidel kaebaja õiguste edaspidiseks kaitseks põhjendatud/vajalik, sest kaebajal on selleks võimalik kasutada tõhusamaid vahendeid. Seega kohus lõpetab asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

10. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on tasunud 26.06.2014 kaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot (kaebuse eest 15 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse eest 15 eurot). Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis on kaebajal õigus taotleda kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu 15 euro tagastamist riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse. Kuna kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt (jättes taotluse rahuldamata), siis sellelt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele ei kuulu.

allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik