1-12-12470/118 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-12-12470

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-12470 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Heli Väinaste

Enjar Malm Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Nikita Orlov valve ’i elektroonilise kohaldamisega vangis

tusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu NIKITA ORLOV, isikukood 39010052228, kodakondsuseta, haridus 11 klassi, elukoht xxxx

Kar .2016 istuse kandmise algus 18.07.2012 ja lõpp 16.07 Kaitsja

Silvi Erro

RESOLUTSIOON

Jätta NIKITA ORLOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Orlovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

2

Nikita Orlov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu kohtuotsusega 17.09.2013 mõistetud

karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. Nikita Orlov tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Nikita Orlovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud

aeg alates 13.04.2012 kuni 14.04.2012, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõisteti

lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 18.07.2012.

Käesolevat karistust kannab Nikita Orlov narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku

omandamise, valdamise, vahendamise, edasiandmise eest isikute grupi poolt, olles isikuks,

kes on varem KarS § 184 lg 1 järgi toime pannud kuriteo. Samuti kannab Nikita Orlov karistust varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt, kes on varem KarS § 199, 200 järgi toime pannud kuriteod, mis oli toime pandud isikute grupi poolt. Varasemalt on isikut karistatud varavastase kuriteo ja salakaubaveo eest. Kuritegude toimepanemisele on lisandunud vägivalla kasutamine, tekitatud on suuremat kahju. Kuriteod on toime pandud samalaadsetel põhjustel, milleks on majandusliku kasu saamine. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Individuaalse täitmiskava

raames on kinnipeetav edukalt osalenud riigikeele A2 ja B1 taseme kursustel ja

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud jääb tal veel enam kui 2 aastat ja 1 kuu ning kanda enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema O O aadressil xxxx. Vabanedes on võimalik elama

asuda samale aadressile ema juurde. Kriminaalhooldaja hinnangul on tegemist heade elamistingimustega, mis vastavad el . O O on andnud ektroonilise valve kohaldamise nõuetele nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav on lõpetanud põhikooli

Narva Pähklimäe Gümnaasiumis, asudes edasi õppima Narva Kutseõppekeskuses, kus õpingud jäid pooleli haigestumise tõttu. Peale seda asus isik tööle, üritades jätkata õpinguid

Narva Täiskasvanute Õhtukoolis, kus lõpetas 11 klassi. Peale vangistust poolelijäänud

õpinguid ei lõpetanud. Nikita Orlov peab vajalikuks asuda tööle ning omandada eriala. Kinnipeetav on töötanud OÜ-s Feksinar katelde puhastajana. Ametit ei ole isik omandanud,

on teinud juhutöid. Ajal, kui oli tegevusetu, pani toime kuriteod varalise kasu saamise eesmärgil. Võimalikul vabanemisel puudub kindel töökoht.

Lähedastest , sest isa on surnud ja õdesid suhtleb kinnipeetav oma ema O O -vendi ei ole. Emaga suhtleb isik regulaarselt nii kirja, telefoni kui ka kokkusaamiste teel. Kinnipeetav ei

ole oma sõnul mõjutatav, kuid ema arvates on kuriteod toime pandud kriminaalkorras

karistatud isikute mõjutusel ning grupis. Isiku elustiil on olnud riskeeriv ning teisi ära kasutav, mille kaudu ta on vägivallaga ähvardades saanud oma tahtmise. Ema on nõus poega moraalselt toetama. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on ema O O kindel, et toetavad ja

lähedased suhted võimaldavad pojal mõista seaduskuuleka elu olulisust. Kinnipeetav oma sõnul eitab alkoholi kuritarvitamist. Ta tarvitas vaid harva õlut, kuid karistusregistri andmetel on olnud karistusi alkoholiseaduse § 70 ja § 71 alusel, samuti avaliku rahu rikkumisi. Isik on

proovinud kanepit (suitsetanud), kuid ise ennast sõltlaseks ei pea. Meditsiiniosakonna

andmetel on diagnoositud sõltuvus kannabinoididest. Isikule on pakutud võimalust sõltuvusravi kohaldamiseks kriminaalhooldusel olles, kuid isik keeldus, lubades kaaluda seda

võimalust, kui peaks ennetähtaegselt vabanema. Teiste inimeste seisukohtadega isik ei

3

arvestanud, elades vabaduses põhimõttel üks päev korraga. Vestlusel ei väljenda isik kuritegelikke hoiakuid, on ametiisikutega suheldes salliv. Nikita Orlov on kriminaalhooldusel

viibinud 2-l korral. Kinnipeetav on eiranud kriminaalhoolduse nõudeid mitte käies registreerimisel. Isiku puhul seisneb ohtlikkus narkootikumide tarvitamises, ühiskonnaohtlike

kuritegude t kuriteo toimepanemise oimepanemises. Kinnipeetava puhul on mittevägivaldse

tõenäosus kahe aasta jooksul 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta Viru Vangla

kinnipeetava Nikita Orlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus

otsustab Nikita Orlovi aegselt vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku tingimisi ennetäht kohaldada tema su kohustused. htes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 ja 9 sätestatud

Kriminaalh O O on head suhted kinnipeetavaga. ooldusametnik oma arvamuses märgib, et Ema sõnul on ta kursis poja eluga kinnipidamisasutuses. Ema usub, et vangistuse periood on andnud kinnipeetavale võimaluse oma valikute üle järele mõelda ning kriitiliselt suhtuda oma suhtlusringi. Ema on nõus sellega, et Nikita Orlov asub peale vabanemist elama tema juurde

aadressile xxxx. Nimetatud korteril kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetavale ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Ema selgitas, et Nikita Orlovil on olemas töökogemus, sest peale põhikooli lõpetamist asus ta tööle Narvas asuvasse ettevõttesse

Feksinar lihttöölisena, eriala omandamine Narva Kutseõppekeskuses jäi pooleli seoses

vahistamisega. Kui kohus peab otstarbekaks Nikita Orlovi vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, siis riskide maandamiseks teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku pann

a talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 3 (kolm) kuud.

Nikita Orlov avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

t . ingimisi enne tähtaega vabaneda Ta tahab vabanemisel esialgu lõpetada 12. klassi, kuid paralleelselt sellega tahab ta leida töökoha ja maksta oma trahve. Kinnipeetava sõnul ema tal

töötab. Nikita Orlov oma sõnul suudab vabaduses sõltuvusainetest hoiduda. Inimestega,

kellega ta enne suhtles, ta enam ei suhtle. Nikita Orlov lubas, et muudab oma käitumist ja täidab kõiki talle pandud kohustusi. Distsiplinaarkaristuste kohta väitis kinnipeetav, et temal ei olnud ravimite ega traadiga mitte mingit pistmist. Kinnipeetav lubas, et kui kohus rahuldab taotluse, siis ta lõpetab keskkooli, omandab eriala ja ei pane toime uusi kuritegusid.

Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei tingimisi enne soovi võtta osa Nikita Orlovi tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest Prokurör õustub eelnimetatud . n

kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 17.06.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava

ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel

korral. lile allutamised ei takistanud teda uute tahtlike Kuivõrd varasemad käitumiskontrol

kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennet

ähtaegne vabastamine põhjendatud. Väärib

märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 55% ja vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 51%. Kuna vangla on hinnanud

uute kuritegude riski kõrgeks ja ei toeta eelnimetatud süüdimõistetu vabastamist, ei saa ka

prokuratuur nõustuda kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi

enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo

4

asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust väljapressimise ja narkokuriteo toimepanemise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse

üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii narkootiliste ainete ebaseaduslik

käitlemine kui ka väljapressimine ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva

riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära

kandmises. Käesoleval hetkel välistab N. Orlovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamise see, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine suures koguses on üliraske

rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat

formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2) esimesel esinemisel vabastada. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vähemalt üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on

vangistusest mise oluliseks tingimuseks vangistatu ennetähtaegse vabasta õiguspärane

käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isikule (lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks)

sanktsiooni a mõistetud karistus on KarS § 214 lg 2 lammääras

n iooni ine ing KarS § 184 lg 2 sankts veidi üle alammäära, seega karistuse lühendam

ennetähtaegse vabanemisega ei oleks põhjendatud. Prokurör vajalikuks märkida, et

peab

karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Nikita Orlovi vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kaitsja palus kohtul vabastada Nikita Orlov vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leidis, et see, et ei ole võimalik vabastada

tingimisi enne tähtaega Nikita Orlovi, põhineb vangla ja prokuratuuri puhul formaalsustel. See, et Nikita Orlov pani toime esimese astme kuriteo, mille eest ta praegu karistust kannab,

ei takista teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetult on saadud

nõusolek, et ta on nõus vabanema elektroonilise valve alla. Nikita Orlov soovib ennast parandada. Sellest räägib see, et ta tunnistas ennast süüdi, aitas kohtueelses menetluses uurijat ja prokurör lubas, et ei ole vastu tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. See,

et tal on 2 distsiplinaarkaristust, mõjutasid formaalselt prokuröri arvamust. Nikita Orlov selgitas kohtule, et tablettidega ja traadiga, mis olid kambris, ei olnud tal mingit pistmist. See küsimus, miks need seal olid, tuleb esitada vangla töötajatele. Ei ole alust mitte uskuda Nikita Orlovi. Objektiivseid tõendeid ei ole, et just Nikita Orlov tõi ise kambrisse traadi ja tabletid. Muidugi ta ei vaidlustanud neid karistusi, arvates, et on sellest üle. Kaitsja ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga, et riskid Nikita Orlovi suhtes on kõrged ja et ta on ohtlik ühiskonnale.

Selle aja jooksul, mis ta on vangis olnud, pole tal olnud tõsiseid korrarikkumisi ja ei ole mingeid andmeid selle kohta, et ta oleks tarvitanud vägivalda. Kaitsja arvates pole prokuröril ega vanglal alust väita, et Nikita Orlov pärast vabanemist jätkab kuritegude toimepanemist.

Kandmata karistus ongi katseaeg. Tingimisi enne tähtaega vabastamine on stiimul, et

parandada oma käitumist. Kaitsja hinnangul on kõik tingimused täidetud. Nikita Orlovil on

väga head elamistingimused, mis võivad talle positiivselt mõjuda. Nikita Orlov andis lubaduse muuta oma käitumist. Ta on nõus täitma kõiki kohustusi, mis talle pannakse. Nikita

Orlov saaks siis võimaluse jätkata õpinguid, leida endale töökoha, muuta oma eluviisi

kardinaalselt. Ta kohustub mitte toime panema uusi kuritegusid, mitte suhtlema nende sõpradega, kes on kriminaalkorras karistatud. Kui Nikita Orlov ei täida kontrollnõudeid, siis kohtul on alati võimalus erakorralise ettekande alusel karistus täitmisele pöörata, kuid kaitsja oli kindel selles, et Nikita Orlov täidab kontrollnõudeid ega pane toime uusi kuritegusid.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

5

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega kaitsja, ning Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kaitsja poolt kohtule esitatud dokumentidega, leiab, et ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest süüdimõistetu Nikita Orlov tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Nikita Orlovi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesoleval ajal kannab otsusega KarS § Viru Maakohtu 17.09.2013 ta 184 lg 2 p 1,2; 214 lg 2

p 1,4 järgi mõistetud 3 (kolme) aasta 11 (üheteist) kuu 28 päeva pikkust liitkaristust alates

18.07.2012. Väärib märkimist, et Nikita Orlov kannab karistust esimese raskusastme

kuritegude eest, milleks on rahvatervisevastane narkokuritegu ja varavastane kuritegu - väljapressimine. Kuriteod on toime pandud grupi poolt materiaalse kasu saamise eesmärgil.

Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eeltoodu näitab seda, et varasemad leebemad karistused, ei avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas Sõltuvusainete tarvitamist uute ja veelgi raskemate tahtlike kuritegude toimepanemist.

võib kinnipeetava puhul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval

puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mis võib uue kuriteo toimepanemise riski veelgi suurendada, sest kuriteod, mille eest ta karistust kannab, on toime pandud majandusliku kasu

saamise eesmärgil. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega

ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega

ja sõltuvusaineid tarvitades, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Lisaks sellele riivaks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi süüdimõistetu Nikita Orlovi

ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ü õiglustunnet, samuti ei hiskonna ja kannatanu

vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on

kinnipeetava puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise

kahe aasta

jooksul 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%.

Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta ka Viru Vangla kinnipeetava Nikita Orlovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Nikita Orlovi näol on tegemist isikuga, kellel on Viru Vangla andmetel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse -1-1-91- vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus ei saa tugineda Nikita Orlovi ütlustele, nagu teda oleks alusetult

distsiplinaarkorras karistatud, sest Nikita Orlov talle määratud karistusi ei vaidlustanud. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv ema, oli tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid ema ei suutnud panna teda seaduskuulekalt

käituma. Kohtu hinnangul ei kaalu Nikita Orlovi positiivselt iseloomustavad asjaolud

(riigikeele A2 ja B1 taseme kursuste ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening edukas

läbimine, rahalise nõude tasumine vanglas) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus

ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg s 3 sätestatud asjaolu - de kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda

neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi us leiab, et Nikita Orlovi suhtes selliseid asjaolusid ennetähtaegset vabastamist. Koh käesoleval ajal ei esine.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik