2-13-60880/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2014.a, Tartu Tsiviilasja number 2-13-60880 Tsiviilasi Omega Invest OÜ hagi Kalev Närep vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 01. juuli 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kalev Närepi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Kalev Närep (isikukood: XXXXXXXXXXX, X-XX, XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 01. juuli 2014 määrus muutmata ja Kalev Närepi määruskaebus rahuldamata. 2. Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. 3. Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 3401 lg 2). ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi Kalev Närepi vastu krediitkaardi võlgnevuse väljamõistmiseks. K. Närep esitas 27. juunil 2014 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib K. Närep riigi õigusabi, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised, et koostada õigusdokumente ja end ise täitemenetluses ja kohtus esindada. K. Närep on nägemispuudega

2 töövõimetuspensionär, tema ainsaks sissetulekuks on pension 148 eurot. Taotlejal ei ole vara ja sissetulekut, et tasuda õigusabi teenuse eest.

MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohtu 01. juuli 2014 määrusega jäeti K. Närepi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole käesolev vaidlus mahukas ega õiguslikult keeruline. Kostjal on ka ilma advokaadita võimalik esitada vastuväiteid lepingu sõlmimisele või krediitkaardi kasutamisele. Õiguslikku hinnangut faktilistele asjaoludele ei ole kostjal vaja anda. Kohus peab tagama asja õige lahendamise, mistõttu ei ole kostjal põhjust arvata, et riigipoolse õigusabita jäävad tema õigused kohtumenetluses kaitseta. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjale tuleb keelduda riigi õigusabi andmisest, sest ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi, sh esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile. Kuna puudub alus anda kostjale riigi õigusabi RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenevalt, siis puudub kohtul vajadus täiendavalt hinnata RÕS § 6 lg 1 ja § 14 kohaselt seda, kas kostja majanduslik seisund võimaldab või ei võimalda tal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. K. Närep esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada K. Närepi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse kohaselt vajab K. Närep kaebuse põhjendamiseks ja tõendamiseks advokaadi abi. K. Närep on nägemispuudega invaliid, kes ei ole suuteline iseseisvalt hakkama saama. Lisaks sellele rikutaks riigi õigusabi andmata jätmisega võrdse kohtlemise printsiipi, kuna hagejat esindab kohtus OK Incure OÜ, kelle põhitegevuseks on inkassoteenuste pakkumine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 667 ja § 659 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Õige on maakohtu määruse lõppjäreldus, et põhjendatud ei ole K. Närepile riigi õigusabi andmine, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta maakohtu määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata. 5. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi nägemispuude olemasolu ei tähenda kostja võimetust oma õigusi ise kaitsta. Toimikust nähtuvalt on K. Närep ise või temal olemasoleva kõrvalise abiga suutnud senises menetluses osaleda. Siiski ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna K. Närep on võimeline oma õigusi ise kaitsma. 6. Riigikohus on 11. märtsi 2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-7-08 p-s 10 selgitanud, et oma õiguste kaitsmiseks vajalike teadmiste olemasolu saab eeldada eelkõige juriidilise haridusega menetlusosalistel, kuid ka juriidilise haridusega menetlusosalistele ei ole riigi õigusabi andmine välistatud. Käesoleval juhul saab eeldada, et kostjal pigem puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused oma õiguste kaitsmiseks.

3 Riigikohus on mh selgitanud, et menetlusosaline on võimeline oma õigusi ise kaitsma vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma (RKTKo nr 3-2-1-7-08 p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaidlust võlgnevuse üle krediidiasutuse ees pidada vajalike õigusteadmiste puudumisel lihtsaks ja igaühele jõukohaseks. Lisaks eeltoodule on põhjendatud määruskaebuses esitatud väide, et kostjale riigi õigusabi andmine on vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks kohtumenetluses (RKTKo nr 3-2-1-7-08 p 12). RÕS § 7 lg 3 kohaselt antakse riigi õigusabi § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui see on asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. 7. Eeltoodust tulenevalt võimaldaksid K. Närepi määruskaebuses esitatud seisukohad maakohtu määruse tühistada ja anda K. Närepile riigi õigusabi. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et kuna K. Närepi suhtes on kuulutatud välja füüsilise isiku pankrot, on riigi õigusabi andmisest keeldumine käesolevas menetlusstaadiumis põhjendatud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 28. juuli 2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-52132 kuulutatud välja K. Närepi kui füüsilise isiku pankrot ja tema pankrotihalduriks on nimetatud Tiia Kalaus. Pankrotiseadus (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Tartu Maakohus on 4. septembril k.a teinud käesolevas tsiviilasjas määruse, millega on jäetud läbi vaatamata Omega Invest OÜ hagi Kalev Närepi vastu PankrS § 43 lg 2 alusel. Sellest tulenevalt on ära langenud K. Närepi võimalik õiguskaitse vajadus käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohtu arvates on pankroti väljakuulutamise tulemusena muutunud tsiviilasja menetlemine perspektiivituks ja esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Lisaks eeltoodule selgitab ringkonnakohus, et PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur lisaks võlausaldajate huvidele ka võlgniku õigusi ja huve. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi on pankotihalduril õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Seega on K. Närepi pankrotivaraga seonduvalt (sh võimalikes vaidlustes) tema õiguste kaitse tagatud läbi selle, et teda esindab pankrotihaldur. 8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja enda kanda.

Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/