3-14-51253/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51253 Haldusasi XX kaebus Kernu Vallavolikogu 22.05.2014 otsusele nr 21 Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Kernu vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-51253 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju maavanem tegi 06.05.2014 kirjaga nr 4/2014/2190 Kernu vallale ettepaneku muuta Kernu valla üldplaneeringut vastavalt maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, mis näeb ette Via Baltica perspektiivse I klassi maantee paiknemise 1C1 trassikoridoris, ning kooskõlastada avalikustamise järgselt täpsustatud teemaplaneeringu lahendus Kernu valla territooriumi osas. Kernu Vallavolikogu kooskõlastas 22.05.2014 otsusega nr

21 Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamise km 12,0 – 44,0“ Kernu valla territooriumi osas ning nõustus Kernu valla üldplaneeringu muutmisega.

2. XX esitas 25.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse palvega tühistada Kernu Vallavolikogu 22.05.2014 otsus nr 21. Kaebuse kohaselt kinnitas Kernu Vallavalitsus Sarapuu detailplaneeringu, mis koosneb kolmest maaüksusest: kaebajale kuuluv Sarapuu kinnistu, Pähklioru ja kaebaja tütrele kuuluv Orava kinnistu. Vaidlustatud otsusega kooskõlastatud trassivalik (1C1) näeb ette riikliku

3-14-51253 2(4) maantee, mis läbib kaebajale kuuluvat Kõresoo kinnistut ja katab terves ulatuses Sarapuu kinnistu. Volikogu otsustas anda teemaplaneeringule kooskõlastuse, ilma et oleks kaebajale võimaldanud esitada ettepanekuid ja vastuväiteid, kaebaja jäeti ära kuulamata. Kernu valla põhimääruse p 19.27 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lg

1 alusel. Huvide konflikti olemasolul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vaidlustatud otsuse tegemisel osales 9 volikogu liiget, s.h LL, kellele kuulub Liivi kinnistu (katastritunnus nr 29701:006:0760). Arvestades, et LL kinnistu jääb trassivaliku 1C1 alale, on LL trassivalikust otseselt huvitatud. Kuivõrd volikogu liige LL ennast vaidlustatud otsustuse tegemisest ei taandanud, on ka seetõttu tegu õigusvastase otsustustega.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 01.07.2014 määrusega kaebuse selle esitajale. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatav otsustus on menetlustoiming, täpsemalt planeerimismenetluse (Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“) raames antud kooskõlastus. Kohtupraktika kohaselt on menetlustoimingu menetluse lõpptulemusest eraldi vaidlustamine pigem erandlik, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane.

Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Selline lähenemine on kooskõlas ka HMS §-ga 58. Käesoleval juhul oleks lubatav vaidlustada Kernu Vallavolikogu 22.05.2014 kooskõlastust juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi või kui kõnealuse kooskõlastuse õigusvastasus vältimatult tingib kaebaja õigusi rikkuva planeeringu vastuvõtmise. Menetlustoimingute vaidlustamise osas on Riigikohus planeeringumenetluse puhul asunud seisukohale, et nii maavanema järelevalveotsuse kui ka näiteks Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuskirja vaidlustamine on võimalik üksnes olukorras, kus järelevalveotsusest või kooskõlastuskirjast tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks (Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-12-07 ja 3-3-1-1-10).

Planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2 p 1 kohaselt tuleb maakonnaplaneering (sh ka maakonnaplaneeringu teemaplaneering) kooskõlastada planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega, kuid PlanS-st ei tulene, et maakonnaplaneeringu kehtestamine sõltuks kohaliku omavalitsuse kooskõlastusest, s.o juhul kui mõni kohalik omavalitsus keeldub kooskõlastuse andmisest, siis oleks takistatud planeeringu vastuvõtmine. Kohtule ei nähtu, et kooskõlastuse andmisel oleks tehtud mõni selline menetlusviga, mis vältimatult tingib lõpliku otsuse (teemaplaneeringu) õigusvastasuse.

Kaebaja on välja toonud üksnes selle, et teda ei kuulatud enne otsuse tegemist ära ning et vaidlustatud otsuse tegemisel osales muuhulgas volikogu liige LL, kes on kaebaja arvates trassivalikust otseselt huvitatud ning oleks pidanud ennast taandama. Kohtul ei ole alust arvata, et LL poolt enese taandamine oleks võinud üheksaliikmelise vallavolikogu otsust mõjutada. Kaebaja on saanud osaleda juba varasemas planeerimismenetluses ja esitada oma seisukohad ning trassivaliku mõju tema õigustele on võetud arvesse, mistõttu ei olnud nõutav kaebaja uus ärakuulamine kooskõlastuse andmisel.

Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud kooskõlastus rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Vallavalitsus on andnud üksnes nõusoleku teatud trassialternatiivi kasuks, kuid sellega ei ole veel trassi lõplikult paika pandud. Maantee asukoht määratakse teemaplaneeringuga, mida kaebajal on võimalik vaidlustada, kui see kehtestatakse. Vaidlustatud menetlustoiming ei riku kaebaja õigusi sõltumata lõplikust haldusaktist ning samuti ei tingi vastav menetlustoiming vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist isegi juhul, kui eeldada, et menetlustoiming on

3-14-51253 3(4) õigusvastane (kohtule seda aga ei nähtu) ja seega tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

4. XX esitas halduskohtu 22.07.2014 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 14.08.2014 menetlusse võttis ning 25.08.2014 määrusega rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 01.07.2014 määrus. Määruskaebuse esitajale jääb selgusetuks, millest kohus järeldas, et kaebaja seisukohti ja trassivaliku mõju kaebaja õigustele on arvesse võetud. Kahel korral on avalikul väljapanekul olnud teemaplaneeringu joonis, mille kohaselt riiklik maantee kaebaja kinnistut otseselt ei puuduta. Viimasel avalikul väljapanekul alternatiive enam ei pakutudki, ainuke trassi asukoht oli variant 1C1. Vaidlustatud otsuses on volikogu leidnud, et olukorras, kus täpsustatud planeeringulahendus enam trassialternatiivi 1C2 ei sisalda ja küsimuse all on see, kas rajada uus maantee läbi Kernu küla keskuse või ehitada ümbersõit Kernu küla keskusest lääne poolt (trassialternatiiv IC), siis tuleb eelistada viimast. Seda ka juhul, kui maantee rajatakse lõigule 1C1. Seega ei sisalda volikogu otsus mingil määral kaebaja õigustega (nende rikkumisega) seotud kaalutlusi. Viidatud otsuses on selgelt märgitud, et maavanem on valla sundseisu pannud, ähvardades juhul, kui variandiga 1C1 ei nõustuta, kavandada 2+1 sõidureaga maantee olemasoleva maantee trassil. Halduskohus on leidnud, et PlanS-st ei tulene, et maakonnaplaneeringu kehtestamine sõltuks kohaliku omavalitsuse kooskõlastusest. Nimetatud halduskohtu järeldus on otseses vastuolus siseja regionaalminister PP 22.04.2014 kirjas nr 13-2/16-1 märgituga, et teemaplaneeringu kehtestamise eelduseks on PlanS § 7 lg 5 kohane Kernu valla nõusolek üldplaneeringu muutmiseks ning PlanS § 17 lg 2 p 1 kohane Kernu valla kooskõlastus. Vaatamata asjaolule, et kaebajal on võimalik vaidlustada ka teemaplaneeringu kehtestamise otsus, on praegusel juhul tegemist haldusmenetluse nõuete sedavõrd jämeda rikkumisega, et see on kaasa toonud toimingu õigusvastasuse. Oluliseks rikkumiseks tuleb lugeda ka Kernu Vallavolikogu liikme LLi osavõttu sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 kohaselt.

6. Kernu vald palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on olnud kaasatud ja korduvalt ära kuulatud kogu planeeringumenetluse kestel. Ta on esitanud erinevatele planeeringulahendustele pooltja vastuargumente planeeringu korduvatel avalikel väljapanekutel ja avalikel aruteludel. Kaebaja on ära kuulatud planeerimisseaduses sätestatud korras. Planeerimisseadus ei nõua, et volikogu oleks pidanud enne kooskõlastuse hääletamist menetlusosalisi veelkord ära kuulama. Ka ei ole asjakohane kaebaja viide Kernu valla põhimääruse p-le 19.71, kuna tegemist ei olnud arvamuse andmisega keskkonnaloa taotlusele. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes laieneb talle toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Vastustaja hinnangul LL-le toimingupiirang antud juhul ei laienenud. LL-le kuulub küll kaasomandiosa Liivi kinnistust Kernu külas, kuid see jääb ligi kilomeetri kaugusele Via Baltica täpsustatud trassikoridorist (teemaplaneeringu lahendusest), millele Harju maavanem 06.05.2014 kirjaga nr 4/2014/2190 Kernu vallalt seisukohta (kooskõlastust) küsis. Planeerimismenetluse kestel

3-14-51253 4(4) kaaluti ka trassialternatiivi 1A, mis läbinuks Kernu küla ja oleks ilmselt puudutanud ka LL huve, kuid see planeeringlahendus oli maavanema poolt juba eelnevalt kõrvale jäetud. Kernu Vallavolikogu andis kooskõlastuse 8 poolthäälega. Vastu ei hääletanud keegi. Üks volikogu liige jäi erapooletuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 45 lg 3 seab menetlustoimingute vaidlustamisel kaebeõigusele piirangud ning lubab menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kuna menetlusosaliste vahel pole vaidlust, et käesolevas asjas on vaidlustatud menetlustoiming, ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt ei peatu ning kontrollib, kas esinevad erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks kaebajal lubatud menetlustoimingut vaidlustada. Menetlustoimingute vaidlustamisel kehtib üldpõhimõte, et kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb lõpptulemus ära oodata.

8. Käesoleval juhul on kaebaja põhieesmärk vältida teetrassi planeerimist läbi temale ja tema tütrele kuuluvate kinnistute. Halduskohus on õigesti märkinud, et teetrassi asukoht määratakse teemaplaneeringuga ning kaebajal on võimalik seda otsust vaidlustada. Kooskõlastuse andmine iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku, sest sellega trassi asukohta siduvalt ei määratud.

9. Halduskohus pole eksinud ka kooskõlastuse olemust selgitades. PlanS § 7 lg-d 4 ja 5 sätestavad, et kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks ning maakonnaplaneeringu koostamisel tehakse kokkuleppel kohalike omavalitsustega vajaduse korral ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Seega asub maakonnaplaneering kehtestamise järel üldplaneeringu asemele teetrassi asukoha osas. PlanS § 17 lg 4 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Sättest tuleneb, et juhul kui kooskõlastamata jätmisel tuginetakse vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, on see kooskõlastamata jätmine planeeringu koostamise korraldajale siduv ning ta ei või planeeringut samal kujul kehtestada (Riigikohtu 15.04.2010 määrus nr 3-3-1-1-10, p 12).

10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.07.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks