3-13-925/72 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-13-925

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 11.september 2014. a Tallinn Haldusasja number 3-13-925 Haldusasi Edelaraudtee AS kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 28.03.2013 otsuste nr 1-11/13-124, 1-11/13-125, 1-11/13- 126 osaliseks ja otsuse nr 1-11/13-127 täielikuks tühistamiseks ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: Edelaraudtee AS, Esindajad: v.adv.-d Triin Biesinger-Jussmann, Ain Alvin

Vastustaja: Tehnilise Järelevalve Amet, Esindajad: Mariann Loide; v.adv Kaupo Lepasepp

Kolmas isik: AS Eesti Liinirongid ( endise ärinimega AS Elektriraudtee) Esindaja: v.adv Alar Urm

Kaasatud haldusorgan: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Esindaja: Eva Vanamb.

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu Edelaraudtee AS-i kaebusest loobumine. 2. Lõpetada haldusasja 3-13-925 menetlus. 3. Jätta Tehnilise Järelevalve Ameti taotlus menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata. 4. Mõista Edelaraudtee AS-lt kolmanda isiku AS-i Eesti Liinirongid kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 2497,7 eurot.

2 Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1 ja lg 2).

Asjaolud

1.Tallinna Halduskohus võttis 22.05.2013 määrusega menetlusse Edelaraudtee AS kaebuse Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 28.03.2013 otsuse nr 1-11/13-127 täielikuks ja otsuste nr 1-11/13-124, 1-11/13-125, 1-11/13-126 tühistamiseks osas, milles need kaebuse väitel otseselt riivavad kaebaja õigusi vaidlusaluste liinide avaliku teenindamise võimaluste osas 2014.a., s.o. osas, milles kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Kaebuses esitatud kohustamisnõudega taotles kaebaja vastustajale ettekirjutuse tegemist kaebajale läbilaskevõime eraldamiseks avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks seni rahuldamata jäetud osas.

2.05.06.2014 esitas Edelaraudtee AS kohtule avalduse, milles palub kohtul vastu võtta kaebusest loobumine haldusasjas 3-13-925.Samuti taotleb kaebaja menetluskulude jätmist menetlusosaliste endi kanda.

3.Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on seisukohal, et kaebusest loobumine tuleks vastu võtta ja menetlus tuleks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-le 3 tuginevalt lõpetada. Vastustaja leiab, et kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt tema menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. TJA leiab, et käesoleval juhul on haldusorganile kohtumenetluses välise õigusabi kasutamise hüvitamine põhjendatud. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega., nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jms. Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid asjaolusid, näiteks vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras. Samuti tuleneb kohtupraktikast, et arvestades kaebaja majanduslikku positsiooni ja kaalul olevaid summasid, on õigusabikulude kandmise risk tühine ega mõjuta kaebeõigust. Kohtumenetluses osalemine ei ole vastustaja jaoks igapäevane või sageli ette tulev tööülesanne. Kaebajat esindavad kogenud advokaadid, mistõttu ei saa vastustajalt nõuda, et ta osaleks menetluses iseseisvalt .Seega on esindajate kasutamine igati proportsionaalne. Õigusabikulude kandmise risk on väike ja ei mõjuta kaebeõiguse teostamist. Kaebuse mahtu ja asjaolusid, samuti asja keerukuse astet arvestades on esindajatele makstud tasu ja kulunud aeg põhjendatud Advokaadibüroo Sorainen AS arvete ja nende tasumise tõenduseks esitatud maksekorralduste alusel taotleb vastustaja kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulu summas 7 347, 12 eurot väljamõistmist .

4. Kolmas isik AS Eesti Liinirongid (Elron) toetab taotlust kaebusest loobumiseks ja menetluse lõpetamisele vastu ei vaidle. Kolmas isik taotleb tema kantud menetluskulude, mis koosnevad kuludest õigusabile summas 2497, 6 eurot ( käibemaksuta) kaebajalt väljamõistmist.

3

5. Kaebuse esitaja vaidleb vastustaja taotlusele menetluskulude väljamõistmiseks vastu ja palub jätta taotluse rahuldamata. Kaebuse esitaja põhjendab oma seisukohta sellega, et tegemist ei ole TJA igapäevase põhitegevuse raamest väljuva vaidlusega, samuti ei ole menetluskulude väljamõistmise aspektist tegemist erandkaasusega, kus TJA oleks osalenud oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Lisaks märgib kaebaja, et TJA-s on piisaval arvul kvalifitseeritud töötajaid, kes on ka esindanud vastustajat suuremas osas vaidlusest ning teatud menetlusetappides ei ole välise õigusabi vajadus objektiivselt õigustatud. Viimaks juhib kaebaja tähelepanu, et arvestades , et advokaadibüroo Sorainen AS vahendusel on esitatud kaks sisulist dokumenti (vastus kaebusele ja vastus määruskaebusele), on menetluskulu 7147, 12 ( kokku 51,3 tundi) ilmselgelt ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur. Samuti märgib kaebaja, et 2014.a. on menetlusdokumendid koostanud ja esitanud TJA ise, mistõttu ei ole põhjendatud 2014.a. osas kantud õigusabikulude käsitlemine käesoleva vaidluse menetluskuludena. Samuti ei ole kaebaja hinnangul mõistlikult põhjendatav, et menetluskulude taotluse koostamiseks on vajalik kaasata haldusorgani välist õigusabi 2,5 tunni ulatuses.

6. Kaebuse esitaja vaidleb vastu ka kolmanda isiku menetluskulude taotlusele ja palub jätta see täielikult rahuldamata. Esmalt märgib kaebaja, et AS Eesti Liinirongid (Elron) ei ole esitanud HKMS § 109 lg 1 kohast menetluskulude nimekirja. Kaebaja leiab, et 13.06.2014 menetlusdokumendi p 8 sisalduv lause „Elroni menetluskulud koosnevad kuludest õigusabile summas 2497, 6 eurot (ilma km) ( lisad 1, 2 ja 3, arved) ei ole menetluskulude nimekirjaks, mistõttu tuleb ainuüksi eeltoodud põhjusel jätta menetluskulud välja mõistmata. Samuti on kaebaja seisukohal, et kolmanda isiku menetlusdokumendi lisadeks olevad arved ei saa olla käesolevas asjas käsitletavad menetluskulusid tõendavate kuludokumentidena HKMS § 108 lg 1 tähenduses, sest esineb põhjendatud alus kahelda nende ehtsuses. Viidatud arvetel on arve saajaks märgitud Eesti Liinirongid AS, kuid arvete esitamise ajal sellise ärinimega isikut ei eksisteerinud, Eesti Liinirongid AS ärinimi kanti äriregistrisse alles 27.09.2013, selle ajani oli kolmanda isiku ärinimeks Elektriraudtee AS ja uus ärinimi ei olnud veel teada ega õiguslikult kehtiv. Eeltoodud asjaoludel on kaebaja hinnangul põhjust oletada esitatud arvete tagantjärele vormistamist, s.o. pärast 27.09.2013.a. Arvete tegemise ajal ( 12.06.2013, 16.07.2013 ja 15.08.2013) esitatud menetlusdokumentides esines kolmas isik AS-i Elektriraudtee ärinime all ja lisas 4 esitatud konto väljavõttelt nähtub „Elektriraudtee“.Elektriraudtee AS-le esitatud arveid ei ole kõnealusele menetlusdokumendile lisatud. Seega ei saa lisas 4 konto väljavõttelt nähtuvad laekumised tõendada menetluskulude kandmist käesolevas asjas, sest ei ole tõendatud ja kontrollitav, milliseid arveid Elektriraudtee AS tegelikult maksis ja kas need on seostatavad käesoleva kohtuvaidlusega. Lisaks märgib kaebaja, et kolmas isik on esitanud 05.06.2013 menetlusdokumendi ( sisu poolel lehel), 12.06.2013 menetlusdokumendi ( sisu 5 lehte ) ja 18.07.2013 seisukoha ( sisu pool lehte). Kuigi kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, mille alusel saaks hinnata konkreetsetele töödele kulunud mahtu, on menetluskulu 21 tundi ilmselgelt ülepaisutatult suur, arvestades kolmanda isiku esitatud menetlusdokumentide mahtu.

Kohtu seisukoht

7. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus loobuda kaebusest kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 153 lg 2 sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse

4 lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Vastustaja ja kolmas isik ei ole esitanud vastuväiteid kaebuse esitaja taotlusele võtta vastu kaebusest loobumise avaldus ja on nõustunud haldusasja menetluse lõpetamisega kaebusest loobumise tõttu. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 3 ja § 155 lg 4 ls-st 1 võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt HKMS § 155 lg 4 ls-le 4 selgitab kohus kaebajale enne kaebusest loobumise vastuvõtmist kaebusest loobumise tagajärgi. Kaebusest loobumise avalduse on allkirjastanud kaebuse esitaja kaks vandeadvokaadist esindajat, kelle puhul on põhjendatud alus eeldada kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlikuks olemist. Kohus ei näe antud juhul takistusi Edelaraudtee AS kaebusest loobumise avalduse vastu võtmiseks. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus vastu kaebuse esitaja kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja menetluse.

8. HkMS § 108 lg 7 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. HKMS § 104 lg 9 sätestab, et kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt tema menetluskulude tervikuna väljamõistmist. Kaebuse esitaja kaebusest loobumine käesolevas vaidluses iseenesest vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulude taotluste rahuldamata jätmise aluseks olla ei saa. Vastavalt HkMS § 101 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. HkMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

8.1.Vastustaja menetluskulud seisnevad käesoleval juhul esindajakulus. Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude summas 7347, 12 eurot väljamõistmist ning on esitanud kohtule advokaadibüroo Sorainen AS 26.06.2013 arve nr 1623/13 EE , 16.07.2013 arve nr 1920/13EE, 16.08.2013 arve nr 2073/13EE, 30.09.2013 arve nr 2578/13EE, 30.11.2013 arve nr 3124/13EE, 16.01.2014 arve nr 114/14EE, 13.05.2014 arve nr 1176/14EE ja 11.06.2014 arve nr 1565/14EE Tehnilise Järelevalve Ametile, arvete tasumist tõendavad maksekorraldused ning iga eespoolnimetatud arve alusel osutatud õigusabi teenuse kirjelduse ühes ajakuluga. Tulenevalt HKMS § 109 lõikest 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas kohtupraktikas rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-3- 1-53-11, p 31, 19. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-24-07, p 16 ning 10. mai 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-11-01, samuti 5. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-48-05, 14. mai 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-16-07). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda siiski tema enda kanda. Kaebaja on õigesti oma seisukohtades TJA menetluskulu taotlusele juhtinud tähelepanu, et vastustaja jaoks on läbilaskevõime jaotamine, mille pinnalt tekkis vaidlus, raudteeseadusega ( § 63 lg 2 p 2 ) Tehnilise Järelevalve Ametile pandud ülesandeks. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et ka TJA ise ei ole taotluses menetluskulu väljamõistmiseks kaebajalt väitnud, et käesolevas kohtuasjas on haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamist õigustavaks asjaoluks vaieldavate küsimuste väljumine haldusorgani igapäevasest tegevusest. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-26-12 leidnud, et haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada tema põhitegevuse raamidest väljuvaks. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul tegemist haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega,mistõttu käsitletud aspektist TJA menetluskulude taotlust vajalikuks ja põhjendatuks pidada ei saa.

5 Teatud juhtudel ei ole välistatud vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine. Riigikohtu halduskolleegium on 14. jaanuari 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-62-08, 14. mai 2007. a otsuses asjas nr 3-3-1-16-07 ja 15. oktoobri 2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-49-04 nimetanud tingimused, millal on kaebajalt haldusorgani kasuks võimalik välja mõista kulud välise õigusabi eest: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine möödapääsmatu. Lisaks sellele, et tegemist on TJA põhitegevusega seotud vaidlusega, leiab kohus, et välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmine ei ole käesolevas asjas vajalik ning põhjendatud, kuna läbilaskevõime jaotamisega seonduvates õigusalastes küsimustes peab olema vastustajal piisava kvalifikatsiooniga töötajaid. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et TJA koosseisus on vähemalt neli juristi, kaebaja on põhjendatult esile toonud, et suurema osa on TJA olnud vaidluses esindatud oma koosseisulise õigusnõuniku Mariann Loide poolt. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kohtuasjas tegemist ka niivõrd keerukate õiguslike küsimustega, mis nõuaksid välise õigusabi kasutamist. Selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka TJA menetluskulude väljamõistmise taotluses. Asjaolu, et kaebajat esindavad kohtumenetluses advokaadid, ei õigusta iseenesest välise õigusabi kasutamist haldusorgani poolt . Kohus on eespool märkinud, et vastustajal on piisava kvalifikatsiooniga töötajaid, kelle puhul tuleb eeldada ka õigusalaste kogemuste olemasolu. Riigikohtu halduskolleegium on 15.11.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-58-07 selgitanud, et välise õigusabi kulude väljamõistmist haldusorgani kasuks võivad õigustada ka muud kaalukad ja erandlikud olukorrad, näiteks kaebaja pahatahtlikkus või vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorras. Kohtu hinnangul käesolevas asjas sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Viimaks leiab kohus, pidades silmas vastustaja käsitlust, mille kohaselt ei tohiks õigusabikulude kandmine olla takistuseks kaebaja kaebeõiguse teostamisel, et kaebaja majanduslikku olukorda tuleb asuda hindama alles siis, kui on eelnevalt leitud, et esitatud taotlus menetluskulu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kulud olid vajalikud. Eeltoodust tulenevalt vastustaja taotlus kaebajalt vastustaja kasuks esindajakulus seisneva menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu ning seetõttu ei pea kohus ka vajalikuks analüüsida taotletud menetluskulus sisalduvate üksikute õigusabiteenuste põhjendatust ja vajalikkust.

8.2.Kolmas isik taotleb kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulu, mis seisneb kantud kuludest õigusabile summas 2497, 6 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Kulu kandmise tõenduseks on esitatud advokaadibüroo Lextal 12.06.2013 arve nr 2013/05/157 , 16.07.2013 arve nr 2013/06/154 ja 15.08.2013 arve nr 2013/07/101 Eesti Liinirongid AS-le ning advokaadibüroo konto väljavõte arvete tasumise kohta Elektriraudtee AS-i poolt .

Kohus ei nõustu kaebajaga , et kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata juba seetõttu, et kolmas isik ei ole esitanud HKMS § 109 lg 1 kohast menetluskulude nimekirja. Kolmas isik on 13.06.2014 menetlusdokumendi p.7 märkinud:“ Elron esitab menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid“. Sama menetlusdokumendi p 8 on kolmas isik märkinud:„Elroni menetluskulud koosnevad kuludest õigusabile summas 2497, 6 eurot (ilma km) ( lisad 1, 2 ja 3, arved) .Vaatamata puudustele menetluskulude nimekirja vormistamisel on osutatud õigusabiteenuse kirjeldused ja selleks kulunud aeg ning konkreetse teenuse osutamise kuupäev kajastatud iga lisadena 1, 2 ja 3 märgitud arve spetsifikatsioonis, mistõttu on kohtul võimalik hinnata menetluskulu sisu ja mahtu . Esitatud kuludokumentidest nähtuvalt on kolmas isik osutanud teenuseid kokku 20 tundi ja 36 minutit, tunnihinnaga 127, 82 eurot. Puudub alus pidada osutatud õigusabi hinda ülemääraseks,

6 sest osutatud õigusabi tunnihinda ei saa pidada tavapärasest vajalikust kulust oluliselt suuremaks, seda ei ole väitnud ka kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlustele esitatud vastuväidetes.Mis puudutab kolmanda isiku osutatud õigusabiteenuse mahtu (ajakulu), siis ei seisne põhjendatud ajakulu üksnes kohtule esitatud menetlusdokumentide enese mahus, vaid oleneb ka teiste menetlusosaliste poolt koostatud menetlusdokumentide arvukusest ja mahust,mis vajab eelnevat läbitöötamist ja analüüsi. Näiteks on kohtule esitatud kaebus 16-l leheküljel, koos kaebusega esitatud lisadega 84-l lehel, esialgse õiguskaitse taotlus on 12-l leheküljel jne.

Kaebuse esitaja on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et kolmanda isiku menetluskulude kuludokumentidena esitatud arvetel on arve saajaks märgitud AS Eesti Liinirongid, äriregistrisse kanti kolmanda isiku ärinimena Eesti Liinirongid AS 27.09.2013, nimetatud ajani oli kolmanda isiku äriregistri järgseks ärinimeks Elektriraudtee AS. Menetluskulude kandmise tõenduseks esitatud OÜ Advokaadibüroo Lextal konto väljavõttelt nähtub selgitusena AS Elektriraudtee poolt arvete tasumine, sealjuures on konto väljavõttel märgitud ka advokaadibüroo Lextal arve number, mis tasuti. Kuivõrd advokaadibüroo Lextal samade numbritega arvetelt nähtuvalt on tegemist haldusasjas 3-13-925 õigusabi osutamisega vandeadvokaat Alar Urmi poolt ( ühes vastavate spetsifikatsioonidega), leiab kohus, et esitatud arvete alusel on tõendatud ja kontrollitav, et Elektriraudtee AS maksis advokaadibüroo Lextal 12.06.2013 arve nr 2013/05/157 , 16.07.2013 arve nr 2013/06/154 ja 15.08.2013 arve nr 2013/07/101, kus arve saajaks oli küll märgitud Eesti Liinirongid AS ( milline ärinimi sel ajal veel äriregistrisse kantud ei olnud) ning need arved on esitatud seoses õigusabi osutamisega käesolevas haldusasjas. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et kolmanda isiku taotlus menetluskulu väljamõistmiseks kaebajalt kolmanda isiku kasuks kuulub rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kuuse kohtunik