3-14-51432/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51432 Haldusasi SV Capital OÜ kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks uuesti läbi vaatama kaebust vandeadvokaat Toomas Vaheri tegevuse peale Menetlusosalised Kaebaja – SV Capital OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Yuriy Jexenev Vastustaja – Eesti Advokatuur Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18. august 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus SV Capital OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta SV Capital OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SV Capital OÜ esitas 07.04.2014 Eesti Advokatuuri aukohtule taotluse aukohtumenetluse algatamiseks vandeadvokaat Toomas Vaheri suhtes, sest Toomas Vaher, olles kaebaja vastaspoole esindajaks tsiviilasjas nr 2-10-8380, saatis kaebaja esindajale kirja, milles nõudis probleemide vältimiseks menetluskulu taotluse vastusest teatud väidete kõrvaldamist. Eesti Advokatuuri aukohtu 22.05.2014 otsusega jäeti aukohtumenetlus vandeadvokaat T. Vaheri tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu algatamata. Aukohus leidis, et Toomas Vaher ei ole rikkunud eetikakoodeksi § 4 lg-t 1, tegemist oli tavapärase kohtukulude vaidluse lahendamisega ning advokaatide vahelises kirjavahetuses pole midagi solvavat.

2. SV Capital OÜ esitas 09.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse advokatuuri aukohtu kohustamiseks uuesti läbi vaatama kaebust vandeadvokaat T. Vaheri tegevuse peale. Kaebaja arvates riskib ta praegu sellega, et tema esindaja advokaat M. Greinoman ei julge T. Vaheri ähvarduste mõjul enam esindada professionaalselt ja kartmatult kaebaja huve viidatud tsiviilasjas.

3-14-51432 2(4)

3. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 18.08.2014 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Tulenevalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Vastavalt AdvS § 18 lg-le 1 võib huvitatud isik esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 p-s 10 selgitanud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Eeltoodust lähtuvalt on huvitatud isikul AdvS § 18 lg 1 kohaselt aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus üksnes juhul, kui vaidlustatud aukohtu otsus rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Olukorras, kus aukohus on kaebaja taotluse aukohtumenetluse algatamiseks vastu võtnud ning otsustanud aukohtumenetlust mitte algatada, ei saa viimati nimetatud otsus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta ega saa seega ka ilmselgelt tema subjektiivseid õigusi rikkuda (vt ka TlnRKm 04.11.2009 haldusasjas nr 3-09-1589, TlnRKm 08.06.2010 haldusasjas nr 3-10-1037). Tallinna Halduskohus jättis 05.09.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. SV Capital OÜ palub 03.09.2014 esitatud määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus on 25.05.1999 lahendis nr 3-3-1-25-99 sedastanud, et haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamise käigus ei saa kohus subjektiivsete õiguste rikkumise küsimusele hinnangut anda. Küsimus, kas kaevatav haldusakt tegelikult rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuulub lahendamisele kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja õigusi rikutud (õigus pöörduda kohtusse, õigus saada kvalifitseeritud õigusabi), kuna tsiviilasja nr 2-10-8380 vastaspoole esindaja vandeadvokaat T. Vaher on soovinud tõkestada kaebaja esindaja vandeadvokaat Maksim Greinomani poolt osutatava õigusteenuse jätkamist. See on ebaseaduslik ja aukohus pidi seda taunima. Aukohtu otsus ei tõkesta kaebaja advokaadi survestamist, vaid vastupidi, kiidab selle heaks ja soodustab. Aukohtu otsusega luuakse ja süvendatakse oht, et kaebaja advokaat hakkab kartma esindada kaebajat nõuetekohaselt jätkuvas tsiviilvaidluses. SV Capital OÜ ei saa ilma õigusteenuseta oma õigusi kohtus kaitsta. Järelikult peab määruskaebuse esitaja kõrvaldama takistuse õigusteenuse saamiseks ja tagama, et vandeadvokaat T.

3-14-51432 3(4) Vaher määruskaebuse esitaja esindajat enam ei ähvardaks. Selleks pöördus isik Eesti Advokatuuri poole. Määruskaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, kuidas kaevatav haldusakt rikub määruskaebuse esitaja õigusi. Kohtupraktikas on sarnane asi menetlusse võetud (nr 3-14-50172) ja sisuliselt lahendatud. Tallinna Halduskohus on asjas nr 3-06-2171 sedastanud, et AdvS § 16 lg 1 kohaselt on küll huvitatud isikul õigus pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks, ent sellest sättest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadile konkreetse distsiplinaarkaristuse määramist. AdvS § 16 lõikest 1 ja 2 tuleneb isikule üksnes õigus esitada aukohtule või advokatuuri juhatusele taotlus ning õigus sellele, et aukohus tema taotluse läbi vaataks, hindaks seda, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Käesoleval juhul jääb aukohtu otsusest arusaamatuks, miks luges aukohus vandeadvokaat T. Vaheri tegevuse nõuetele vastavaks. Samuti ei ole aukohus analüüsinud muid advokatuuri eetikakoodeksi nõudeid peale otsuses viidatud § 4 lg 1. Riigikohus on 13.10.2010 lahendis nr 3-3-1-44-10 maininud, et puudutatud isik võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Selleks, et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas isik on õigustatud selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve kaitseks. Kui eelmainitud tingimused on täidetud, on kassaatoril õigus nõuda, et järelevalveorgan langetaks otsuse järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta. Järelevalvemenetlus ja aukohtumenetlus on samaväärsed ning aukohus teostab järelevalvet advokaatide üle.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesoleval juhul tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse läbivaatamatult ja leidis, et aukohtu otsus ei riku ühtegi kaebaja subjektiivset õigust.

6. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida ta saaks käesoleva kaebusega kaitsta. AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik küll aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda ning AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada ka kaebuse halduskohtule, kuid sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata (HKMS § 44 lg 1). Käesoleval juhul ei riku aukohtu otsus kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Vandeadvokaat T. Vaheri distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Sarnasele seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 8.06.2010 määruses nr 3-10-1037 ja Tartu Ringkonnakohus 10.02.2010 määruses nr 3-09-2550.

7. Kaebaja väide, et kaebajat esindav advokaat võib vastaspoole advokaadi poolt saadetud ekirja tõttu ebaprofessionaalselt keelduda kaebaja huve esindamast, on täiesti ebausutav. Vaidlus

3-14-51432 4(4) argumentide või väidete eemaldamise üle menetluskulude taotluse vastusest on lõppenud sellega, et kaebaja advokaat neid väiteid ei eemaldanud. Muude nõudmiste esitamist või ähvarduste tegemist kaebaja ei väida. Kaebaja pole veenvalt selgitanud, kuidas tagab aukohtumenetlus selle, et tema advokaat julgeks kaitsta tema huve. Mõlema advokaadi näol on tegemist professionaaliga, mis iseenesest peaks välistama võimaluse, et nende omavahelises kirjavahetuses kasutatud väljendid võivad mõjutada advokaadi ja kliendi suhet. Kui see siiski toimub, on kaebajal olemas õiguskaitsevahendid ning ta võib pöörduda kas aukohtu poole või kahju tekkimise korral kohtusse.

8. Kaebaja viide haldusasjale nr 3-14-50172 ei anna alust eelpool toodud seisukohta muuta, sest selles haldusasjas oli aukohtu lahendada küsimus, kas advokaadid on loata avaldanud menetlusosalise ärisaladust. Sellisel juhul ei saa esmapilgul eitada võimalust, et tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ning asja sisuline läbivaatamine oli põhjendatud. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-44-10 ei ole samuti asjakohane, sest kuigi aukohtumenetlust sätestavad normid peavad muuhulgas kaitsma ka kliente advokaatide õigusvastase käitumise eest, on kaebaja väited võimalikust õiguste rikkumise ohust sedavõrd uskumatud, et kaebuse läbivaatamine ei saaks ühelgi juhul viia teistsugusele tulemusele.

9. Eeltoodust tulenevalt jääb SV Capital OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.08.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks