3-14-51692/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51692 Haldusasi

Menetlustoiming J.Z. kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 25.06.2014 protokollilise otsuse nr 13-3 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks uuesti otsustada aukohtmenetluse algatamine vandeadvokaat Ilya Zuevi (Zuev) suhtes.

Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1.Tagastada J.Z. kaebus läbivaatamatult. 2.Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD

J.Z.le määrati riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat Ilya Zuev. J.Z. esitas kaebuse vandeadvokaat Ilya Zuevi tegevuse peale Eesti Advokatuuri aukohtule. 25.06.2014 otsustas Eesti Advokatuuri aukohus protokollilise otsusega nr 13-3 mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Ilya Zuevi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse nr 13-3 sai kaebaja kätte 09.07.2014. 07.08.2014 esitas J.Z. Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 25.06.2014 protokollilise otsuse nr 13-3 tühistamiseks ning soovib vandeadvokaadi Ilya Zuevi distsiplinaarkorras karistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

2

Tulenevalt Advokatuuriseaduse (AdvS) § 6 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg 1 lg 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte üksnes haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.

Käesoleval juhul on AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isik esitanud halduskohtule kaebuse aukohtu otsusele, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Ilya Zuevi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt rikkus Ilya Zuev tahtlikult oma kohustusi ning kahjustas ebapädeva tegevusega kaebaja huve. Kaebuse kohaselt ei esitanud Ilya Zuev tsiviilprotsessis kohtule määratud tähtajaks sisulisi seisukohti ning selle asemel esitas kohtule seisukoha kaebaja tervisliku seisundi kohta, milles väitis, et kaebaja käitumine annab alust kahelda, kas kaebaja on psüühiliselt adekvaatne ning palus ekspertiisi määramist. Kaebaja on seisukohal, et vandeadvokaat Ilya Zuev ei käitunud kaebaja esindajana tsiviilprotsessis advokaadile kohaselt ning kahjustas kaebaja huve.

Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta ega saa seega ka tema subjektiivseid õigusi ilmselgelt rikkuda. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus käesoleval juhul vaidlustatud aukohtu otsuse peale on selle otsuse adressaadil, st vandeadvokaadil, kelle suhtes aukohtumenetluse algatamise või mittealgatamise otsus tehakse. Ka ei tulene aukohtumenetluse mitte algatamise otsuse vaidlustamisõigust AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isikule muudest õigusaktidest. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määruse punktis 8 asjas nr 3-09-1589 on kohus leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Sarnastele seisukohtadele on kohtupraktikas jõutud ka varem (näiteks asjades nr 3-13-1538, nr 3-09-2550).

AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Seega on kaebaja, esitades Eesti Advokatuurile taotluse vandeadvokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, realiseerinud AdvS § 16 lg 1 tuleneva õiguse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

3

vandeadvokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidis kohus: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust.“

Käesoleval juhul ei riku aukohtu otsus kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vandeadvokaadi Ilya Zuevi tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ja tema suhtes aukohtumenetluse mittealgatamise otsusest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata.

Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik