3-14-51771/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-14-51771/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51771 Haldusasi
Menetlustoiming MP Inkasso OÜ kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 18.06.2014 protokollilise otsuse nr 12-9 tühistamiseks ning Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutuse tegemiseks kaebuse uuesti läbivaatamiseks.
Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1.Tagastada MP Inkasso OÜ kaebus läbivaatamatult. 2.Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
MP Inkasso OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 14.08.2014 kaebuse, milles palub kohtul tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 18.06.2014 protokollilise otsuse nr 12-9 ning teha Eesti Advokatuuri aukohtule ettekirjutus vandeadvokaadi Aivar Pilve suhtes esitatud kaebuse menetlusse võtmiseks ja uueks läbi vaatamiseks Eesti Advokatuuri aukohtus. Eesti Advokatuuri 18.06.2014 protokollilise otsusega nr 12-9 otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi Aivar Pilve suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
2
Tulenevalt Advokatuuriseaduse (AdvS) § 6 lg-st 1 võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte lg 2 kohaselt algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 18 lg 1 kohaselt võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. HKMS § 44 lg 1 lg 2 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte üksnes haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu halduskolleegium on 07.03.2002 otsuse nr 3-3-1-9-02 punktis 9.1 leidnud, et haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist.
Käesoleval juhul on AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isik esitanud halduskohtule kaebuse aukohtu otsusele, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat Aivar Pilve tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt esindas vandeadvokaat Aivar Pilv ilma volitusteta MP Inkasso OÜ-d hagis A.-V. P. vastu. Tegemist oli olukorraga, kus vandeadvokaat oli menetlusosaliste seast juba eemaldatud, kuid sekkus siiski järjepidevalt menetlusse. Kaebaja on seisukohal, et vandeadvokaat Aivar Pilv ei käitunud advokaadile kohaselt ning rikkus Eesti Advokatuuri eetikakoodeksit.
Kaebuse esitajale ei tulene vaidlustatud otsusest õiguslikke tagajärgi, mistõttu tema olukorda aukohtu otsus ei mõjuta ega saa seega ka tema subjektiivseid õigusi ilmselgelt rikkuda. Aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus käesoleval juhul vaidlustatud aukohtu otsuse peale on selle otsuse adressaadil, st vandeadvokaadil, kelle suhtes aukohtumenetluse algatamise või mittealgatamise otsus tehakse. Ka ei tulene aukohtumenetluse mitte algatamise otsuse vaidlustamisõigust AdvS § 16 lõikes 1 nimetatud huvitatud isikule muudest õigusaktidest. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 määruse punktis 8 asjas nr 3-09-1589 on ringkonnakohus leidnud, et sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda või vabadusi piirata ja et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine saab kaebajale anda õigussuhetes mingi eelise. Advokaadi distsiplinaarvastutusele võtmisest või võtmata jätmisest kaebaja õiguste või vabaduste realiseerimine ei sõltu. Kohtupraktikas sarnaseid seisukohti on avaldatud ka teistes jõustunud kohtulahendites (näit. nr 3-13-1538, 3-09-2550).
AdvS § 16 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, mistõttu on taotleja kaitstavaks subjektiivseks õiguseks taotluse esitamise õigus ning õigus, et aukohus selle läbi vaataks, sh hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta. Seega on kaebaja, esitades Eesti Advokatuurile taotluse vandeadvokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, realiseerinud AdvS § 16 lg 1 tuleneva õiguse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vandeadvokaadi distsiplinaarkorras karistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2010 määruses asjas nr 3-10-1037 leidis ringkonnakohus: „Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus aukohtumenetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda
3
advokaadile distsiplinaarkaristuse määramist, seega puudub kohtul võimalus kohustada aukohut temale esitatud kaebuse rahuldamiseks või uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses rahuldada ise kaebaja poolt aukohtule esitatud kaebust ja määrata advokaadile distsiplinaarkaristust.“
Käesoleval juhul ei riku aukohtu otsus kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vandeadvokaadi Aivar Pilve tegevuse suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tuvastamisest ja tema suhtes aukohtumenetluse mittealgatamise otsusest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata.
Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.
HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Elle Kask Kohtunik