1-14-6869/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-6869

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

11. septembril 2014.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-14-6869 (14230102915) Kohtukoosseis Kohtunik Violetta Kõvask

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga Kriminaalasi

E.A

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Natalja Kutepova

Süüdistatav E.A

isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht:

XXX; sidevahend: XXX; e-post: XXX. Kriminaalkorras karistatud, viimati 20.01.2014.a Harju Maakohtu poolt

KarS § 424 alusel vangistusega 6 (kuus) kuud. Katseaja algusteks loeti kohtuotsuse kuulutamise päevast, so 20.01.2014.a. Väärteokorras kehtivaid karistusi 5 (viis).

KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 14.03.2014.a, vabastatud 15.03.2014.a.

Alates 15.03.2014.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Tõkend kehtib kuni 15.03.2015.a.

1-14-6869

Kaitsja Kaitsjat kohtusse ei soovinud

Juhindudes KrMS § 175; 179, 180 lg 3, 247; 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada E.A KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.03.2014.a – 15.03.2014.a, so 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 20.01.2014.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so 6 kuu vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 69 sätete ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus (423 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasuliku tööd - seega 846 tundi üldkasuliku tööd.

Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4, 6, 7 alusel allutada E.A üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et E.A üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1 – 6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna

Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all:

- elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-14-6869

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

E.A (E.A) suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend elukohast lahkumise keeld tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Menetluskulud E.A-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72,00 eurot (seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti).

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

1-14-6869

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15

(viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

E.A süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.03.2014.a kella 05:40 ajal Tallinnas,

Retke tee 24 maja poolt suunaga Retke tee 26 maja poole mootorsõidukit Toyota Avensis, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,04 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik tulemus 0,94 mg/l kohta), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/

(alates 01.07.2014 kehtima hakanud Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) ja § 69 lg 4 p 1

/Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani E.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

12.08.2014.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalia Kutepova, süüdistatav

E.A ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe.

1-14-6869

Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav E.A KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /14.03.2014.a.- 15.03.2014.a/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja 64 lg 1 korras suurendada mõistetud karistus eelmise Harju MK 20.01.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuu - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 846 tundi ÜKT- d, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud.

Määrata E.A

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on E.A kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-14-6869

11.09.2014.a toimunud kohtuistungil E.A kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada, kuna on töötu. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. E.A kohtusse kaitsjat ei soovinud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides.

Seega tuleb E.A temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72,00 eurot (seitsekümmend kaks eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti).

Arvestades E.A varalist seisundit, legaalse sissetuleku puudumist käesoleval ajal, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulud tasumist tuleb ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Violetta Kõvask Kohtunik