3-14-52014/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52014

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52014 Haldusasi

J. E. O. M. ja K. L. kaebus Politseija Piirivalveameti 28. augusti 2014 otsuse nr 15.3-3/464-1 tühistamise ning tähtajalise elamisloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: J. E. O. M. Kaebaja: K. L.

RESOLUTSIOON Tagastada J. E. O. M. ja K. L. kaebus.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võivad kaebajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS §

121 lg 4, § 203) ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 8. septembril 2014 saabus Tallinna Halduskohtule e-kirja teel K. L. ja J. E. O. M. (lisatud dokumentides nimekuju M.) kaebus, milles soovitakse vaidlustada Politseija Piirivalveameti 28. augusti 2014 otsust, millega keelduti J. E. O. M. tähtajalise elamisloa andmisest. Kaebus on nõuetekohaselt allkirjastamata, samuti ei ole kaebajad tasunud riigilõivu. Nimetatud puudused võib aga jätta tähelepanuta, sest sõltumata neist puudustest tuleb kaebus tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

2. HkMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sel alusel tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda ja see tagastada, kui on ilmne, et vaidlustatav haldusakt ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda või kui neid õigusi, mida kaebaja kaitsta soovib, kaebajale seadusest ei tulene. Antud juhul keeldus politsei vaidlusaluse otsusega J.E.O.M.ile tähtajalise elamisloa andmisest. Otsusest nähtuvalt taotles J.E.O.M. tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel ehk elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et J.E.O.M. ei ole abielus. Seega on ilmne, et talle ei ole võimalik VMS § 137 lg 1 alusel tähtajalist elamisluba anda. Tähtajalist elamisluba saab taotleda ning see antakse alati konkreetsel VMS-is sätestatud alusel. Kui isik taotleb tähtajalise elamisloa andmist elama asumiseks abikaasa juurde, ei saa talle selle taotluse alusel anda elamisluba muul alusel, isegi kui see muu alus võib esineda. Sel juhul peab välismaalane esitama uue taotluse teisel alusel. Seda on politsei vaidlusaluses otsuses J.E.O.M.ile ka soovitanud. Seadus ei võimalda anda välismaalasele tähtajalist elamisluba elama asumiseks elukaaslase juurde, kellega välismaalane ei ole abielus, sõltumata kooselusuhte iseloomust. Õigust nõuda tähtajalise elamisloa andmist elama asumiseks elukaaslase juurde, kellega välismaalane abielus ei ole, ei saa tuletada ka otse põhiseadusest ega põhiõigusi sätestavatest rahvusvahelise õiguse normidest. Riigil ei ole vääramatut kohustust kaitsta kahe inimese soovi koos elada.

Selles osas ei ole mistahes tähtsust elukaaslaste sool. Meesoost välismaalane ei saa taotleda VMS § 137 lg

1 alusel Eesti tähtajalist elamisluba ka elama asumiseks Eesti kodanikust naise juurde, kui ta ei ole selle naisega abielus. See, kas või mil määral tunnustab või ei tunnusta Eesti teistes riikides kahe mehe vahel sõlmitud abielusid, ei oma antud asjas samuti tähtsust, kuna vaidlust pole selles, et ka üheski teises riigis ei ole J.E.O.M.i ja K.L.i vahel abielu sõlmitud. See, et samast soost elukaaslaste vahel Eestis abielu sõlmimine võimalik ei ole, ei anna samuti õigust tähtajalist elamisluba nõuda. See, et elukaaslased on samast soost, pole sugugi ainus abiellumise takistus, abielluda ei saa ka näiteks isikuga, kes on noorem kui 15-astane, samuti isikuga, kes juba on abielus või isikute vahel, kes on omavahel lähedalt sugulased. Ka nende isikute vahel võib faktiliselt olla abielusuhtele sarnane suhe, ent ka selline suhe ei anna alust tähtajalise elamisloa saamiseks VMS § 137 lg 1 alusel. Antud juhul ei ole politsei otsuse tegemise aluseks olnud see, et kaebajad on samast soost. Samasisuline otsus tulnuks teha ka siis, kui meessoost välismaalane taotlenuks elamisluba elama asumiseks naissoost elukaaslase juurde. Seega on ilmne, et J.E.O.M.il ei ole õigust nõuda tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde. Vaidlusaluses otsuses on ka õigesti märgitud, et iseenesest ei ole kaebajate kooselu elamine Eestis välistatud, sest J.E.O.M.il on võimalik taotleda elamisluba ka muul alusel. Toimikust nähtuvalt on tal hetkel olemas elamisluba õppimiseks. Vastava aluse olemasolul on võimalik selle kehtivuse pikendamine, samuti on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolul VMS § 198 alusel või mõnel muul alusel.

3. Lisaks eelnevale, saab isik HkMS § 44 lg 1 kohaselt kohtusse pöörduda oma õiguste kaitseks. Politseija Piirivalveameti 28. augusti 2014 otsuse vaidlustamise õigus oleks sellest tulenevalt selle otsuse adressaadil ehk J.E.O.M.il. K.L. ei saaks seda vaidlustada, kuna tema subjektiivseid õigusi see otsus ei puuduta. Haldusakt puudutab isiku subjektiivseid õigusi siis, kui sellega kas antakse, muudetakse või lõpetatakse mingisugune konkreetse isiku õigus, kui sellega keeldutakse talle mingisuguse seadusest tuleneva õiguse andmisest või kui sellega pannakse talle mingisuguseid kohustusi. Isiku huvide ring võib olla oluliselt laiem tema subjektiivsete õiguste omast. Ainuüksi huvi teatud olukorra lahenemisele teatud viisil ei anna aga kaebeõigust. Välismaalaste seadusest tulenevalt saab elamisluba endale taotleda välismaalane, mitte aga välismaalase Eestis elav elukaaslane. Samamoodi saab ka elamisloa andmisest keeldumist vaidlustada välismaalane, kelle suhtes on vastav otsus tehtud, mitte aga muud isikud, olgugi, et neil võib olla huvi asja teistsuguse lahendamise vastu. Seega K.L.i nimel esitatud kaebus tuleks tagastada ka seetõttu, et vaidlusalune haldusakt ei saa ühelgi juhul tema subjektiivseid õigusi rikkuda.

4. Käesolev määrus on määruskaebusega vaidlustatav. Juhul kui kaebajad soovivad määruskaebuse esitada, tuleks vältida neid vormipuudusi, mis esinevad käesoleva kaebuse puhul. Esiteks peab kohtule esitatud dokument olema allkirjastatud kas omakäeliselt või digitaalallkirjaga (HkMS § 54 p 7). Kui dokumendi allkirjastab esindaja, tuleb lisada esindusõigust tõendav dokument. Teiseks tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda 15 euro suurune riigilõiv (HkMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 571 lg 6). /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik