4-14-6961/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. septembr 2014

il Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-6961 (2440,14,004855)

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses I.M

4 lg 4 LS § 22 kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises, milles I.M tunnistati süüdi

LS § 22 järgi ja karistati rah

4 lg 2 atrahviga 300 trahviühikut summas 1200 eurot.

Menetlusalune isik I.M isikukood: xxx, elukoht: xxx, epost xxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

I.M kaebus Ida prefektuuri vanem ’i väärteomenetleja Meelis Kaev’u 07.08.2014 2440,14,004855 rahuldada. otsuse peale väärteoasjas

Tühistada kohtuvälise menet tsus väärteoasjas leja 07.08.2014 o 2440,14,004855 osaliselt , määratud karistuse osas. Teha asjas uus otsus.

Mõista

4 lg 2 I.M-ile LS § 22 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 150 (

600 (kuussada) eurot. sada viiskümmend) trahviühikut summas

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahatrahvi summa 600 (kuussada) eurot tasumine 12

( ) kuu jooksul alates otsu kaheteistkümne se jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 №rdea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber selgitus „

10220145168091, ning I.M

4-14-6961 rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja VTMS § 135 lg 5 kohaselt I.M-ile väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

12.07.2014 koostas Ida prefektuuri piirkonnavanem xx korrakaitsebüroo Xx väärteoprotokolli AB 1055157 I.M-i suhtes selle fakti kohta, et 11.07.2014 kell 23.40 Ida-Virumaal

Avinurme vallas Iisaku-Tudulinna-Avinurme mnt 27ndal km-l juhtis I.M moot xxx registreerimisnumber xxx juhile keelatud seisundis. Joobeseisund orsõidukit tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr.0008 ARF, millega I.M mõõdeti ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,74 mg/l +/- 0,05 mg/l, lõplik tulemus 0,69 mg/l. Nimetatud teoga rikkus I.M LS § 69 lg 3 tegu on kvalifitseeritud . I.M-i LS (edaspidi: Liiklusseadus)

4 lg 2 llkirja § 22 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud a vastu 12.07.2014 (t 11 l ).

Ida prefektuuri tegi 07.08.2014 otsuse korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Meelis Kaev väärteoasjas 24 , milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud 40,14,004855 indikaatorvahendi

ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku antud ütlustega.

Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,69 mg/l kohta. Alkoholisisaldus väljahingatavast õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr.0008 ARF. Menetlusalune isik rikkus LS § nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 22

69 lg 3

4 lg

2 alusel.

Karistust kergendavateks asjaoludeks on eelnevate kehtivate õigusrikkumiste puudumine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja LS § 22 järgi otsusega karistati I.M

4 lg 2 rahatrahviga 300 1200 eurot. trahviühikut summas KAEBUS

25.08.2014 saabus Viru Maakohtule I.M-i kaebus tema suhtes 07.08.2014 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,14,004855.

25.08.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 07.08.2014 karistus

otsusega mõistetud või vähendada põhikaristusena määratud rahatrahvi summat. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratud karistus on liiga karm, sest ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis kuna sõber oli eelnevalt jõkke kukkunud ning ta pidi ta koju viima, et viimane saaks ravimeid võtta hiljutise operatsiooni tõttu. Samuti palub kaebuse esitaja arvesse võtta asjaolu, et tal on ülalpidamisel kuus alaealist ja kaks täisealist ülalpeetavat. Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

I.M esitas kohtule kaebuse, milles tunnistab rikkumist, kuid palub otsus väärteoasjas lõpetada. (tl 3) Kohus, tutvunud esitatud kaebuse sisuga, leiab, et kaebuse esitaja on tegelikult silmas pidanud trahvisumma vähendamist: „…palun kohtul kaebuses esitatud asjaolusid arvestada ja vähendada trahvisummat.“ „…teadsin, et ei tohtinud juhtida, kuid ei näinud teist väljapääsu sõbra aitamiseks…“(tl 2 pöördel) Kaebusest nähtuvalt tunnistab isik teo toimepanemist ja kahetseb tehtut. Seega arvestab kohus menetlusaluse isiku esitatud taotlust kui kaebust, millega palutakse trahvisummat vähendada, mitte kui tühistamiskaebust.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr.2440,14,004855. Kohtuväline menetleja jääb oma seisukohale, et määratud karistus vastab teole ja on suuteline saavutamaks oma eesmärki. Isik on juhtinud mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ehk siis lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis, tema ühest liitrist väljahingatavast õhust oli tuvastatud alkoholisisaldus mitte vähem kui 0, 69 mg/ L kohta. Tegemist on raske joobega, mille olemasolu organismis on juhile tajutav ning seega tuleb juhil loobuda mootorsõiduki juhtimisest. Seda on isik tahtlikult eiranud ning asunud liiklusesse, teisi liiklejaid ja kaassõitjat oma teoga ohtu seades. Kohtuvälise menetleja seisukohast tuleks menetlusaluse

isiku ütlused, mille kohaselt tal on 6 alaealist ülalpeetavat ning asjaolu, et ta oli autoroolis sõbra päästmiseks, kõrvale jätta. Menetlusaluse isiku sooviga oli kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel ka arvestanud ning talle säilitati sõiduki juhtimisõigus, kergendades sellega teole vastavat karistust. Mis puudutab menetlusaluse isiku kaebuses olevat põhjendust, et tegu pandi toime vajadusest ja hädaolukorrast tingituna, siis menetlejale jääb arusaamatuks, miks sellise olulise põhjenduse peale ei tulnud I.M kohe, oma selgituste andmisel politseiametnikele, põhjendades oma tegu vaid sellega, et sõber tahtis koju. Seega on kaebuses öeldu puhul tegemist väljamõeldisega ja ei kajasta tegelikkust, hädavajadus sõidu teostamiseks puudus ning sõideti lihtsalt soovist asukohta vahetada. Väljamõeldud

põhjendused on esitatud vaid soovist pääsemaks kergema karistusega, kuna isiku jaoks on tegemist mitte niivõrd tõsise ja raske rikkumisega ning antud tegu tuleks karistada leebemalt.

Lähtudes esitatud asjaoludest palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja menetleja otsus muutmata. Määratud on teole vastav karistus.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärte - oasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1- -11).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

Süüdistus puudutab LS § rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 2 järgi.

69 lg 3

24 lg 2

Kohus tutvus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrüki , millest nähtub, et

ga 11.07.2014 kell 23.46 tuvastati I.M

alkoholisisalduse piirmäära ületamine, laiendmääramatust arvestades lõplik tulemus on on

0,69 mg/l. Mõõtmise teostamisel on kasutatud alkomeetrit Dräger Alcotest 7110, seeria nr.ARAF-0008, taatlustunnistus nr TTRC-14/00088 ( detsember 2014). järgmine kontroll –

Protokollist nähtub, et mõõtmise teostamise kohaks on märgitud: Ida-Virumaa Avinurme

Iisaku-Tudulinna-Avinurme tee 27. k meeter. Kontrollile allutatud isik andis protokollile ilo oma allkirja. (tl 18)

Menetlusalune isiku ülekuulamise protokollist nähtuvad menetlusaluse isiku omakäelised ütlused, mille kohaselt : ta käis kalal, jõi Kagori (alkohoolne jook, vein , sõitis

Avinurmele Tudulinnast. Isik tunnistab oma süüd täielikult. Palub juhiluba mitte ära võtta, kuna see on tema jaoks väga tähtis. Tal on kümme last ja tal on vaja neid kooli ja lasteaedadesse viia. Palub juhiluba alles jätta. (tl 19)

Menetlusalune isik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta on otsusele omakäeliselt alla kirjutanud. (tl 16)

Tunnistaja, vanemliikluspolitseinik Rainer Väli, ütlustest nähtub, et menetlusalusel isikul esinesid alkoholi tarvitamise tunnused ja need tuvastati tõendusliku alkomeetriga. (tl 21-22)

Kohus on seisukohal, et t komeetri kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku õendusliku al

ütluste, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et

11.07.2014 kell 23.40 juhtis I.M tot ja juhi organismis oli alkoholisisaldus sõiduau 0,69 mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine LS § 69 lg mõttes .

LS § 69 lg 1 kohaselt olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 ei tohi juht nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS

2 kohaselt on juhil k § 33 lg 11 p eelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,25 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 300 trahv

iühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et juhtides mootorsõidukit seisundis, mil tema organismis oli alkoholisisaldus, rikkus menetlusalune isik LS § 69 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Ta tarvitas enne auto juhtimist alkohoolset jooki, seega möönis keelatud seisundi esinemist, vaatamata sellele asus sõidukit juhtima.

Käesoleva väärteoasja menetlusõiguslikke menetlemisel ei tuvastanud kohus rikkumisi.

Asjaolu, et isik asus mootorsõidukit juhtima, transportimaks oma haiget sõpra koju, tuleb jätta tähelepanuta, sest kohtu hinnangul ei ole see käesoleval hetkel piisavalt tõendatud, et selle kohta kirjalikus menetluses seisukoht võtta. Ainuüksi arstitõend ja väidetav kukkumine vette, mille tagajärjel vajas sõber arstiabi (millele ei ole kohtueelses menetluses I.M mitte kordagi viidanud) ei anna alust käsitleda seda kui garandikohustuse täitmisena, mis välistaks isiku teo õigusvastasuse.

Menetlusalune isik on täiskasvanu ja kahtlusi tema süüdivuses tekkinud ei ole. Seega leiab kohus, et t ei esinenud. eo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid

KARISTUS

07.08.2014 tunnistati süüdi LS § tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega

I.M

224 lg 2 alusel

4 lg 2 järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 LS § 22 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, summas 1200 eurot.

Kaebuse esitaja palus dada rahatrahvi suurust enetlusalune vähen järgmistel põhjendustel: m

isik tunnistab tegu ja väljendab kahetsust. Palub kohtult kergemat karistust, kuna tema käitumise läbi kannatab tema pere, eelkõige lapsed keda ta peab ülal pidama ja õppeasutustesse viima.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (RKKKo 3-1-1- 58-13 p.8)

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt saldus 0,50 kelle ühes grammis veres on alkoholisi –1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,25 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Otsusest nähtuvalt on menetleja karistuse määramisel arvestanud, et esineb ka karistust kergendav asjaolu ( ) ja puuduvad karistust raskendavad kehtivate õigusrikkumiste puudumine asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest (tl 3 ) nähtuvalt ei ole I.M karistusregistrisse kantud.

LS § 224 lg 2 keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud rahatrahvi trahviühiku ulatuses e maksimaalses määras

.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr ei ole põhjendatud ja esinevad alused karistuse kergendamiseks. täiendavad

Eeskätt märgib kohus, et karistus on te põhine ehk obligatoorselt tuleb arvestada süüteo o toimepanemise asjaolusid.

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1)

on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-14-07, p 6:

„Karistusseadustiku § 56 sätestab

karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Kohus leiab, et I.M-i süü LS § 22 järgi ettenähtud väärteos

4 lg 2 ei ole maksimaalses määras, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid.

Maakohus nõustub, et isiku süüd suurendab asjaolu, et auto juhtimisel esines tema organismis vähemalt 0,69 mg/l alkoholi. 0,75 mg/l kohta alkoholisisalduse puhul on seaduseandja pidanud vajalikuks kehtestada juba kriminaalvastutust juhul, kui isik juhib autot sellises seisundis. Seega on teo ohtlikkus konkreetsel juhul piisavalt kõrge selleks, et mitte piirduda miinimumlähedase karistuse määramisega. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et arvestades teo ohtlikkust, peaks karistus olema keskmisest määrast suuremal määral.

Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi praktikas (3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on kehtivate õigusrikkumiste puudumine.

Karistusregistri ei ole karistusregistrisse kantud. väljavõttest nähtub, et I.M

Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik on end süüdi tunnistanud ning rikkumisest aru saanud. Nii kohtueelses menetluses ülekuulamisel (tl

19) kui ka esitatud kaebuses (tl 2 pöördel) on menetlusalune isik tunnistanud alkoholi tarvitamist. Sellest lähtuvast tuleb isikule mõistetava karistuse suurust kergendada.

LS § 22 sätestatud maksimaalne määr on määr

4 lg 2

300 eurot, keskmine

150 eurot.

Menetlusalusele isikule 1200 eurot ehk määratud rahatrahv on trahviühikut, s.o maksimaalses s. määra

Käesoleval hetkel on tõendatud, et juhtis mootorsõidukit I.M keelatud seisundis,

mis isiku organismis esineb keelatud alkoholisisaldus. K on rkinud ohtuväline menetleja mä oma vastuses, et ta arvestas kergendava asjaoluna, et isikul puuduvad kehtivad karistused (tl

29-30). Ühtlasi on kohtuväline menetleja märkinud, et karistuse määramisel arvestati asjaoluga, et isik palus juhtimisõigust mitte ära võtta. Kohtuväline menetleja on seega seisukohal, et lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmine, on alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis juhtimise puhul obligatoorne. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristuse kohaldamata jätmisel tuleb mõista võimalikult range põhikaristus.

Kohus ei nõustu karistuse määramisel kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et see on karistuse mõõtmise loogikaga vastuolus ega vasta kohtupraktikale. Maakohus korduvalt osutab Riigikohtu lahendile , milles Riigikohus selgitas lisakaristuse 3-1-1-122-13

kohaldamise aluseid ja seda isegi kriminaalmenetlustes, eeskätt seda, et juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud lisakaristusena isikute suhtes, kes on varem korduvalt karistatud samalaadsete tegude eest ja kelle suhtes ei ole ainult põhikaristuse määramine mõistmine -

enam piisav. Lisakaristuse kohaldamine on ilmtingimata reeglina põhjendatud raskeimate väärtegude puhul, kuid sedagi vaid juhul, kui väärteo eest määratav põhikaristus ei ole piisav isiku mõjutamiseks. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub näiteks korduvate liiklusõiguse rikkujate puhul, kelle kohta on faktilisi andmeid, et ainult rahatrahvi määramist ei ole enam piisav. Kohtuvälise menetleja otsusest ega tema kirjalikust seisukohast ei nähtu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, puhul tuleb lisakaristuse miks ta leiab, et I.M-i

kohaldamata jätmisel karistada rahatrahviga maksimaalses määras. I.M

Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb arvestada ka isiku majanduslikku olukorda.

Karistuse suurus peab olema selline, et mitte tekitada isikule põhjendamatuid materiaalseid raskusi, vaid kitsendada mõõdukalt võimalusi heaolu saavutamisel. Käesoleval hetkel ei tema

ole määratud e määr rahalise karistus ilmselgel proportsionaalne toimepandule ja isiku t

majanduslikule seisundile. I.M on kaebuse põhjendusena nimetanud laste ülalpidamise kohustust. Rahvastikuregistri andmetel on kuus alaealist last: I.M

1998, 2001, 2003, 2004, 2006 ja 2008 sündinud. Lisaks on tal ülalpidamisel vähemalt 2 täisealist last, keda ta toetab õppimisel Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtuväline on . tähelepanuta jätnud ka asjaolu, et isik tunnistas juba kohtueelses menetluses oma rikkumist, mida tuleks käsitleda KarS § 57 lg 1 p 3 kergendava asjaoluna. Nii on kohtuväline kui

menetleja meelevaldselt jätnud arvestamata kõiki teo toimepanemise ja teo toimepanija asjaolusid.

Kohus leiab, et rahatrahv 15

600 eurot on proportsionaalne

0 trahviühikut summas

toimepandule ja piisav isiku mõjutamiseks. Selline rahalise laadi väärteokaristuse puhul tunnetab isik majanduslike kitsenduste kaudu, et tema tegu on ühiskonnas taunitav, samuti paneb selline karistus isikut loobuma edaspidi seadusevastasest tegevusest. Isik on pensionär

(isiku tegutsemist FIE-na maksekohuslase re , kuigi sellele viitab kaebuse gistrist ei nähtu

esitaja) (I.M , mis tähendab, et trahvisumma ligi kolme kuu sissetuleku ulatuses viitab kaebuses, et tema pensioni suuruseks on xx eurot) on piisav, et motiveerida isikut edaspidi seadusekuulekamal

t käituma. Seega tuleb lubada trahvisumma tasumine ühe aasta jooksul. Menetlusalune isik sai oma teost aru, tunnistas oma rikkumist kohapeal. Rahatrahvi mõistmine kahandab oluliselt menetlusaluse isiku majanduslikku seisundit. Majandusliku seisundi halvenemine annab I.M-ile selge signaali, et väärtegude toimepanemisest tuleks edaspidi hoiduda. See ongi üks karistuse eesmärkidest. Kohus leiab, et karistus, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras on seega piisav, et isik oma teo keelatusest aru saaks.

KOHTU MEE™ED

I.M-i kaebus tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja Ida prefektuuri

korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Meelis Kaev’u poolt tehtud 07.08.2014 otsus väärteoasjas tuleb tühistada 2440,14,004855 osaliselt, nimelt karistuse osas. Teha asjas uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku I.M-ile karistusena olukorda, mõistes rahatrahv summas 600 eurot (150 trahvi , lubada selle tasumine 12 kuu jooksul. ühikut)

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik