3-14-51942/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

ASJAOLUD JA TAOTLUS:

1. Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirjaga nr 786 vabastati alates 02.09.2014 töölt majandustöödel abitöölisena töötav A.E.

A.E. esitas 03.09.2014 Tallinna Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide.

2. A.E. esitas 03.09.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul peatada Tallinna Vangla 02.09.2014 käskkirja nr 786 kehtivus.

Taotluse kohaselt ei ole võimalik usalduse kaotuse ja halva eeskuju jätmise tõttu kinnipeetavat töölt vabastada ning sellekohased käskkirjas toodud väited ei ole millegagi põhjendatud. Kinnipeetava Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51942 Haldusasi A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlustoiming Menetlusabi taotluse lahendamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada menetlusabi taotlus ning vabastada A.E. esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele ning teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest otse Tallinna Ringkonnakohtule.

2 konkreetne tegevus vangla üldise julgeoleku ohustamisel peab tuginema konkreetsetele faktidele ja see peab olema haldusaktis kirjas. Julgeolekukaalutlustel võib töölt vabastada üksnes seetõttu, et kinnipeetava töötamine võib ohustada vangla üldist julgeolekut, mitte aga seetõttu, et kinnipeetav viibib töö juures ja tööd ei tee. Käskkirjast ei nähtu ühtegi teokirjeldust, millega taotleja võis vangla julgeolekut ohustada. Samuti ei nähtu, millist konkreetset keeldu taotleja on rikkunud või millist korraldust eiranud. Taotleja leiab, et kohtumenetluse ja kohtuotsuse tegemise ajal osutub tema õiguste kaitse võimatuks, sest 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 määrati ta tööle kuni 31.10.2014.

3. Kohus küsis 04.09.2014 kohtunõudega Tallinna Vangla vastust esialgse õiguskaitse taotlusele koos võimalike asjas kogutud tõenditega.

Tallinna Vangla 09.09.2014 vastuse kohaselt ei esine asjaolusid, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise. Vanglal on tõendeid, mis näitavad, et A.E. võib olla töötamist ära kasutades toime pannud rikkumisi, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja tekitavad majanduslikku kahju. Vanglal ei olnud võimalik käskkirjas viidatud kaastööteateid kohtule esitada, kuna tegemist on riigisaladusega. A.E.u töölt eemaldamine kaalub üles kinnipeetava vajaduse tööhõives osalemiseks ja töötasu saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. A.E. taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb kohtule tasuda riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 571 lg 6). Kohtule esitatud menetlusabi taotluses esitatud andmetest ja isikukonto väljavõttest nähtuvalt võib kaebajat pidada maksejõuetuks 15 euro suuruse riigilõivu tasumisel. Kohus vabastab A.E.u seega riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluselt.

5. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. A.E. on esitanud vanglale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus – kas kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ja kas vaidlustatud haldusakti mõju avaldumine kohtumenetluse ajal põhjustab kaebajale selliseid pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mida kaebust rahuldav kohtuotsus ei kõrvaldaks. Kaebuse eduväljavaateid hinnatakse reeglina siis, kui on selge, et kaebaja vajab õiguste esialgset kaitset kohtumenetluse ajaks.

3 Esialgse õiguskaitse taotluses peab kaebaja põhjendama, miks kaitstav õigus vajab kaitset esialgse õiguskaitse korras. A.E. on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud sellega, et kuna ta määrati 25.08.2014 käskkirjaga nr 735 tööle kuni 31.10.2014, siis osutub tema õiguste kaitse kohtumenetluse ja kohtuotsuse tegemise ajal võimatuks.

A.E. on tööle määratud kuni 31.10.2014 ehk ka ilma töölt vabastamise käskkirja andmiseta oleks kaebaja töösuhe vanglas lõppenud vähem kui kahe kuu pärast (st enne võimaliku kohtuotsuse tegemist). Kuna potentsiaalse kohtumenetluse ajaks on taotleja tööle määramise tähtaeg tõenäoliselt möödunud, siis ei vaja A.E. esialgset õiguskaitset kohtumenetluse ajaks. Kui siiski eeldada, et võimalik kaebuse esitamine toimub enne 31.10.2014 või kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset ka vaidemenetluse ajaks, siis ei ole kohtu arvates esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kui asja sisulisel menetlemisel peaks selguma, et taotleja vabastamine töölt oli põhjendamatu, on A.E.ul võimalik vajadusel esitada vanglale kahju hüvitamise nõue ning vaidemenetluses, mis eelduslikult saab läbi enne oktoobri lõppu, taotleda enda tööle ennistamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on põhjendatud avalikust huvist (vangla julgeolek) ja vaide või kaebusega õiguste kaitse võimaluse olematut perspektiivi arvestades. Taotlusest endast võib järeldada, et kaebaja käib tööl aga tööd ei tee. Kohtule jääb arusaamatuks, miks peaks mistahes tööandja soovima sellise töötajaga töösuhet jätkata. Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest (julgeolekuosakonna spetsialisti Roman Hanzingi 01.09.2014 ettekanne) nähtub, et A.E. on töö ajal omavoliliselt valmistanud tõukeratta ega vaidlusta seda fakti. Sellises olukorras ei ole ilmselt põhjust imestada, et tööandja kaotab töötaja suhtes, kes on tekitanud talle materiaalset kahju, usalduse ning sellist kinnipeetavat ei saa pidada eeskujulikult käituvaks, mis on tööle määramise üheks oluliseks eelduseks. Seega on see aluseks ka töölt vabastamisel. Ainuüksi eelnev on piisav, et pidada vaide või kaebuse rahuldamise perspektiivi olematuks ning esialgsest õiguskaitsest keelduda. Kohtul ei ole lisaks põhjust kahelda, et vanglal on kaastööteatised taotleja kohta ning nende põhjal on vangla pidanud põhjendatuks A.E.u töölt kõrvaldamist. Julgeoleku oht kaalub sellises olukorras üle õiguse töötada ja tasu saada.

7. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik