2-14-13678/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-13678

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi Heiki Aarendi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

506,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood 11898079;

asukoht F.Tuglase 19, Tartu 51014)

Hageja lepinguline esindaja: Marika Rindemaa

(e-post marika@credit.ee; tel 56222763)

Kostja: Heiki Aarend (ik 36203142739; aadress

XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Heiki Aarendilt poolte vahel 11.12.2013 sõlmitud laenulepingu nr

20131211/37 alusel Credit.ee OÜ kasuks:

2.1. põhivõlg 200 eurot, intress 6 senti, viivis perioodi 11. jaanuarist kuni 22. maini

2014 eest 5,96 eurot, kokku 206 (kakssada kuus) eurot 02 senti;

2.2. viivis perioodi 23. maist kuni 10. septembrini 2014 eest 4 (neli) eurot 97 senti ning

viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

11.septembrist 2014 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata Credit.ee OÜ nõue Heiki Aarendi vastu intressi 14 eurot 94 senti, võla

sissenõudega seotud kulude 45 eurot ja 22. mai 2014 seisuga viivise 61,04 eurot

väljamõistmise osas ning alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud viivise osas,

mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 40% kostja kanda ja

60% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Heiki Aarendilt Credit.ee OÜ kasuks riigilõivust 40 eurot ja õigusabi

kuludest 20 eurot, so kokku 60 (kuuskümmend) eurot menetluskulude katteks.

2(3)

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

13. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

14. Hagimaterjalide

põhjal

on

pooled

sõlminud

11. detsembril

2013.a

tarbijakrediidilepingu, mille alusel on hageja andnud kostjale laenu 200 eurot 30

päevaks intressimääraga 0 % aastas. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja

viivitab sooduslaenu osamaksete tasumisega või ei tagasta sooduslaenu lepingus

ettenähtud tähtajaks, siis kohustub laenusaaja tasuma intresse intressimääraga 90,02 %

aastas.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 11. detsembri 2013.a laenulepingu alusel

põhivõla 200 eurot, intressi 15 eurot, võla sissenõudega seotud kulud 45 eurot, viivise

perioodi 11. jaanuar kuni 22. mai 2014.a eest 66,01 eurot ning viivise 0,2501% päevas

võlgnetavalt laenusummalt alates 23. maist 2014.a kuni põhinõude täitmiseni.

15. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud

3(3)

mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30. oktoobri 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari

2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006.a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-32-06, p 14). Seega tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt,

et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude

õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või

mitte.

16. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade

kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine.

TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust,

kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2)

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on märkinud krediidikulukuse määraks 138,22 %. Eesti Panga poolt detsembris

2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr oli 36,55 %. Seega ületab poolte vahelise lepingu järgi kostja poolt

tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra

enam kui kolm korda. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel

tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist,

samuti mitte lepingu üldtingimuste järgseid võla sissenõudega seotud kulusid.

Kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista saadud laenusumma 200 eurot,

intress TsÜS § 86 lg 4 alusel perioodi 11. detsember 2013.a kuni 10. jaanuar 2014.a eest

6 senti (20 päeva eest 0,50% aastas; 10 päeva eest 0,25% aastas) ning viivis tagastamata

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lause alusel perioodi 11. jaanuar kuni 22. mai 2014.a eest

5,96 eurot (132 päeva eest 8,25% aastas). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS §

367 alusel välja mõista viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras alates 23. maist kuni 10.septembrini 2014.a summas 4,97 eurot (39 päeva eest

8,25% aastas, s.o 1,76 eurot; 72 päeva eest 8,15% aastas, s.o 3,21 eurot) ning alates 11.

septembrist 2014.a kuni põhivõla tagastamiseni.

Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi 14,94 eurot, võla sissenõudega seotud kulude 45

eurot ja 22. mai 2014.a seisuga viivise 61,04 eurot väljamõistmise osas. Samuti tuleb

hagi jätta rahuldamata alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutunud viivise osas,

mida hageja nõuab üle VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik