2-13-47223/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-47223

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Credit.ee OÜ hagi Madis Rosenbergi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

429 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Credit.ee OÜ (registrikood 11898079;

asukoht F.Tuglase 19, Tartu 51014)

Hageja lepinguline esindaja: Marika Rindemaa

(e-post marika@credit.ee; tel 56222763)

Kostja: Madis Rosenberg (isikukood 38909182778;

elukoht kohtule teadmata)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Madis Rosenbergilt Credit.ee OÜ kasuks poolte vahel 26.05.2013 sõlmitud

laenulepingu nr 20130523/07 alusel 211 (kakssada üksteist) eurot 81 senti, millest

moodustab laenu põhiosa 200 eurot, intress 45 senti ja viivis 11,36 eurot.

3. Jätta rahuldamata Credit.ee OÜ nõue Madis Rosenbergi vastu intressi 19,55 eurot, võla

sissenõudega seotud kulude 45 eurot ja viivise 152,64 eurot väljamõistmise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hageja esindajale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja

50% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Madis Rosenbergilt Credit.ee OÜ kasuks riigilõivust 37 (kolmkümmend

seitse) eurot 50 senti.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

2(4)

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

13. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes kohus otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud

mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta ning TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30. oktoobri 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari

2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006.a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-32-06, p 14). Seega tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt,

et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude

õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või

mitte.

14. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 26. mail 2013.a tarbijakrediidilepingu, mille

alusel on hageja andnud kostjale laenu 200 eurot 30 päevaks intressimääraga 60 %

aastas. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui laenusaaja viivitab sooduslaenu

osamaksete tasumisega või ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks, siis

kohustub laenusaaja tasuma viiviseid intressimääraga 120% aastas.

3(4)

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 26. mai 2013.a laenulepingu alusel

põhivõla 200 eurot, intressi 20 eurot, võla sissenõudega seotud kulud 45 eurot ning

viivise 26. juuni 2013.a kuni 26. veebruar 2014.a eest 164 eurot.

15. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on vastuolus heade

kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine.

TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool

teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust,

kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2)

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas.

TsÜS § 86 lg 3 2. lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele

tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust

väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on märkinud krediidikulukuse määraks 213,84 %. Eesti Panga poolt mais 2013

avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määr oli 29,10 %. Seega ületab poolte vahelise lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi

kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui seitse

korda. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas ja tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei

ole õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist, samuti mitte lepingu

üldtingimuste järgseid võla sissenõudega seotud kulusid.

TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise

kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast

sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi.

Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94

lõikes 1 sätestatud suuruses.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.01.2013.a 0,75 %. Kostjalt on põhjendatud

hageja kasuks välja mõista intress TsÜS § 86 lg 4 alusel perioodi 26. mai kuni 25. juuni

2013.a eest 45 senti (määraga 0,75 % aastas).

Kostjal oli kohustus laen tagasi maksta hiljemalt 25.06.2013.a, kohaselt seda kohustust

ei täitnud. Järelikult tekkist tal kohustus tasuda viiviseid.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2013 oli Eesti Panga teatel

0,75% (aastas). Seega oli 2013.a esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär

0,75 + 8 = 8,75% aastas. Ajavahemiku 26. juunist kuni 30. juunini 2013, s.o 5 päeva

4(4)

eest oli 200 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 23 senti

(200 * 0,0875 / 365 * 5).

Referentsintressimäär 1. juulist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 oli Eesti Panga teatel

0,50% (aastas). Seega oli 2013.a teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär

0,50 + 8 = 8,50% aastas. Ajavahemiku 1. juulist kuni 31. detsembrini 2013,

s.o 184 päeva eest oli 200 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades

viivis 8,56 eurot (200 * 0,0850 / 365 * 184).

Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014 oli Eesti Panga teatel

0,25% (aastas). Seega oli 2014.a esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär

0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 26. veebruarini 2014,

s.o 57 päeva eest oli 200 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades

viivis 2,57 eurot (200 * 0,0825 / 365 * 57).

Kokku on põhjendatud viivisenõue seadusjärgses määras perioodi 26. juuni 2013.a kuni

26. veebruar 2014.a (246 päeva) eest seega 11,36 eurot (23 senti + 8,56 eurot + 2,57

eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Tulenevalt eeltoodust tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 200 eurot,

viivis 11,36 eurot ning intress 45 senti, kokku 211,81 eurot. Hagi tuleb jätta

rahuldamata intressi 19,55 eurot, võla sissenõudega seotud kulude 45 eurot ja viivise

152,64 eurot väljamõistmise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik