Legislator Case Law & Legislation
1-14-4555/13 AI generated

1-14-4555/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-14-4555/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

10.septembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja, süüdistatav Aivar Kukin, IK 36306032777, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi.

Legislator headnote

AI generated

1-14-4555/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 418 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ehk 2840 eurot. KarS § 420 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära ehk 1420 eurot. KarS § 64 lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Aivar Kukinile karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ehk 2840 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 15.aprillil 2013.a Aivar Kukinile mõistetud karistus - 4 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga – täide iseseisvalt.

Keywords

AI generated
Sri Lanka asylum of Sri Lankan nationals bogus self-employment lack of credibility legal advice asylum for Syrian Kurds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr. 1-14-4555

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

10.septembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja, süüdistatav Aivar Kukin, IK 36306032777, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld, süüdistuses KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

Aivar Kukinit süüdistatakse selles, et tema, alates 06.juunist 2013.a, s.o alates tema nimele väljastatud relvaloa RL0734540 kehtetuks tunnistamisest, mis kohustas teda lisaks tulirelvadele Politsei-ja Piirivalveametile üle andma ka tulirelva laskemoona, omas ja hoidis ebaseaduslikult Õ.K. elukohas Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvas elumajas XX vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x54R, sealhulgas neist 4 soomustläbiva süütekuuliga, vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x51 mm (308 Winchester), vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x39 mm, vintpüssipadrunit kaliiber 7x57R, vintpüssipadrunit kaliiber 222 Remington (5,7x43 mm), 127 jahipüssipadrunit kaliiber 12, millest 12 oli käsitöönduslikult ümber laetud ja 80 ääretulepadrunit kaliiber 22LR (5,6 mm), s.o kokku 273 laskekõlblikku padrunit, s.o tulirelva laskemoona olulises koguses, millised leidsid Maksu-ja Tolliameti ametnikud Õ.K. elukohast Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvast elumajast 20.veebruaril 2014.a väärteoasjas nr 930014000272 teostatud läbiotsimisel. Oma tegevusega rikkus Aivar Kukin relvaseaduse § 32, mille kohaselt on tulirelva laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba; § 34, mille kohaselt tulirelva laskemoona käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba; § 45, mille kohaselt tulirelva laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba ning § 50, mille kohaselt tulirelva laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.

Sellega pani Aivar Kukin toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Aivar Kukinit selles, et tema omandas 2012.a ebaseaduslikult ja hoidis samast ajast saadik ebaseaduslikult Õ.K. elukohas Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvas elumajas tulirelva helisummutit, mille leidsid leidsid Maksu-ja Tolliameti ametnikud Õ.K. elukohast Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvast elumajast 20.veebruaril 2014.a väärteoasjas nr 930014000272 teostatud läbiotsimisel. Oma tegevusega rikkus Aivar Kukin relvaseaduse § 201 lg 3, mille kohaselt helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus.

Sellega pani Aivar Kukin toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 418 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ehk 2840 eurot. KarS § 420 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära ehk 1420 eurot. KarS § 64 lg 1 kohaselt moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Aivar Kukinile karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ehk 2840 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 15.aprillil 2013.a Aivar Kukinile mõistetud karistus - 4 kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga – täide iseseisvalt.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Aivar Kukin tuleb süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Asitõenditeks on Aivar Kukinilt läbiotsimise käigus ära võetud helisummuti, kaks padrunitaskut ja 274 padrunit. Padrunitaskud on Aivar Kukinile tagastatud. Helisummuti asub kriminaalasja materjalide juures, 154 padrunit on ekspertiisi tegemise käigus hävinenud ning ülejäänud 120 padrunit (20 vintpüssipadrunit kaliiber 7,62x51, 50 jahipüssipadrunit kaliiber

12 ja 50 ääretulepadrunit kaliiber 22LR) on jäetud Eesti Kohtuekspertuiisi Instituuti hoiule. Prokurör taotleb kokkuleppes nimetatud 120 padruni konfiskeerimist Aivar Kukinilt KarS §

421 ja § 83 lg 2,4 alusel ning nende jätmist Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti eksperimentaallaskmiseks vajaliku laskemoona täiendamiseks.

KarS § 421 kohaselt võib kohus kohaldada karistusseadustiku 22.peatüki 5.jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt KarS § 83 sätestatule. KarS § 83 lg 2 kohaselt võib kohus seaduses sätestatud juhtudel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Relvaseaduse § 19 lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada relvaseaduse § 32 ja § 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvaseaduse § 66 lg 1 p 1, 11 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel. Relvaseaduse § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Relvaseaduse § 201 lg 3 kohaselt annab helisummuti omandamise õiguse relvaluba, millele on kantud sporditulirelv ning helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus.

Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud, et Aivar Kukin hoidis oma ema elukohas erinevaid padruneid, mis temalt läbiotsimise käigus ära võeti, kusjuures padrunite hoidmiseks relvaseadusest tulenevalt vajalik luba tal puudus. Samuti oli ta ilma vastava loata omandanud ning hoidis oma ema elukohas relva helisummutit, mis läbiotsimisel ära võeti. Kuna vajalik luba padrunite ja helisummuti käitlemiseks Aivar Kukinil puudus, siis pani ta sellega toime KarS § 418 ja § 420 sätestatud kuriteod. Kuritegude vahetuks objektiks olid nimetatud läbiotsimisel leitud padrunid ja helisummuti, mistõttu võib kohus tulenevalt KarS § 421 kohaldada nimetatud esemete konfiskeerimist. Kuna nimetatud esemete käitlemiseks on aga vajalik ka vastav luba, siis on loa puudumisel konfiskeerimine KarS § 83 lg 4 kohaselt kohustuslik. Seega peab kohus prokuröri taotlust põhjendatuks ja konfiskeerib Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti jäetud vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51, jahipüssipadrunit kaliibriga 12 ja 50 ääretulepadrunit kaliibriga 22LR, mis tuleb vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi taotlusele anda nende käsutusse eksperimentaallaskmiseks vajaliku laskemoona täiendamiseks. Samuti leiab kohus, et konfiskeerida tuleb Aivar Kukinilt ära võetud helisummuti, mis tuleb hävitada.

Menetluskuluna kuulub Aivar Kukinilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tulirelvaekspertiisi tasu

420 eurot.

Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu suurust ja asjaolu, et lisaks sellele tuleb süüdistataval tasuda ka rahaline karistus, siis on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulu tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Aivar Kukin KarS § 418 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus ükssada (100) päevamäära, s.o kaks tuhat kaheksasada nelikümmend (2840) eurot riigituludesse.

Süüdi tunnistada Aivar Kukin KarS § 420 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus viiskümmend (50) päevamäära, s.o üks tuhat nelisada kakskümmend (1420) eurot riigituludesse.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Aivar Kukinile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus ükssada (100) päevamäära, s.o kaks tuhat kaheksasada nelikümmend (2840) eurot riigituludesse.

KarS § 64 lg 2 alusel jätta Aivar Kukinile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.aprilli 2013.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-13-3429 mõistetud karistus täitmisele iseseisvalt.

Aivar Kukini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 421 ja § 83 alusel konfiskeerida Aivar Kukinilt: -

20 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51, 50 jahipüssipadrunit kaliibriga 12 ja 50 ääretulepadrunit kaliibriga 22LR, mis on jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ning anda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi käsutusse eksperimentaallaskmiseks vajaliku laskemoona täiendamiseks; - helisummuti, mis asub kriminaalasja materjalide juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõenditest kaks padrunitaskut on Aivar Kukinile tagastatud ning 154 padrunit on ekspertiisi käigus hävinenud (ekspertiisiakt nr 14E-TB0022).

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aivar Kukinilt riigituludesse menetluskuluna süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viissada kolmkümmend kaks (532) eurot 50 senti ja tulirelvaekspertiisi tasu nelisada kakskümmend (420) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Aivar Kukinil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest kuue (6) kuu jooksul.

Rahaline karistus tuleb tasuda ühe (1) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele

EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 4100065035. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/