1-14-7119/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2014.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-14-7119 (12230112781)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Liilia Kesküla

Tõlk

Natalija Mehh

Prokuröri abi Raigo Aas

Kaitsja Margus Viira

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: V.A isikukood XXX; Vene Föderatsiooni kodakondsusega; emakeel:

vene keel; põhiharidusega; töökoht: puudub; elukoht: XXX; 3 kehtivat kriminaalkaristust, 3 kehtivat väärteokaristust Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.A KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.11.2013.a – 12.11.2013.a, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui V.A ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

2

- elama oma alalises elukohas XXX;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

V.A allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

V.A suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista V.A-lt riigituludesse:

• sundraha 2,5 palga alammäära 887.50 eurot

• sõrmejäljeekspertiisi tegemise kulu 663.00 eurot

• määratud kaitsjale makstud tasu 354.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda

• DNA ekspertiisi tegemise kulu 171.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või

EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid

CD-plaat baar Vesta turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

Sündmuskohalt 12.09.2012.a äravõetud plekkpurk „Alexander“ ning jalatsijälgede fragmendid (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

Prillid prilliklaasiga (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) - vabastada asitõendi staatusest ning tagastada XXX.

3 EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

V.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 12.09.2012.a kella 06:00 ajal Tallinnas Tööstuse 88 asuvas TÜ-le Firostefani kuuluvale baaris

Vesta, grupis koos tuvastamata isikutega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, mis väljendus selles, et V.A

koos tuvastamata isikutega hakkas avalikult, baari töötaja XXX juuresolekul, baari vitriinilt korjama kilekotti erinevaid alkoholipudeleid: viskit Scotish Leader 0,7 l, maksumusega 28 eurot; likööri Vana Tallinn 0,5 l, maksumusega 20 eurot; viskit Grants 1 l, maksumusega 50 eurot; brändit Belõi Aist 0,5 l, maksumusega 20 eurot ja viina Hortitsa, maksumusega 20 eurot –

s.o kaupa kokku maksumusega 138 eurot. Juures viibinud baari töötaja XXXpüüdis kilekotte

alkoholiga isikute käest ära tõmmata, kuid üks tuvastamata isikutest lõi Tamara Talistet kilekotiga vastu nägu ja kätt, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ning vasak

käsi valutama. XXXpüüdis veel kord kilekotte isikute käest ära võtta, kuid eeluurimisel

tuvastamata isik lõi teda vastu silma, mille tagajärjel läksid katki kanntanu prillid. V.A ja tuvastamata isikud viisid kuriteo lõpuni ning lahkusid baarile kuuluvate alkohoolsete jookide pudelitega kuriteokohalt.

Oma tegevusega pani V.A toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja

isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava V.A karistamist vangistusega 3 aastat.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätet arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.11.2013.a - 12.11.2013.a, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui V.A ei pane kolme aastase pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

4

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

V.A nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav

on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb V.A temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7

järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab V.A süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid

määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund

tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid,

mis lubaksid järeldada, et V.A esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku

faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. V.A on varasemalt

kriminaalkorras karistatud. Seega on V.A käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis

5

kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet V.A resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi

kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb

V.A-lt välja mõista sundraha 887.50 eurot ja lisaks sellele veel tasu õigusabi osutamise eest summas 354.00 eurot.

Käesolevas asjas on läbi viidud sõrmejäljeekspertiis ja DNA ekspertiis. KrMS § 105 lg 1

kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib

tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12).

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiisiga nr

13E-GE0221 tuvastatud V.A seos temale süüksarvatava kuriteoga, mistõttu jätab kohus DNA ekspertiisi 13E-GE0221 kulu 171.00 eurot riigi kanda. Küll aga mõistab kohus välja

sõrmejäljeekspertiisi nr 13E-SS0032 kulu 663.00 eurot, kuna selle puhul on tuvastatud süüdistatava seos uuritava kuriteoga.

Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud.

Asitõendid

CD-plaat baar Vesta turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

Sündmuskohalt 12.09.2012.a äravõetud plekkpurk „Alexander“ning jalatsijälgede fragmendid, (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn), tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

Prillid prilliklaasiga, (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn), vabastada asitõendi staatusest ning tagastada XXX.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik