Legislator Case Law & Legislation
1-14-6865/4 AI generated

1-14-6865/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-14-6865/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-14-6865

Legislator headnote

AI generated
1-14-6865/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-14-6865 «Kriminaalasi E.G süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav E.G, isikukood: XXX, Eesti»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-14-6865

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOSA

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. septembril 2014. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-6865 (kohtueelses menetluses 14230200399) Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Martina Kommel

Kriminaalasi E.G süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav E.G, isikukood: XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus:

keskharidus, töökoht: XXXOÜ, juhatuse liige, elukoht:

XXX, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid

väärteokaristusi ei ole, kinni peetud 19.05.2014. a –

20.05.2014. a, alates 20.05.2014 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; Kaitsja

vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan (süüdistatav loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p-d 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ja 313 kohus otsustas:

1. Tunnistada E.G (i.k. XXX) KarS § 424 järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline

karistus 250 (kakssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

19.05.2014. a – 20.05.2014. a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust ehk KarS § 70 lg 2

kohaselt 6 (kuus) päevamäära rahalist karistust, mõistes lõplikuks kandmisele

kuuluvaks rahaliseks karistuseks 244 (kakssada nelikümmend neli)

miinimumpäevamäära, s.o 780 (seitsesada kaheksakümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti.

3. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata E.G-le mõistetud 780,80 euro

suuruse rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates

1-14-6865

2

kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 65 (kuuskümmend viis) eurot ja 80

(kaheksakümmend) eurosenti ning igal järgmisel kuul 65 (kuuskümmend viis) eurot kuus.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.G-lt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

5. E.G suhtes kohaldatud tõkend –

elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista

E.G-lt riigituludesse menetluskuludena:

• määratud kaitsja tasu summas 216 eurot ja

• sundraha summas 532,50 eurot s.t kokku 748,50 eurot.

7. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb E.G tasuda menetluskulud

kokku summas 748,50 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 62,40 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 62,10 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad rahalise karistuse ja menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 24. septembril 2014. a kell 16:00.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

1-14-6865

3 KURITEO ASJAOLUD

E.G juhtis 19.05.2014. a kella 08:30 ajal Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel

mootorsõidukit Mercedes-Benz CL320CDI 4-MATIC, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,43 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,14 mg/l kohta, lõplik tulemus 1,29 mg/l kohta), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund

on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres

on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani E.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Velmar Brett Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/