2-13-56334/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-13-56334 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2014, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ele Liiv, Indrek Soots, Tsiviilasi VA hagi IG vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.02.2014 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad VA määruskaebus

Hageja VA (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Ronald Riistan Kostja IG (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.02.2014 määrus tühistada ning saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldada. 2. Määrus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud VA esitas 27.11.2013 Harju Maakohtule venekeelse allkirjastamata hagi IG vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2498 eurot. 20.01.2014 esitas hageja kohtule allkirjastatud eestikeelse hagiavalduse. 22.01.2014 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama hagis esinenud puudused hiljemalt 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Hagejal tuli puuduste kõrvaldamiseks täpsustada nõuet ja hagi aluseks olevaid asjaolusid ning märkida nõude õiguslik alus. Samuti tuli hagejal esitada kohtule hagis toodud asjaolusid kinnitavad tõendid ning tunnistaja ülekuulamise soovi korral vastav taotlus.

22.01.2014 kohtumäärus toimetati hagejale isiklikult allkirja vastu kätte 22.01.2014. Hageja tähtaegselt hagi puuduste kõrvaldamise avaldust ei esitanud.

Esimese astme kohtu määrus Maakohus keeldus TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei kõrvaldanud hagis esinenud puudusi. Hageja ei täpsustanud nõuet ja asjaolusid ning

2(3) ei esitanud täiendavaid tõendeid. Seega ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu ei saa hagi menetleda.

Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus jättis ebaõigesti 06.02.2014 määrusega hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 392 oleks kohus pidanud võtma hagi menetlusse ning eelmenetluse käigus välja uurima muu hulgas asjaolud, mille kõrvaldamata jätmise tõttu kohus hagi 06.02.2014 määrusega menetlusse võtmata jättis.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 3401 lg 2 ja 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduse puudusi. Maakohus jättis eelnevalt 22.01.2014 määrusega hagiavalduse käiguta, märkides muude puuduste hulgas, et hagiavalduses puudub selgelt väljendatud nõue ning et hageja peab täpsustama, kas hagejal on üksnes varaline nõue või ka mittevaraline nõue ja märkima millised on nimetatud nõuete suurused. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et hagiavalduses puudub selgelt väljendatud nõue, ei ole põhjendatud. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt 2498 euro väljamõistmist hagejal kotis olnud asjade kahjustamise eest trepil kukkumise tagajärjel ja seega on hageja esitanud kostja vastu selge varalise kahju hüvitamise nõude. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigustatud küll nõudma hagejalt selle täpsustamist, kas hageja nõuab kostjalt varalise kahju kõrval ka mittevaralise kahju hüvitamist, kuna hageja märgib hagiavalduses ühe asjaoluna ka kukkumisest põhjustatud füüsilisi kannatusi. Samas ei ole ebaselgus mittevaralise nõude osas ringkonnakohtu arvates hagiavalduse selline puudus, mis tingiks hagi menetlusse võtmisest keeldumise tervikuna, st ka selgelt esitatud varalise kahju hüvitamise nõude osas. Mittevaralise nõude täpsustamist ja selgitamist saab maakohus teostada ka TsMS § 392 lg 1 p 1 alusel eelmenetluses, andes vajaduse korral TsMS § 3401 lg 1 alusel hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

Maakohtu seisukoht, et hageja peab täpsustama hagi asjaolusid, võib olla õige, arvestades just võimaliku mittevaralise nõude asjaolude ebaselgust, kuid ka hagis esitatud asjaolude mõningane ebaselgus ei anna ringkonnakohtu arvates alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, eriti osas, mis puudutab varalist nõuet. Kuigi TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on hagiavalduses nõutav hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude märkimine, ei ole võimalikud puudused selles osas ringkonnakohtu arvates tingimatult hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagi asjaolude esitamata jätmine või puudulik esitamine on eelkõige hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus võib menetlusökonoomilistel kaalutlustel ka keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel, kui faktilisi asjaolusid ei ole üldse esitatud või on need esitatud niivõrd ebaselgelt või asjakohatult, et kohtul ei ole võimalik pooltevahelist õigussuhet kas õiguslikult kvalifitseerida või nende tõendatust eeldades nõuet rahuldada. Ringkonnakohtu arvates ei ole esitatud hagiavalduse põhjal siiski alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks asjaolude ebaselguse tõttu, kuivõrd nimetatud puudust on võimalik käesoleval juhul kõrvaldada asjaolude täpsustamise teel eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p 3 alusel.

3(3) Maakohtu nõue, et hageja peab märkima hagiavalduses nõude õigusliku aluse, ei ole ringkonnakohtu arvates kooskõlas menetlusseaduse nõuetega. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on nõutav hagiavalduses hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude, mitte aga hagi õigusliku aluse märkimine. Poolte esitatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmine on kohtu ülesanne asja lahendamisel.

Maakohtu nõue esitada tõendeid, on TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi iseenesest põhjendatud, kuid tõendite mitteesitamine või puudulik esitamine koos hagiavaldusega ei ole selline oluline puudus, mis tingiks hagi menetlusse võtmisest keeldumise. Sellist seisukohta toetab TsMS § 231 lg 2, mille järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Samuti võib kohus teha seaduses sätestatud juhtudel tagaseljaotsuse tõendeid arvestamata ja hindamata (TsMS § 407 lg 1 ja § 410).

Gaida Kivinurm

Ele Liiv

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/