3-14-50930/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50930 Haldusasi Kert Roose kaebus tema Koigi Vallavalitsuse poolt Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kert Roose määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Kert Roose Vastustaja Koigi vald RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsioon muutmata, asendades halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 27.05.2014 edastas Koigi Vallavalitsus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebuse (tl 2−2p), milles ta nõuab Koigi Vallavalitsuse poolt tema Euroopa Parlamendi valimistel valijate nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendab määruskaebuse esitaja preventiivse huviga ning kavatsusega esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et hoolimata riigisisesest õigusest, mis keelab kohtu poolt süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvatel isikutel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada, on tal siiski õigus nimetatud valimistel osaleda. Ta palub jätta kohaldamata Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p 2 ning § 20 lg 3 p 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega. Määruskaebuse esitaja tugineb kaebuses inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) lisaprotokolli nr 1 artiklile 3 ning seda täpsustavale Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale, ÜRO kodanikuja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni heade tavade koodeksile valimisküsimustes ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 38 ja 40. 2. Tartu Halduskohus tagastas 02.06.2014. a määrusega kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse kohaselt ei saa määruskaebuse esitajal olla preventiivset huvi, kuna Tartu Vanglalt saadud informatsiooni kohaselt on tema karistuse tähtaegne lõpp 03.04.2017, millest tulenevalt ei ole ta järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste ajal enam kinnipeetav. Võimalik hüvitamiskaebus oleks aga ilmselgelt perspektiivitu, kuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab suletud loetelu põhiõigustest, mille rikkumise korral on võimalik avalik-õiguslikus suhtes mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Kuna määruskaebuse esitajal on igakordselt enne valimisi olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid ning need olid olemas ka enne Euroopa Parlamendi valimisi, puudub tal HKMS § 45 lõike 2 kohaselt kaebeõigus. 3. 06.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebus (tl 34−34p) Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse peale, milles määruskaebuse esitaja taotleb kohtumääruse tühistamist ning kaebuse Tartu Halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Määruskaebuse kohaselt tuleb preventiivset huvi käsitleda laiemalt ehk Eestis kehtestatud süüdimõistetute üldise valimiskeelu kontekstis. Riigikogu valimised toimuvad aga juba vähem kui aasta pärast. Võimaliku kahju hüvitamise nõude osas tuleb määruskaebuse esitaja hinnangul arvestada võimaliku Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatava kaebusega ning sellest tulenevalt RVastS § 7 lõikes 21 sätestatuga. Määruskaebuses taotleb ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel. 4. Tartu Halduskohus jättis 10.06.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse tema vabastamiseks Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Sama määrusega jättis halduskohus määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuse menetlemist takistava puuduse kõrvaldamiseks, so 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks, 10-päevase tähtaja arvates määruse kättesaamisest. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul piisavat alust eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine on edukas, kuna tema määruskaebuses esitatud väited ei anna alust eeldada, et halduskohtu 02.06.2014. a määrus oleks õigusvastane. Tulenevalt HKMS § 111 lgst 1 ei ole riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud, kui kavandatav menetluses osalemine on perspektiivitu. Halduskohus on seisukohal, et antud juhul ei saa määruskaebuse esitajal preventiivse huvi olemasolu kontrollimisel arvestada Riigikogu valimistega, kuna Riigikogu valimiste osas on seadusandja sätestanud valimisõiguse piirangud eraldi seaduses ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste tähendus rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse valguses on erinev, mistõttu võivad ühel juhul õiguspärased valimisõiguse piirangud teisel juhul olla õigusvastased. Halduskohus märgib, et tulevastel Riigikogu valimistel on isikul tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks ning neid vahendeid on Riigikohus kirjeldanud 22.01.2013. a määruses asjas nr 3-4- 1-26-12 punktides 31 ja 32. Halduskohtu hinnangul ei saa määruskaebuse esitaja, põhjendades tuvastamiskaebuse esitamist hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega, tugineda RVastS § 7 lõikele 21. Kui RVastS § 7 lg 1 ning § 9 lg 1 alusel kahju hüvitamise 2 2

nõudmisel tähendab eelnev õigusvastasuse tuvastamine, et ühe kahju hüvitamise eelduse üle enam vaidlust ei ole, siis RVastS § 7 lõike 21 puhul see nii ei ole. Selle sätte alusel saavad kahju hüvitamist nõuda isikud, kelle individuaalkaebuse suhtes on EIK langetanud riiki tauniva otsuse, kelle sarnasel alusel esitatud kaebus on EIK menetluses või kellel on õigus sarnasel alusel individuaalkaebus esitada. Õigusvastasuse tuvastamine halduskohtus neid eeldusi ei mõjuta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 5. 13.06.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 32−32p) Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, millega halduskohus otsustas määruskaebuse esitaja vabastamata jätmise riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Määruskaebuse kohaselt tuleneb EIK lahenditest, et Eesti Vabariigis kehtiv üldine süüdimõistetute valimiskeeld on vastuolus EIÕK normidega. Kuigi sarnane valimiskeeld sisaldub mitmes seaduses, tuleb probleemi käsitleda tervikuna. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et RVastS § 7 lg 21 lõpuosa kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ka isik, kellel on õigus individuaalkaebus esitada. Et tegevus, mille õigusvastasuse tuvastamist määruskaebuse esitaja taotleb, on rajatud EIK lahendites EIÕK norme rikkuvaks tunnistatud õigusnormile, on määruskaebuse esitajal sarnastel alustel õigus tulevikus esitada EIK-le individuaalkaebus. Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine kujutab endast riigisisest õiguskaitsevahendit, mille ammendatusest sõltub tema õigus pöörduda EIK poole. Seega ei nõustu määruskaebuse esitaja halduskohtu seisukohaga, et õigusvastasuse tuvastamine neid eeldusi ei mõjuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. 7. Halduskohus on vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrusele, millega halduskohus tagastas kaebuse määruskaebuse esitajal kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole põhjendatud määruskaebuse väheste edulootuste tõttu. Alus menetluses osalemise edukuse hindamiseks menetlusabi taotluse lahendamisel tuleneb HKMS § 111 lgst 1, mille kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega peab menetlusosalisele menetlusabi andmise korral olema täidetud eeldus, et tema kavandataval menetluses osalemisel on edulootused. Halduskohtumenetluses menetlusabi andmine on reguleeritud HKMS II osas „Menetluse üldsätted“, mistõttu on vastav regulatsioon kohaldatav igas menetlusstaadiumis, sealhulgas määruskaebemenetluses. Järgmisena võtabki ringkonnakohus seisukoha selles, kas halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse peale esitatud määruskaebusel on vähesed edulootused. 3 3

8. 02.06.2014. a määrusega tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja poolt esitatud tuvastamiskaebuse, leides, et määruskaebuse esitajal puudub tuvastamiskaebuse esitamisel kaebeõigus. HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud toimingut olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, so kaebaja peab selgitama enda põhjendatud huvi haldusorgani tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. HKMS § 45 lg 2 sätestatu kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Seega tuleb tuvastamiskaebuse esitamisel lisaks kaebuse täiendavatele sisunõuetele arvestada ka seda, et selle esitamine on piiratud juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamiseks leidub tõhusamaid vahendeid. Teiste põhjenduste seas ongi halduskohus kaebuse tagastamise määruses asunud seisukohale, et määruskaebuse esitajal esinevad tõhusamad vahendid enda kaitseks kui õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine kohtule. 9. Riigikohus on selgitanud, et hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks on võimalus vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallavõi linnasekretärile (RKPJKm 22.01.2013, nr 34126-12, p 31). Samasugusele seisukohale asus Riigikohus kinnipeetavate kaebust lahendades ka seonduvalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalemise keeluga (RKPJKm 14.11.2013, nr 3-4-1-58-13 p 34). Ringkonnakohtu hinnangul kohalduvad regulatsioonide sarnasuse tõttu eeltoodud seisukohad ka antud haldusasjas, kus määruskaebuse esitaja on soovinud osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Seega on ka Euroopa Parlamendi valimistel enda hääletamisõiguse tagamiseks kõige tõhusam vahend esitada avaldus valijate nimekirja kandmiseks avaldaja registrijärgse elukoha vallavõi linnavalitsusele. 10. EPVS § 24 lg 2 kohaselt tuleb valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitada avaldus vallavõi linnasekretärile, kes peab selle koos valijate nimekirja koostajaga viivitamatult läbi vaatama ja isikule vastama. Tulenevalt EPVS § 24 lg 1 p-st 1 on lubatud teha valijate nimekirjas muudatus muu hulgas juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel EPVS kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta. EPVS § 24 lg 2 alusel avalduse esitamine eeldab valijate nimekirja olemasolu. Et EPVS § 20 lg 2 järgi koostatakse valijate nimekiri rahvastikuregistrisse kantud andmete alusel valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga, on võimalik esitada valijate nimekirja muudatuste tegemiseks avaldust EPVS § 24 lg 2 alusel kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist. Kui vallavõi linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul koos omapoolsete kirjalike selgitustega kohtule (EPVS § 24 lg 5). EPVS § 24 lg 6 kohaselt peab halduskohus kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Riigikohus on selgitanud, et sellise hääletamisõiguse tagamiseks ettenähtud menetluse näol on tegemist tavakorrast oluliselt kiirema menetlusega, mis peaks tagama kaebaja õiguste kaitse. Kui sellest ei peaks piisama, on kaebajal võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku 24. peatükk), täpsemalt enda valijate 4 4

nimekirja kandmist enne lõpliku kohtuotsuse tegemist (vt RKPJKm 14.11.2013, nr 3- 4-1-58-13, p 35). EPVS § 24 lg 7 kohaselt teeb halduskohus kaebuse lahendamisel ühe järgmistest otsustest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada ning teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid. Seega on EPVS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebuse näol tegemist kaebusega vallavõi linnasekretäri kohustamiseks valimisnimekirja muutmiseks kaebuses soovitud viisil (kohustamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 2 mõttes). Riigikohus on selgitanud, et isiku valimisnimekirja kandmiseks kohustamiseks esitatud kaebuse menetlemisel on halduskohtul põhiseaduse § 15 lg 2 järgi muu hulgas õigus tunnistada seaduses sisalduv valimisõiguse piirang põhiseadusvastaseks ning seeläbi kaebus rahuldada ja teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutus korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (vt RKPJKm 22.01.2013, nr 3-4-1-26-12, p 32). 11. Ka määruskaebuse esitajal on antud juhul olnud võimalus esitada EPVS § 24 lg 2 alusel avaldus Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks, so tema valijate nimekirja kandmiseks, enda registrijärgse elukoha vallavõi linnasekretärile kõige varem 30 päeva enne valimiste toimumist 25.05.2014, so alates 25.04.2014, ning pöörduda seejärel haldusorgani poolt avalduse rahuldamata jätmise korral EPVS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebusega halduskohtusse. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja esitanud taotluse võimaldamaks tal osaleda 25.05.2014 Euroopa Parlamendi valimistel Tartu Linnavalitsusele, kes edastas 21.05.2014 taotluse Koigi Vallavalitsusele, kuna vastavalt rahvastikuregistri andmetele on määruskaebuse esitaja elukohaks Koigi vald. 22.05.2014. a kirjaga nr 19-1.7/281 (tl 6) teavitas Koigi Vallavalitsus määruskaebuse esitajat, et teda ei kanta valijate nimekirja EPVS § 4 lg 3 p-i 2 ja § 20 lg 3 p-i 1 alusel, kuna valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Määruskaebuse esitaja on Koigi Vallavalitsuse 22.05.2014. a kirja kätte saanud ning esitas selle peale Koigi Vallavalitsusele 25.05.2014 allkirjastatud halduskaebuse Koigi Vallavalitsuse poolt tema valimisnimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, mis saabus Koigi Vallavalitsusele 27.05.2014. Samal päeval edastas Koigi Vallavalitsus määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtule. Seega olid halduskohtule kaebuse saabumise ajaks Euroopa Parlamendi valimised juba toimunud. Kuna alates valimiste päeva möödumisest ei ole enam võimalik isikut nende valimiste valimisnimekirja kanda, ei saanud ka kaebaja eesmärk – osaleda valimistel – olla enam kohustamiskaebusega saavutatav. 12. Käesolevas määruses eelnevalt selgitatu kohaselt on isiku hääletamisõiguse ning valimistel osalemise tagamiseks kõige tõhusam vahend just EPVS §-s 24 sätestatud valijate nimekirjas muudatuste tegemise korra järgimine. Eelnevat on kinnitanud ka Riigikohus (vt määruse p 9). Ringkonnakohtu hinnangul hõlmab Riigikohtu poolt silmas peetud tõhusaim vahend ka EPVS § 24 lg 5 alusel kohustamiskaebusega halduskohtu poole pöördumist. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, millal määruskaebuse esitaja esitas taotluse Tartu Linnavalitsusele, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et puudub põhjus arvata, et Tartu Linnavalitsus oleks taotluse edastamisega Koigi Vallavalitsusele viivitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et EPVS §-s 24 sisalduv regulatsioon võimaldab isikul selles sätestatut järgides jõuda halduskohtule kohustamiskaebuse esitamiseni ka enne valimiste 5 5

päeva. Eelnevat kinnitavad nii EPVS §-s 24 haldusorganile pandud kohustus tegutseda isiku vastava avalduse läbivaatamisel viivitusteta kui ka asjaolu, et EPVS § 24 lg 2 alusel võib taotluse linnavõi vallasekretärile esitada juba alates valimispäevale eelnevast 30. päevast. Seega leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal oli võimalus kaitsta tõhusalt enda õigusi ning tagada enda hääletamisõigus Euroopa Parlamendi 2014. a valimistel, vaidlustades enda valijate nimekirja mittekandmist EPVS §-s 24 sätestatud korda järgides. Antud juhul on määruskaebuse esitaja aga enda õiguste kaitsmisel tegutsenud hilinenult ning on sellega minetanud võimaluse esitada halduskohtule eesmärgipärane kohustamiskaebus EPVS § 24 lg 5 alusel. Ainult EPVS § 24 lg 5 alusel esitatud kaebuse rahuldamise korral saaks halduskohus EPVS § 24 lg 7 p 2 alusel teha vallavõi linnasekretärile ettekirjutuse korraldada isiku andmete kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid, mis võimaldaks isikul soovitud valimistel osaleda. Seega on määruskaebuse esitaja jätnud kasutamata talle tagatud olnud tõhusaima vahendi enda valimisõiguse kaitseks ning esineb HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirang määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks. Et HKMS § 45 lg 2 välistab selles sätestatud asjaolude esinemise korral kaebajal kaebeõiguse olemasolu ning halduskohtul on HKMS §121 lg 2 p-st 1 tulenevalt õigus kaebus sel juhul kaebajale tagastada. ei saa käesoleva määruskaebuse lahendamisel omada tähtsust määruskaebuses esitatud väited määruskaebuse esitajal põhjendatud huvi olemasolu kohta ning need ei saa tuua kaasa kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamist. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastavate seisukohtade osas käesolevas määruses seisukohta võtta. 13. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus 02.06.2014. a määrusega õiguspäraselt tuvastamiskaebuse määruskaebuse esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud määruskaebuse esitajal kaebeõiguse puudumise tõttu. Et eeltoodud põhjendustel ei kuuluks ringkonnakohtu hinnangul 02.06.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus rahuldamisele, on halduskohus 10.06.2014. a määruses õigesti pidanud vastavat määruskaebust perspektiivituks ning jätnud määruskaebuse esitaja määruskaebuse esitamisel HKMS § 111 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastamata. Seega jääb Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu vastav määrus muutmata. Juhul, kui määruskaebuse esitaja soovib hoolimata halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt esitatud selgitustest Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse määruskaebe korras vaidlustada, tuleb tal tasuda määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 15 eurot. Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6 6