3-14-50655/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50655 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus ümbrike mittevõimaldamisega seotud märgukirjale antud Viru Vangla 19.03.2014. a vastuse nr 610/6433-2 õigusvastaseks tunnistamiseks ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks märgukirjale uueks vastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 19.02.2014 koostas vahistatust määruskaebuse esitaja Viru Vanglale adresseeritud märgukirja (tl 14), milles kirjeldab vanglale seda, kuidas ta soovis eelmisel õhtul anda välja saatmiseks üle Viru Maakohtule ja Tartu Ringkonnakohtule adresseeritud kirju, kuid valvur ei andnud talle ümbrikke. Eelneva tõttu oli määruskaebuse esitaja enda sõnul sunnitud järgmisel hommikul kasutama neid ümbrikke, mis olid mõeldud emale saatmiseks. 2. Viru Vangla I üksuse juht vastas 19.03.2014. a kirjas nr 6-10/6433-2 (tl 15) määruskaebuse esitajale, et ei saa talle edastatud informatsiooni kontrollida, kuna pöördumises pole välja toodud ümbrikke väljastamast keeldunud valvuri nime. 3. 21.03.2014 koostas määruskaebuse esitaja vaide (tl 18−19), milles soovis muuhulgas saada 19.02.2014. a märgukirjale uut vastust.

4. Viru Vangla I üksuse juht teatas 21.04.2014. a täiendava vastusega nr 6-10/6433-3 (tl 15) määruskaebuse esitajale, et on kontrollinud, kes olid määruskaebuse esitaja poolt märgitud kuupäeval valvuritest tööl ning kes võis määruskaebuse esitajale ümbrike andmisest keelduda, kuid ümbrike küsimine ei meenunud ühelegi 18.02.2014 tööl olnud ametnikule. Viru Vangla vastuse kohaselt ei pea märgukirja väited paika, kuna kirjavahetuskaardi kohaselt on ta 19.02.2014 välja saatnud ainult ühe erakirja. 5. Viru Vangla direktor jättis 22.04.2014. a vaideotsusega nr 6-12/70-2 (tl 20−21) määruskaebuse esitaja 21.03.2014. a vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on määruskaebuse esitajale vangla poolt 19.03.2014. a ja 21.04.2014. a kirjaga selgitatud, et probleemide tekkimise korral tuleb edastada konkreetne ja täpsete andmetega pöördumine, et vangla saaks pöördumist korrektselt menetleda ning seda, et märgukirjas esitatud väited ametlike kirjade väljasaatmise kohta 19.02.2014 ei vasta tõele. Seega hõlmavad vaide esitajale antud vastused kõiki teemasid, millele ta oma pöördumistes tähelepanu juhib ning selgitused vastustes on arusaadavad ja põhjendatud. 6. 27.04.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub, et kohus tuvastaks talle Viru Vangla poolt 19.03.2014 antud vastuse nr 6-10/6433-2 õigusvastasuse ja teeks ettekirjutuse tema 19.02.2014. a märgukirja uueks lahendamiseks. Kaebuses selgitab määruskaebuse esitaja, et 18.02.2014 ei andnud Viru Vangla valvurid talle kirjade saatmiseks vajalikke ümbrikke. Määruskaebuse esitaja sõnul on ta sellest vanglat märgukirjaga teavitanud, kuid vangla ei ole tema märgukirjale nõuetekohaselt vastanud ning on rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid. Ühtlasi taotleb määruskaebuse esitaja enda riigilõivu tasumisest vabastamist, väites, et sai kuni vahistamiseni ainult töötu abiraha ja töövõimetuspensioni, omab ligikaudu 3000 euro ulatuses võlgnevusi ning kinnisvara ja hoiused tal puuduvad. 7. Tartu Halduskohus jättis 14.05.2014. a kohtumäärusega määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot. 8. 18.05.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks (tl 48−48p). Taotlusest nähtuvalt vajab määruskaebuse esitaja riigi poolt juriidilist abi Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamiseks. Määruskaebuse esitaja sõnul puudub tal sissetulek, mistõttu saaks asjas määruskaebust esitamata kahjustada tema põhiseaduse (PS) §st 15 tulenev õigus pöörduda kohtusse. Samas ei ole määruskaebuse esitajale vanglas tagatud õigused, millised võimaldaksid tal koostada asjas määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja vaadanud mööda Riigikohtu lahendites esitatud kinnipeetavate sissetulekuid puudutavatest seisukohtadest. Määruskaebuse esitaja märgib, et temale asjast tulenev võimalik kasu seisneb selles, et ta vabastatakse riigilõivu tasumisest ja kaebus võetakse menetlusse. 9. Tartu Halduskohus jättis 21.05.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajale advokaadi õigusabis seisneva menetlusabi andmine, kuna esinevad riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-des 1, 2, 5 ja 12 sätestatud alused menetlusosalisele riigi õigusabi mitteandmiseks. Määruskaebuse esitaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õigusi kaitsta vähene ning talle asjast tulenev võimalik kasu on võrreldes riigi eeldatavate kuludega ebamõistlikult väike. 2 2

Kohtule teadaolevalt on määruskaebuse esitaja puhul tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seejuures on ta suutnud kaebused üldjuhul ise vormistada ja on iseseisvalt hakkama saanud ka edasise kohtumenetlusega. Taotluse esitamise põhjustanud kohtumääruses on viited selle aluseks olevatele õigusaktidele ning ära on toodud nende sisu. Sellest tulenevalt saab määruskaebuse esitaja ilma advokaadi abita otsustada, kas tema puhul on olemas alus kohtumääruse vaidlustamiseks või mitte. Halduskohtumenetluse uurimispõhimõte laieneb ka ringkonnakohtule. See tähendab, et ringkonnakohus saab talle esitatud määruskaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu olenemata sellest, kas ja kuidas on määruskaebuse esitaja osanud neid õiguslikult põhjendada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 10. 27.05.2014 saabus kohtule määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määruse peale, milles ta palub halduskohtu nimetatud määruse tühistada ning teha otsus tema taotluse uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitaja viitab HKMS § 111 lg-s 3 ja lg-s 1 sätestatule ning leiab, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks tema menetluses osalemine oleks ebamõistlik, tal puuduks asjas ilmselgelt kaebeõigus, et temale asjast tulenev võimalik kasu oleks ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või et kaebusega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Samuti pole Tartu Halduskohus tõendanud, et ta suudaks menetluskulusid tasuda või et puuduks alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Otsustamaks selle üle, kas menetlusosaline on kohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas menetlusosalisel on oma õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Viimast saab eeldada eelkõige juriidilise haridusega menetlusosalistel. Tuginedes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile asjas nr 3-2-1-7-08, leiab määruskaebuse esitaja, et juhul, kui menetlusosalisel puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja kogemusi oma õiguste kaitsmiseks. Võrreldes vabaduses viibiva isikuga on vahistatu õigused ja vabadused seoses kaebeõigusega oluliselt piiratumad. Määruskaebuse esitaja sõnul rikub vahistatule riigi õigusabi mitteandmine PS §-s 11 sätestatud põhimõtet, kuna see ei ole vahistatu niigi piiratud õiguste ja vabaduste tõttu vajalik abinõu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. 12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib menetlusabina kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivas peatükis (12. peatükis) sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erinevalt halduskohtumenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatust sisaldab riigi õigusabi seadus täiendavaid kriteeriume menetlusosalisele advokaadi õigusabis seisneva menetlusabi andmisel. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme selles sätestatud aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud ning seda ka juhul, kui tõendatud on menetlusabi taotleja maksejõuetus. Seega on põhjendamatud määruskaebuses halduskohtule esitatud etteheited, et kuigi halduskohus on 3 3

jätnud menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, ei ole ta põhjendanud, kas antud asjas esineb HKMS § 111 lgtes 1 ja 3 sätestatud aluseid menetlusabi taotluse rahuldamata jätmiseks. 13. RÕS § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja on kohtu abiga võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja varasemalt korduvalt pöördunud kaebustega halduskohtu poole, mistõttu saab eeldada, et tal on piisavalt kogemusi seoses halduskohtumenetluses osalemisega. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja poolt määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahend juriidilise hariduseta isikule riigi õigusabi osutamise vajaduse esinemise kohta on tehtud tsiviilasjas, mille menetlust reguleerivas seadustikus (tsiviilkohtumenetluse seadustik) ei ole ette nähtud kohtu kohustust tagada omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Ka halduskohus on põhjendatult halduskohtumenetluses valitsevale uurimispõhimõttele ning sellest tulenevale halduskohtu selgitamis- ja abistamiskohustusele viidanud. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et ka õiguslikult kogenematu kaebaja esitaks kohtumenetluse käigus kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud taotlused, tõendid ja selgitused (vt RKHKm 19.03.2012, nr 3-3-1- 87-11, p 14). Seega ei saa nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kui isikul puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et tal puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused kohtumenetluses osalemiseks. Antud juhul saab tulenevalt määruskaebuse esitaja enda kogemuste ning tema põhjendatud ja õiguslikele alustele tuginevate avalduste põhjal järeldada, et ta on võimeline kohtu abiga enda õigusi kaitsma. Eeltoodud põhjendustel ei saa määruskaebuse lahendamisel omada tähtsust ka määruskaebuse esitaja väited tema vahistatu staatusest tulenevate kaebeõiguse piirangute ning vahistatule riigi õigusabi osutamise vajaduse kohta. Määruskaebuse esitajal puuduvad seaduses sätestatud nõuete täitmise korral tema vahistatu staatusest tulenevad täiendavad piirangud kohtusse pöördumiseks ning antud juhul ei saa pidada tema menetluses osalemist ilma esindajata mingil viisil ebamõistlikuks. RÕS § 7 lg 3 kohaselt võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust. Ringkonnakohus leiab, et vaidlus Viru Vangla poolt määruskaebuse esitaja märgukirjale vastamise õiguspärasuse üle ei ole oma tehiolude ega asjassepuutuvate õigusnormide poolest märkimisväärselt keerukas ning määruskaebuse esitaja õigused ei jääks antud asjas menetluses kaitseta üksnes seetõttu, et tal puudub advokaadist esindaja. 14. Lisaks RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemisele esinevad halduskohtu hinnangul antud juhul ka RÕS § 7 lg 1 p-des 2, 5 ja 12 sätestatud alused määruskaebuse esitajale riigi õigusabi mitteandmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka nende aluste esinemise osas käesolevas asjas. RÕS § 7 lg 1 p-i 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 7 lg 1 p-i 12 kohaselt ei anta aga riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Eeltoodud alused riigi õigusabi taotlejale menetlusabi andmisest keeldumiseks tuginevad seega taotleja poolt kaitsta soovitavale õigusele ning selle õiguse kaitse saavutamise edulootustele antavale hinnangule. Et määruskaebuse esitaja on taotlenud talle riigi õigusabi osutamist määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale, leiab ka ringkonnakohus, et sellises olukorras ei ole määruskaebuse esitajale riigi õigusabi andmine põhjendatud. Halduskohus on 14.05.2014. a 4 4

määruses põhjendanud, et määruskaebuse esitajale menetlusabi andmiseks tema riigilõivust (15 eurot) vabastamiseks puuduvad alused, mistõttu tuleb määruskaebuse esitajal kaebuse edasise menetlemise soovi korral tasuda riigilõiv. Halduskohtu hinnangul ei ole tema kaebuse menetlemine ilma riigilõivu tasumata võimalik ning alused talle menetlusabi andmiseks puuduvad. Seega puudub määruskaebuse esitajal riigilõivu tasumata jätmisel õigus käesolevas asjas kohtusse pöördumiseks ning olukorras, kus tal on piisavalt vahendeid, ei ole põhjendatud ka tema vabastamine riigilõivu tasumisest. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et tema kohtusse pöördumise õiguse kaitse võimalus tema riigilõivust vabastamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamisel on pigem vähene ning sellises olukorras ei ole talle riigi õigusabi osutamine põhjendatud. Määruskaebuse esitajal oli võimalus Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a määrus vaidlustada iseseisvalt ilma kaitsja abita. See võimalus oli tal ka veel siis, kui halduskohus jättis 21.05.2014 rahuldamata tema riigi õigusabi taotluse. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole ta seda aga teinud. 15. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitajale riigi õigusabi osutamata määruskaebuse esitamiseks Tartu Halduskohtu 14.05.2014. a määruse peale, mistõttu tuleb Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus jätta rahuldamata ja vastav halduskohtu määrus muutmata. Einar Vene Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 5