3-14-50656/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50656 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 30.04.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja poolt 27.04.2014 vanglateenistusele üle antud kaebus (tl 1−6) Viru Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuses taotleb määruskaebuse esitaja Viru Vangla järgmiste toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist: määruskaebuse esitajal ei võimaldatud arvuti vahendusel tutvuda õigusaktidega, vaatamata sellele, et ta oli kolmel korral õigusaktidega tutvumisele registreeritud; määruskaebuse esitajale keelduti esitamast teavet paberkandjal; määruskaebuse esitajale keelduti esitamast avalikku teavet. Määruskaebuse esitaja sõnul aitab toimingute õigusvastasuse kindlakstegemine teda kahjunõude esitamisel ning edaspidi teabenõude täitmisel tema õiguste järgimise nõudmisel. Samuti taotleb määruskaebuse esitaja Viru Vangla kirja nr 6-16/72-3, millega jäeti tema vaie käiguta, vaideotsuse nr 6-12/74-2 ja Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.18 ja 16.4.42 õigusvastasuse kindlakstegemist. Nimetatud haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemine aitab määruskaebuse esitaja sõnul kaasa vaietele vastamise nõuetes seaduste järgimisele ning edaspidi ka kahju hüvitamise nõude esitamisele. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (tl 7). Taotluse kohaselt on määruskaebuse esitaja ainsateks sissetulekuteks kuni vahistamiseni 13.02.2014 olnud töötu abiraha 70 eurot

ja rahvapension töövõimetuse alusel 70 eurot. Määruskaebuse esitaja sõnul puudub tal igasugune vara ning ta omab võlgnevusi kohtutäituritele. Vangistuse ajal lähedastelt saadavad rahalised toetused kuluvad tal esmatarbekaupade ning enda õiguste kaitsmiseks vajalike vahendite soetamiseks. 2. Tartu Halduskohus jättis 29.05.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel käesolevas haldusasjas ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks so riigilõivu summas 15 euro tasumiseks aega 15 päeva arvates määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt ei ole määruskaebuse esitaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest põhjendatud, kuivõrd määruskaebuse esitajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. AS-i SEB Pank kaebaja arvelduskonto andmetest nähtuvalt on kaebusele eelnenud nelja kuu jooksul määruskaebuse esitajale laekunud töötutoetust kokku 94,22 eurot. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõttelt nähtub, et vanglasisesele isikuarvele on laekunud aga sissetulekud eraisikutelt kokku 120,24 eurot. Et riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise otsustamisel ei ole oluline, kas sissetulekud on laekunud eraisikutelt või töötasuna, tuleb võtta arvesse, et ajavahemikul 27.12.2013-26.04.2014 on määruskaebuse esitaja arvetele laekunud kokku 214,46 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 107,23 eurot, s.o (214,46/4x2). Käesoleva asja menetluskulud piirduvad määruskaebuse esitaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esineb seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. Määruskaebuse esitaja sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine talle ebamõistlikult suur kohustus ning antud juhul ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, mis annaks põhjust HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. 18.06.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 29−30p) Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määruse peale, milles ta palub halduskohtu nimetatud määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus nimetatud määrusega rikkunud temale põhiseaduse §dest 11, 14 ja 15 tulenevaid õigusi. Määruskaebuse esitaja märgib, et ajavahemikul 27.12.2013 kuni 01.02.2014 on ta teinud kulutusi, mis tuleks HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt tema sissetulekutest maha arvestada. Halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes kontrollimata, kas tal on selliseid kulutusi olnud. Samuti on halduskohus jätnud välja selgitamata, milliseid võimalikult maha arvestatavaid kulutusi (nt kulutused hügieenitarvetele, telefonikaardile, kirjutustarvetele, koopiate tegemisele) on määruskaebuse esitaja teinud, olles vahistatu staatuses. Riigikohtu erinevatest lahenditest tuleneb, et vahistatu puhul tuleb HKMS § 112 lg 1 p-i 1 kohaselt menetlusabi saamise tingimustele vastamise hindamisel eelnimetatud kulutused vahistatu sissetulekutest maha arvata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. 5. Määruskaebuse esitaja on taotlenud halduskohtult tema vabastamist käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111 ning füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud HKMS § 112. 2 2

HKMS §-s 112 sisalduvad menetlusabi andmise piirangud on sätestatud imperatiivselt, mistõttu on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Seega tuleb määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu esinemise kontrollimiseks võtta arvesse tema rahaliste vahendite liikumisi menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul, so perioodil 27.12.2013−26.04.2014. Nimetatud perioodil on määruskaebuse esitaja viibinud vabaduses kuni 31.01.2014 ning alates vahistamisest 01.02.2014 viibib määruskaebuse esitaja kinnipidamisasutuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb tema 27.04.2014 kohtule esitatud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist võimaldava maksejõuetuse kontrollimisel võtta arvesse tema rahaliste vahendite liikumisi arvelduskontol AS-is SEB Pank perioodil 27.12.2013−31.01.2014 ning vanglasisesel isikuarvel perioodil 01.02.2014−26.04.2014. Halduskohus on eelkirjeldatud viisil määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu ka kontrollinud ning jõudnud õigele järeldusele, et antud juhul esineb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud alus menetlusabi andmisest keeldumiseks. 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet. Kohtule menetlusabi taotlust esitades tuleb HKMS § 115 lg 2 kohaselt sellele lisada allkirjastatud teatis enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. Antud juhul on määruskaebuse esitaja kohtule esitatud menetlusabi taotluses märkinud, millised on tema sissetulekud, millele teeb ta kulutusi ja milliseid rahalisi kohustusi täidab ning et tal puudub igasugune vara. Selliselt põhjendatud taotlusest ei saa kohus üheselt järeldada, et taotleja on esitanud andmeid enda majandusliku seisundi kohta valikuliselt. Selleks, et taotleja poolt esitatud andmete õigsuses veenduda, on aga kohtul võimalik nõuda HKMS § 58 alusel asja lahendamiseks vajalikke andmeid muu hulgas näiteks menetlusosalise tööandjalt või krediidiasutuselt. Antud juhul on halduskohus kontrollinud nii määruskaebuse esitaja vanglavälisel kui vanglasisesel kontol toimunud rahalisi liikumisi. Et muude võimalike rahaliste kohustuste (näiteks vabaduses viibimise ajal maksude tasumise kohustuse) olemasolu kontrollimine on halduskohtule raskendatud ning tõendeid nende kohustuste kohta peab esitama eelkõige menetlusabi taotleja ise, ei saa halduskohtule käesolevas asjas uurimispõhimõtte rikkumist ette heita. 7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega selle kohta, et halduskohus oleks pidanud tema majandusliku seisundi hindamisel tema sissetulekutest maha arvestama sellised vajalikud kulutused nagu kulutused hügieenitarvetele, kirjatarvetele, koopiate tegemisele ning telefonikaardile. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, et nende kulutuste maha arvamise võimalikkust on kinnitanud Riigikohus. Ringkonnakohus selgitab, et kulutused, mida saab kaebaja sissetulekutest maha arvata, näeb ette HKMS § 112 lg 1 p 1, ning nendeks on maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summad, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktika on täpsustanud nende kulutuste võimalikku sisu kinnipidamisasutuses viibivate isikute puhul. Näiteks on kohtud lugenud kinni peetavate 3 3

isikute puhul mõistlikuks kuluks eluasemele nende poolt kasutatud elektrienergia eest makstud summasid (nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2012. a määrus nr 3-12-911, p 9; 18.06.2012. a määrus nr 3-12-327, p 7; Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2012. a määrus nr 3-12- 342, p 5; 24.08.2012. a määrus nr 3-11-2533, p 5; 03.09.2012. a määrus nr 3-12-33, p 5). Samuti on kohtupraktikas asutud seisukohale, et analoogia korras on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (VangS § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3- 61-12). Et käesolevas asjas puuduvad tõendid eelnimetatud väljaminekute olemasolu kohta määruskaebuse esitajal ning määruskaebuse esitaja nimetatud kulutused seaduse kohaselt sissetulekutest maha arvamisele ei kuulu, ei ole määruskaebuse esitaja vastavad väited tema menetlusabi taotluse lahendamisel asjakohased. 8. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamata, leides, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud perioodi sissetulekutest nähtuvalt ei ole tegemist isikuga, kes ei suudaks tasuda seadusest tulenevat miinimummääras riigilõivu ning tema riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud. Tartu Halduskohtu 29.05.2014. a määruse peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastav määrus muutmata. Einar Vene Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4