3-14-170/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-170 Haldusasi Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes summas 36 000 eurot seoses kambris teleri puudumisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 20.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja venekeelne kaebus (tl 2−3p, tõlge tl 5), milles ta taotleb Tartu Vanglalt talle tekitatud kahju hüvitamist kokku summas 36 000 eurot seoses televiisorite puudumisega Tartu Vangla kambrites. Määruskaebuse esitaja hinnangul on vangla jätnud ta ilma seadusega ettenähtud televiisorist. Varasemalt (2002. aastal) olid telerid kambrites olemas, kuid vangla administratsioon võttis need hiljem kambritest ära. Kaebusele on lisatud taotlus riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu. 2. 28.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja avaldus (tl 14−14p, tõlge tl 16), milles ta täpsustab kaebuse asjaolusid ning soovib kaitsjat riigi arvel. 3. Tartu Halduskohus jättis 06.03.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ja andis 750 euro riigilõivu tasumiseks ja kaebuse täiendavate põhjenduste esitamiseks tähtaja 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Määruse põhjenduste kohaselt on määruskaebuse

esitaja näol tegemist küll maksejõuetu isikuga, kuid hoolimata sellest ei ole talle menetlusabi andmine riigilõivust vabastamiseks põhjendatud, kuna halduskohtule esitatud kaebuse edulootused on vähesed. Koos määrusega edastas halduskohus määruskaebuse esitajale täitmiseks riigi õigusabi taotluse blanketi. 4. 18.03.2014 saabus kohtusse määruskaebuse esitaja avaldus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 31−34, tõlge tl 42−42p) ning täidetud menetlusabi taotluse blankett (tl 35−39p). Avalduses on määruskaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja kohustusest tagada kinnipeetavatele juurdepääs informatsioonile tuleneb ka kohustus tagada talle elukambrisse televiisor. Selle kohustuse täitmata jätmisega tekitas vastustaja määruskaebuse esitaja sõnul talle kahju, mille hüvitamist ta kaebusega taotleb. Viidates 06.03.2014. a määruses esitatud kohtu seisukohale nõutava hüvitise ilmselgest ebaproportsionaalsusest, palub määruskaebuse esitaja kohtul nimetada kohase hüvitise ulatus. 5. Tartu Halduskohus tagastas 25.03.2014. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, määruskaebuse esitaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus selgitab määruses, et andis 06.03.2014. a määrusega määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse on määruskaebuse esitaja kätte saanud 07.03.2014 ning ta pidi kaebuse puudused seega kõrvaldama hiljemalt 24.03.2014. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks tasunud riigilõivu kaebuse esitamise eest ega esitanud ka taotlust puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Samas ei ole määruskaebuse esitaja esitanud ka kohtu 06.03.2014. a määruse vaidlustamiseks määruskaebust osas, millega jäeti tema menetlusabi taotlus rahuldamata. Kohus on määruses selgitanud määruskaebuse esitamise korda ning muu hulgas ka seda, et määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. 18.03.2014 kohtusse saabunud menetlusdokument on adresseeritud Tartu Halduskohtule ja pealkirjastatud kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusena. Ka ei ole menetlusdokumendis esitatud sisulisi etteheiteid menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise otsustuse osas, vaid üksnes täiendavaid põhjendusi kaebuse nõudele. Seetõttu on halduskohus seisukohal, et määruskaebuse esitaja ei ole soovinud esitada määruskaebust Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a määrusele. Halduskohus leiab jätkuvalt, et määruskaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus selleks, et vastustaja tagaks talle elukambris televiisori. Vangistusseaduse § 31 lg-st 1, millest tuleneb vastustaja kohustus võimaldada vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid, ei tulene vastustaja kohustust tagada ega vastavat määruskaebuse esitaja õigust nõuda enda elukambrisse televiisorit. Selline õigus ei tulene ka elukambri sisustust reguleerivast Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg-st 1. Seetõttu ei saanud televiisori puudumine tekitada määruskaebuse esitajale hüvitamisele kuuluvat kahju ning hüvitamiskaebuse eduväljavaateid tuleb pidada vähesteks, mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 6. 31.03.2014 saabus kohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 49−51, tõlge tl 54−54p) Tartu Halduskohtu 25.03.2014. a määruse peale. Määruskaebuses ei nõustu määruskaebuse esitaja halduskohtu poolt väljendatud seisukohaga, et kambris teleri olemasolu ei ole tähtis osa määruskaebuse esitaja elus ning et teleri 2 2

puudumine ei saa olla kahju hüvitamise aluseks. Määruskaebuse esitaja selgitab, et Tartu Vangla kambrites pidid ajakirjanduses kajastatud informatsiooni järgi olema ka telerid, kuid vangla avamisel kõrvaldas vangla administratsioon need kambritest. Määruskaebuse esitaja hinnangul on teler vangla kambris norm, mitte luksus, ning tema sõnul on ta teleri puudumise tõttu elanud aastaid ilma infota. Lähtuvalt sellest, et halduskohus on oma 06.03.2014. a määruses väljendanud nõutava hüvitise ilmselget ebaproportsionaalsust, palub määruskaebuse esitaja kohtul nimetada, milline võiks olla tema poolt kirjeldatud asjaolude puhul kohane hüvitis. Määruskaebuse esitaja sõnul puuduvad parameetrid, mille pinnalt määrata nõutava kahjuhüvitise suurust ning kohus peaks teda selles küsimuses aitama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. 8. Käesolevas määruskaebemenetluses tuleb kohtul võtta seisukoht selles, kas halduskohus on kaebuse määruskaebuse esitajale 25.03.2014. a määrusega õiguspäraselt tagastanud. Et kaebus on tagastatud HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (riigilõiv tasumata), tuleb kohtul võtta seisukoht ka selles, kas halduskohus on õiguspäraselt jätnud 06.03.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning kohustanud määruskaebuse esitajat tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu (vt RKHKm 30.05.2011, nr 3-3- 1-22-11, p 12). 9. Määruskaebuses esitab määruskaebuse esitaja väiteid eelkõige selle kohta, miks ta ei nõustu halduskohtu seisukohaga tema kaebuse perspektiivituse kohta ning palub kohtul teavitada teda kohasest hüvitise suurusest. Seega puudutavad määruskaebuse väited ennekõike küsimust, kas halduskohus on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebus omab väheseid edulootusi ning on seetõttu jätnud määruskaebuse esitajale HKMS § 111 lg 1 alusel menetlusabi osutamata ning kohustanud teda tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 750 eurot. Eeltoodud otsustused on halduskohus teinud 06.03.2014. a määruses, milles on määruse päises ka selgitanud, et määruse punkti 1 peale, so riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Seega pidi määruskaebuse esitajale olema arusaadav võimalus vaidlustada tema riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmist ning riigilõivu tasumiseks kohustamist ringkonnakohtus. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 25.03.2014. a määruses esitatud seisukohaga, et määruskaebuse esitaja poolt 18.03.2014 kohtusse saabunud dokumenti (tl 31−34, tõlge tl 42−42p) ei saa käsitleda määruskaebusena. 18.03.2014 kohtule saabunud dokument on pealkirjastatud kaebuse puuduste kõrvaldamisena ning see on adresseeritud Tartu Halduskohtule. Kuigi see sisaldab vastuväiteid halduskohtu seisukohale kaebuse perspektiivituse kohta ning ettepanekut õiglase kompensatsiooni kohta, ei väljenda määruskaebuse esitaja selles dokumendis kordagi otsest rahulolematust tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisega. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa 18.03.2014 kohtule saabunud dokumendist järeldada määruskaebuse esitaja tahet vaidlustada Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a määrus tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta. Määruskaebuse esitaja näol on tegemist isikuga, kes on esitanud halduskohtule arvukalt kaebuseid ning määruskaebuseid, mistõttu saab eeldada, et talle on teada määruse vaidlustamise kord. Kohtute infosüsteemi andmetest 3 3

nähtuvalt on määruskaebuse esitaja erinevates haldusasjades läbivalt kohtu poole pöördudes märkinud määruskaebuseks oleva avalduse päisesse „Tartu Ringkonnakohus läbi Tartu Halduskohus“ või pealkirjastanud avalduse määruskaebusena (vt nt haldusasjad 31450384, 313-2473, 3-14-170, 3-14-251 jpt). Ka käesolevas määruskaebemenetluses lahendatava määruskaebuse (tl 47) on määruskaebuse esitaja korrektselt pealkirjastanud määruskaebusena. Seega ei saa puuduste kõrvaldamisena pealkirjastatud ning menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta vastuväiteid mittesisaldava avalduse puhul järeldada ka määruskaebuse esitaja tahet vaidlustada tema menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine. 11. Antud juhul ei ole halduskohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud ka tal HKMS § 2 lg 5 kohaselt lasuvat selgitamiskohustust. Kuigi selgitamiskohustus ei tohi olla pelgalt formaalne, ei pea kohus siiski selgitama asjaolusid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et menetlusosalised on kohtu selgitusi mõistnud. Antud juhul on halduskohus 06.03.2014. a määruses nõuetekohaselt selgitanud määrusele edasikaebamise korda. Kuigi määruskaebuse esitajal on olemas õigus oma kaebuse asjaolusid täiendavalt menetluse jooksul selgitada ning korrigeerida ka selles sisalduva nõude suurust, ei võta see õigus temalt siiski kohustust kohtu poolt määrusega pandud kohustusi mitte järgida. Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. (RKÜKo 29.11.2011, nr 3-3-1- 22-11, p 24). Samuti on Riigikohus selgitanud, et kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (RKHKm 06.09.2007, nr 3-3-1-40-07, p 11). Sellega, et määruskaebuse esitaja jättis Tartu Halduskohtu 06.03.2014. a määruse tema riigilõivust vabastamata jätmise kohta nõuetekohaselt vaidlustamata, võttis ta riski, et kohtul on õigus tema kaebus tagastada ning tema poolt täiendavalt kaebuse sisu ja nõude suuruse osas esitatud avaldusi mitte läbi vaadata. 12. HKMS § 179 lg 3 esimeses lauses sätestatu kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Et käesoleva määruse eelmises punktis toodud põhjendustest tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja halduskohtu 06.03.2014. a määrust tema riigilõivust vabastamata jätmise kohta nõuetekohaselt vaidlustanud, see määrus jõustus ning määruskaebuse esitaja oli kohustatud halduskohtu poolt selles esitatud juhiseid täitma ja kaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse kõrvaldama, so tasuma kaebuse esitamisel nõutud riigilõivu. Seda, et puuduse tähtaegse kõrvaldamata jätmise korral on kohtul õigus kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, on halduskohus 06.03.2014. a määruse põhjenduste punktis 11 ka selgitanud. Puudub vaidlus, et määruskaebuse esitaja ei ole kohtu poolt nõutud riigilõivu tasunud ning seda väidet ei lükka määruskaebuse esitaja ümber ka määruskaebuses. 13. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 06.03.2014. a määrusega kaebuse käiguta jätmisel ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel toiminud õiguspäraselt. Kuigi halduskohus tuvastas selles määruses määruskaebuse esitaja maksejõuetuse, on ta õigesti asunud seisukohale, et kuna kaebuse edulootused on vähesed, ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine põhjendatud. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjalikult ja kohtupraktikat arvestades selgitanud põhjuseid, miks puudub määruskaebuse esitajal subjektiivne õigus nõuda televiisori olemasolu vangla kambris ja sellest väidetavalt tingitud 4 4

kahju hüvitamist. Ka määruskaebuses esitatud väited vangla väidetava õigusvastase tegevuse kohta telerite eemaldamise kohta kambritest ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust kaebuse edulootuste osas vastupidisele seisukohale asumiseks. Seega on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamata HKMS § 111 lg 1 alusel, so põhjusel, et puudub piisav alus eeldada, et määruskaebuse esitaja kavandatav menetluses osalemine on edukas. 14. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt tagastanud 25.03.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise, so riigilõivu tasumata jätmise tõttu, ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiina Pappel Einar Vene Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 5