1-14-3119/32 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.august 2014.a. Rapla Kohtuistungi aeg 19.august 2014.a Kriminaalasja number 1-14-3119 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kriminaalasi ja menetluse liik D.B süüdistusasi KarS § 424 järgi üldmenetluses Süüdistatav

Kaitsja D.B, isikukood , EV kodanik, emakeel eesti, XXX

keskharidusega, karistatud 18.veebruaril 2013.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 320 lg. 1 järgi rahalise karistusega,

mille kandmisest vabastati KarS § 73 lg. 1 järgi kolme (3)

aastase katseajaga, elukoht xxxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxx xxxxxx x, vandeadvokaat Kaire Aus

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 305 lg 1, 310 lg. 1 ja 3, 311-313, 314, 315 lg 1, 4, 5 ja 8, 318 lg 1 ja 319 lg 1 ja 2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.B kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega üheksa (9)

kuud. KarS 74 lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui D.B kaheksateist (18)

kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud

käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel

kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile,

esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti Vabariigi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, elu-või töökoha vahetamiseks ja Eesti Vabariigist lahkumiseks.

2

Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Lisakaristusena võtta D.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kuus (6) kuud.

Karistuse tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist on D.B kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile.

Elukohast lahkumise keeld tühistada alates kohtuotsuse jõustumise päevast.

Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Kaire Ausi tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungile sõiduks kulunud aja eest 384 eurot ja 68.40 eurot sõidukulu hüvituseks. (summad sisaldavad käibemaksu)

Välja mõista D.B-lt riigi tuludesse 532.50 eurot sundraha ja 1044 eurot kaitsja tasu hüvituseks kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungist osavõtu eest. Kaitsja tasu istungitele sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 184.80 eurot jätta riigi kanda.

Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. ühes kuus 131.37 eurot. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr EE891010220034796011 SEB

Pank AS-is või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks

Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-14-3119. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele.

KarS § 73 lg. 5 kohaselt pöörata iseseisvalt tätimisele Pärnu Maakohtu poolt 18.veebruaril 2013.a.

kriminaalasjas nr. 1-12-12005 mõistetud rahaline karistus seitsekümmend päevamäära, millele

vastab kaheksasada kolmkümmend üheksa (839) eurot ja 30 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o ühes kuus kuuskümmend

üheksa (69) eurot ja 54 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr EE891010220034796011 SEB

Pank AS-is või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks

Rahandusministeerium, viitenumber 4100064858 ja selgituseks kohtuasja nr 1-14-3119. Maksete mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates

kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb

esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik

kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei

koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist.

Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus

tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistuse sisu

3

D.B süüdistatakse selles, et ta 10.detsembril 2013.a. kella 21.30 paiku juhtis Rapla

maakonnas Rapla vallas Hagudis Jaama t. 1 maja hoovist Jaama tänavale sõiduautot Ford Escort

registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundistema poolt välja

hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 1,44 milligrammi alkoholi.

D.B tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona.

Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht

D.B ei tunnista end süüdi ja kaitsja ei loe samuti süüdistust põhjendatuks. D.B poolt

kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidi ta esmaspäeval 09.detsembril 2013.a. sõitma oma

elukohast autoga Kohilasse ämma juurde, aga minema hakkas alles õhtul. Ta ajas auto tagurpidi

väravast välja Jaama tänavale, läks seejärel hooviväravat kinni panema ja sel ajal veeres auto

tänava äärde kraavi. Värava jõudis ta enne kinni panna. Auto jäi tänava suhtes 30-45 kraadise

nurga alla tagaosaga vastu hekki. Seepärast ei saanud tagaluuki lahti teha, et pukseerimiseks köit

võtta. Köit ei õnnestunudki kusagilt saada ja auto jäi välja tõmbamata. Närv olnud must. D.B läiunud esmalt tuppa ja kella kella 20.00-21.00 paiku tõi oma elukoha lähedal asuvast Pääsu poest pudeli viina, mida hakkas kodus jooma. Pärast kella 21.00-i tulid külla Ukraina sõbrad, kelledega

koos hakkas uuesti alkoholi tarvitama. Nad joonud paar päeva. D.B mäletab, et tema juurest käis läbi IS, kes oli tema juures ka auto kraavimineku ajal. Teisipäeva õhtul tuli D.B elukohta

politsei. Tuppa oli kuulda koera haukumist ja D.B läinud vaatama. Vahetult enne oli ta just käinud autost raadiopaneeli ära toomas ja hoovi väravad olid jäänud lahti, et koer saaks tagasi tulla.

Politseinikud tulid värava juurde, küsisid nime, tahtsid teada, kas auto kuulub D.B-le ja panid

puhuma. Alkomeeter näitas joovet. Ta ei seostanud politseinike tulekut üldse oma autoga, sest

midagi ei selgitatud. Pärast politseijaoskonnas protokolli tegemist öeldi, et D.B on sõitnud autoga.

Kolmapäeval kella 16.00 paiku õnnestus D.B auto kraavist välja tõmmata. Samal hommikul läksid Ukraina sõbrad ära. AR nägi D.B teisipäeva õhtul Hagudi poe juures. Just sel ajal käinud

D.B oma autost raadiopaneeli ära toomas ja ta küsinud A.R käest ka köit ja abi auto väljatõmbamiseks. D.B tahtnud lihtsalt teada, kas A.R nõustub teda aitama. Tegelikult ei olnud

tal siis veel soovi auto välja tõmmata. A.R pidanud vahepeal kuskil ära käima ja lubanud tagasi

tulla. I.S käinud ka vahepeal A.R autos midagi kauplemas. D.B ei pidanud I.S Seli-Koiki viima. Kui politsei kontrollis, siis oli ta tõesti alkoholjoobes ja kõigil protokollidel on tema allkirjad. D.B kinnitab, et A.R ei räägi õigust. Vale on see, et tema auto poe juures seisis ja tema autol ei olegi pagasniku luuki, mida A.R sai näha. A.R on D.B-le võõras. Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisulised tunnused on

süüdistatava tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatava

tegevuses ei ole. Süüdistatava ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Tema vastuväited on ümber

lükatud ja auto juhtimine süüdistuses märgitud ajal alkoholijoobe seisundis on tõendatud järgmiselt:

1. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja AR poolt 19.mail 2014.a. süüdistatava ja kaitsja

juuresolekul antud deponeeritud ütlustes (t.l. 18-22), milledest saab teha järelduse, et

süüdistatav juhtis 10.detsembri õhtul 2013.a. auto oma hoovist tänavale ja auto liikus seejärel teelt välja kraavi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta sõitis 10.detsembril 2013.a. kella

4

paiku Hagudi alevikus asuva A ja O kaupluse juurde, kus jäi autos telefoniga rääkima. Auto

jäi esiosaga kaupluse poole. Telefoniga rääkimise ajal märkas tunnistaja oma auto

tahavaatepeeglist autotulede sähvatust. Kui

tunnistaja oma autost välja tuli, siis nägi ta

teisel pool tänavat asuva maja juures teelt välja sõitnud autot. Auto oli maja tagumise

otsaga tänavalt väljas ja esiosa jäi kaupluse poole. Tunnistaja läks auto juurde, et abi pakkuda. Selle auto rooli taga istus süüdistatav D.B, kes oli silmnähtavalt joobes ja ei saanud algul auto ust lahti. Auto mootor siis enam ei töötanud. Juht ütles, et libe oli ja et üks

naine on tarvis Seli Koiki viia. Samuti küsis süüdistatav tunnistajalt abi auto

väljatõmbamiseks ja hakkas oma auto pakiruumist nööri otsima. Vahepeal käis süüdistatav

toas ja toast tuli üks joobes naine, kes istus tunnistaja autosse ja soovis Seli Koiki sõidutamist. Tunnistaja keeldus ja naine läks ära. Tunnistaja teatas joobes juhist politseisse

ja ei soovinud autot kraavist välja aidata. Tunnistaja sõitis seejärel kaupluse juurest ära,

võttis auto peale sõbra ja jäi seisma esialgsest kohast umbes 100 m kaugusele Pääsu poe

juurde, kus ootas kuni saabus politsei. Sõbra juures käimine võttis aega paar minutit. Tunnistaja keeldus ja naine läks ära. Siis sai kraavi sõitnud auto juht ühe nööri ja pani selle oma auto taha. Kui politsei saabus, siis olid see mees ja naine toas. Hoovivärav oli siis lahti.

Autot juhtinud mees ja naine, kes hiljem sõita tahtis, on tunnistajale võõrad. Sündmus toimus pimedal ajal vahemikus kell 20.00 kuni 22.00.

Kohtueelsel uurimisel 15.veebruaril 2014.a. joonistas tunnistaja ülekuulamise käigus omakäelise skeemi autode paiknemise kohta, mille õigsust kinnitas tunnistaja kohtuistungil.

(t.l. 49) Tunnistaja kinnitab, et kui ta algul A ja O kaupluse juurde sõitis, siis seda autot

tänava ääres kraavis ei olnud. Ka samal päeval 2-3 tundi varem sellest kohast mööda sõitmise ajal autot selles kohas ei olnud. Tunnistaja on andnud samu ütlusi ka vastastamisel süüdistatava ja tunnistaja ISga. (t.l. 50 ja 51)

2. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik KJ ütlustest nähtub, et ta käis 10.detsembril

2013.a. väljakutse peale Hagudis süüdistatava elamu juures. Väljakutse tuli kell 21.42 ja

kohale jõudsid kell 21.56.

Vahetus algas kell 20.30 ja kestis kuni järgmisel päeval kella

08.30-ni. Teate kohaselt oli auto tagurdanud kraavi ja selle juht ilmselgelt joobes. Auto

seisis maja juures kraavis tagumise osaga maja poole. Auto uksed olid lukustatud ja juures kedagi ei olnud. Andmebaasi abil õnnestus kindlaks teha auto omanik, kes samas majas ka elas. Hoovi minna ei saanud, sest väravate vahele tuli suur koer. Hoovi väravad olid lahti. Mõne aja pärast tuli välja mees, kes ütles oma nimeks D.B ja tunnistas, et tõesti sõitis ja auto oli läinud kraavi. Hiljem politseijaoskonda sõitmise aja D.B aga kinnitas, et ta ei

ole autot juhtinud ja kui ka on juhtinud, siis ei olevat see tõendatud. Kohtul ei ole alust tunnistaja ütlustes kahelda.

3. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrüki (t.l. 43-44) kohaselt leidus D.B poolt välja hingatud õhus 1,44 milligrammi alkoholi. Seisundi kontroll toimus

10.detsembril 2013.a. kella 22.23 kuni 22.28. Teade sündmusest on patrullilehe (t.l. 40) kohaselt registreeritud kell 21.42 ja sellele pidi vahetult eelnema ka arutatav sündmus. Seega on küllaldane alus asuda seisukohale, et samas seisundis juhtis D.B tunnistaja A.R nähes

ka autot. Parandatud kuupäevad patrullilehe alguses ja kuupäeva parandus

indikaatorvahendi kasutamise protokollil (13.12. asemel on märgitud 10.12, t.l. 42) ei anna

alust kahtluseks, nagu oleks sündmuse kuupäev õigesti fikseerimata ega kinnita D.B

väidet hoovist auto väljaajamise ja kraavimineku kohta 09.detsembri õhtul 2013.a

Kuupäevad 10.-11.12.2013.a. on patrullilehel selgelt loetavad ja puudub alus kahelda tunnistaja K.Jõgise ütlustes, et just 10.detsembri õhtul sõitis ta väljakutse peale süüdistatava elukoha juurde. Patrullilelehel leidub ka vastav sissekanne, milles on muuhulgas märgitud, et

5

D.B tunnistas algul auto juhtimist ja hiljem enam mitte.

Alust järelduseks, et D.B sõitis autoga hoovist välja 09.detsembri õhtul, ei anna ka tunnistaja EN

poolt kohtueelsel uurimisel esialgselt öeldu, et ta nägi autot D.B maja juures kraavis

09.detsembril 2013.a. Tunnistaja töötab Hagudis A ja O kaupluses, mille vastas elab süüdistatav. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et ta nägi autot 11.detsembri hommikul tööle tulles ja kella 16.30

paiku autot enam ei olnud. Sel ajal läheb tunnistaja alati juba koju. Autot nägi tunnistaja kraavis

kindlasti hommikul tööle tulles. Esimest korda kuulas uurija tunnistaja üle umbes kaks nädalat pärast sündmust. Pärast ülekuulamist rääkis ta asjast kaupluse teise müüjaga, kes käis 10.detsembri

õhtul pärast tööaega veel kaupluses ja nägi siis sama autot kraavis. Tunnistaja kontrollis isiklikult turvateenuse osutajalt kauplusesse sisenemise aega ja see oli 10.detsembri õhtul. Pärast seda hakkas

tunnistaja kahtlema uurijale öeldud kuupäeva s.o. 09.detsembri õigsuses. Jaanuarikuus käis uurija

kuupäeva täpsustamas ja tunnistaja on kindel, et pidi autot nägema 11.detsembri hommikul tööle tulles.

Usaldusväärseks ei saa lugeda süüdistatavale tuttava tunnistaja IS ütlusi, millised erinevad

sündmuse toimumise aja poolest oluliselt A.R ja K.J ütlustest ning patrullilehest. Tunnistaja kinnitab, et ta oli D.B juures nendel päevadel külas ja auto veerenud ühel pärastlõunal kraavi.

Tunnistaja kinnitab, et see oli esmaspäeval. D.B tahtnud autoga välja sõita ja olnud siis veel

kaine. Auto veerenud kraavi hooviväravate kinnipaneku ajal. Siis olnud väljas veel valge. Kedagi

appi auto väljatõmbamiseks ei saanud, sest kõik olid sel ajal tööl. Tunnistaja võtab omaks, et ta pöördus kaupluse juures autos olnud A.R poole sooviga Seli-Koiki sõita.

Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Subjektiivse

külje poolest on arutatav kuritegu toime pandud kavatsetult. D.B on 18.veebruaril 2013.a. karistatud tahtliku kuriteo eest rahalise karistusega ja vabastatud selle kandmisest KarS § 73 lg. 1

alusel tingimisi katseajaga. Arutataval juhul ei olnud D.B joobe tõttu suuteline autot pärast väravast välja tagurdamist teel hoidma. Olenemata asjaolust, et edasine sõit ei osutnud võimalikuks,

põhjustas D.B hoovist niisuguse väljasõiduga ohu ennekõike jalakäijatele ja teistele vähem

kaitstud liiklejatele. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja A.R kinnituses, et D.B poolt juhitud auto möödus tagurdamisel tema autost lähedalt ja hiljem D.B rääkis, et tal oli soov autoga sõitma

minna. Liiklusseaduse § 69 lg. 2 p. 1 kohaselt loetakse inimene alkoholijoobes olevaks, kui tema

poolt välja hingatud õhus leiduv alkoholi kogus on vähemalt 0,75 milligrammi liitri kohta. D.B poolt välja hingatud õhus oli alkoholi kogus sellest oluliselt kõrgem. Neil põhjustel kohus leiab, et

veelkordne rahaline karistus ei oleks uute süütegude ärahoidmiseks enam küllaldane ja karistuseks tuleb mõisa vangistus. Samuti tuleb D.B-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. D.B ei ole

varem karistatud ühegi liiklusalase süüteo eest, mistõttu kohus peab võimalikuks jätta karistuste

määrad sanktsiooni keskmisest määrast alla poole ja vabastada D.B KarS § 74 lg. 1 kohaselt

vangistuse kandmisest. D.B on pannud toime katseajal tahtliku kuriteo ja seepärast tuleb 18.veebruaril 2013.a. mõistetud rahaline karistus tuleb KarS §§ 64 lg. 2, 65 lg. 2 ja 73 lg. 4 kohaselt iseseisvalt täitmisele pöörata.

KrMS § 180 lg. 1 kohaselt tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud, milledeks on sundraha

ja määratud kaitsjale makstud tasu. Summade suurust arvestades peab kohus vajalikuks määrata menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg. 3 kohaselt ositi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik

6