Legislator Case Law & Legislation
1-12-11966/33 AI generated

1-12-11966/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-12-11966/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 20.12.2012 otsusega tunnistati Aleksei Zolin süüdi KarS § 257 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 360

Legislator headnote

AI generated

1-12-11966/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 360

Keywords

AI generated
implausible account of facts personal circumstances changed financial circumstances financial hardship declaration of presumed death alibi
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11966

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17. juuli 2014

määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksei Zolini (Zolin), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. juuli 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Aleksei Zolini määruskaebus

rahuldatama.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 20.12.2012 otsusega tunnistati Aleksei Zolin süüdi KarS § 257 järgi ning

karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud karistus 360

tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2

aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati A. Zolinit üldkasuliku

töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti

liitkaristus Viru Maakohtu 08.11.2012 otsuse alusel mõistetud karistusega (414 tundi

üldkasulikku tööd, täitmise tähtaeg 2 aastat) 550 tundi üldkasulikku tööd, millest Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonnal arvati maha 08.11.2012 kohtuotsuse alusel täidetud tööde tunnid.

Kriminaalhoolduse algus 05.01.2013 ja lõpp 04.01.2015.

2. Viru Maakohtule esitati 03.07.2014 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles paluti

pöörata A. Zolinile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei ole täitnud registreerimiskohustust

ning hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.

3. Viru Maakohus pööras 17.07.2014 määrusega A. Zolinile Viru Maakohtu 20.12.2012

otsusega mõistetud vangistuse täitmisele.

Maakohus tuvastas, et A. Zolin hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning ta ei ole oma

kohustuste täitmise vastu huvi üles näidanud. Samuti ei ilmunud A. Zolin ilma mõjuva

põhjuseta registreerimisele 16.04.2014, 26.06.2014. Maakohus arvestas ka asjaoluga, et

A. Zolinile on koostatud üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta rikkumise fikseerimise

aktid (09.09.2013 ja 07.10.2013) ning tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Maakohtu hinnangul

näitab A. Zolin oma käitumisega, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt, seega

esineb alus vangistuse täitmisele pööramiseks.

Lähtudes kriminaalhooldaja hinnangust ning A. Zolini seletustest, on maakohus veendunud, et

A. Zolin hoidub üldkasuliku töö tegemisest ning käitumiskontrolli teostamisest tahtlikult

kõrvale.

Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et kriminaalhoolduse edasine teostamine A. Zolini

suhtes ei ole otstarbekas.

4. A. Zolin esitas Viru Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist ja mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist.

4.1. Määruskaebuse kohaselt ei olnud A. Zolinil võimalik üldkasuliku töö tunde teha, kuna ta

oli haige. Samuti hooldas ta oma haiget ema. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et maakohus,

jättes antud asjaolud arvestamata, tegi ebaõige otsuse ning üldkasuliku töö tunde ei tohiks

täitmisele pöörata.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb

jätta muutmata ning A. Zolini määruskaebus rahuldamata.

KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata

süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst

kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega A. Zolini karistuse täitmisele pööramise

põhjendatuses ning leiab samuti, et A. Zolini karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna

süüdimõistetu on kriminaalhooldusnõudeid täies mahus rikkunud – ei ole ilmunud

kriminaalhooldusametniku juurde registreerimistele ning on jätnud tegemata 550-st

üldkasuliku töö tunnist 416 tundi. Tegemist ei ole ühekordse kohustuse rikkumisega, vaid

järjepidevate rikkumistega ning hoolimatusega talle kohaldatud kohustustesse ning

kriminaalhooldusesse.

6. Samaselt maakohtuga peab ka ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et A. Zolin ei ole ilma

mõjuva põhjuseta registreerimistele ilmunud, mille kohta on koostatud üldkasulikust tööst

kõrvalehoidmise kohta rikkumise fikseerimise aktid (09.09.2013 ja 07.10.2013) ja tehtud kaks

kirjalikku hoiatust. Eeltoodu näitab, et A. Zolin ei ole tingimisi mõistetud karistusse täie

hoolsusega suhtunud.

7. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et A. Zolinile mõistetud 550-st üldkasuliku töö

tunnist on ta sooritanud vaid 134 tundi. Arvestades, et kriminaalhoolduse algusajaks on

märgitud 05.01.2013 ning lõpuks 04.01.2015, ei ole A. Zolin ca 1,5 aastaga suutnud teha isegi

mitte poolt talle mõistetud üldkasuliku töö tundidest. Arvestades tegemata üldkasuliku töö

tundide mahtu nii pika aja jooksul on ringkonnakohus samaselt maakohtuga veendunud, et ei

ole esinenud selliseid objektiivseid takistusi, mis ei oleks võimaldanud A. Zolinil üldkasuliku

töö tunde teha.

Ringkonnakohus leiab, et A. Zolin on talle mõistetud karistusse suhtunud ükskõikselt,

mistõttu ei ole A. Zolini tingimusliku karistuse täitmise jätkamine võimalik ning kandmata

karistus, s.o tegemata 416 üldkasuliku töö tundi ehk 6 kuud ja 28 päeva vangistust tuleb KarS

§ 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata.

8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A. Zolini määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Paavo Randma