Legislator Case Law & Legislation
3-14-228/21 AI generated

3-14-228/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-228/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määruskaebuse esitaja esitas 03.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 120 000 eurot. Kaebuse kohaselt on vangla tekitanud

Legislator headnote

AI generated

3-14-228/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt on vangla tekitanud

Keywords

AI generated
bait pricing cost coverage guarantee abusive language extortion of excessive official fees liability for costs unpaid licensing royalties
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

09.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-228

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

poolt õlivärvide keelamisega põhjustatud kahju

hüvitamiseks summas 120 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja esitas 03.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt

põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 120 000 eurot. Kaebuse kohaselt on vangla tekitanud

määruskaebuse esitajale kahju õlivärvide keelatud esemena käsitlemisega ja tema erialase

arengu takistamisega. Kaebuses esitas määruskaebuse esitaja taotlused riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 10.03.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning

andis määruskaebuse esitajale tähtaja 10 päeva kohtumääruse jõustumisest arvates kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.

3.

18.03.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud

kaebuse puuduste kõrvaldamisena), milles põhjendas kaebuse esitamise vajadust ning esitas

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning põhjendas taotlust sellega, et tal

puuduvad selleks majanduslikud vahendid.

4.

01.04.2014. a määrusega jättis Tartu Halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna kohus võttis sama taotluse osas seisukoha

10.03.2014. a määruses ning halduskohtumenetluse seadustik ei näe riigilõivust vabastamise

taotluse puhul ette erisusi korduva taotluse lahendamiseks. Kohus selgitas, et Tartu

Halduskohtu 10.03.2014. a määrus jõustus 28.03.2014 ning määruskaebuse esitajal oli

võimalik kaebuselt riigilõivu tasuda kuni 07.04.2014.

5.

10.04.2014. a määrusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse määruskaebuse esitajale

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja riigi õigusabi

taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses.

Määruse kohaselt ei vasta kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele, määruskaebuse esitaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist. Määruskaebuse esitaja on Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määruse kätte

saanud 12.03.2014. Et määruskaebuse esitaja on varasemates kohtuasjades korduvalt esitanud

määruskaebuseid ning Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määruses on selgelt välja toodud

edasikaebamise kord, pidi talle olema teada määruskaebuse esitamise võimalus menetlusabi

andmata jätmise määruse osas. Kuigi määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud

kohtule korduva taotluse riigilõivust vabastamiseks, ei ole ta seejuures avaldanud soovi

vaidlustada Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrust, millega jäeti rahuldamata tema taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Seetõttu jõustus Tartu Halduskohtu

10.03.2014. a määrus edasi kaebamata 28.03.2014, puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas

kulgema 29.03.2014 ja 10 päeva möödus 07.04.2014. Seega oli viimane päev kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks 07.04.2014. Kuni halduskohtu poolt määruse tegemiseni

ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o riigilõivu tasunud

ega täiendavat tähtaega palunud. Ilma riigilõivu tasumata ei ole kaebus menetletav, mistõttu

tuleb kaebus selle esitajale tagastada.

Määruskaebuse esitaja on alates 2013. a septembrist esitanud Tartu Halduskohtule 46 kaebust

ja mitmeid riigi õigusabi taotlusi, Tartu Ringkonnakohtule 12 määruskaebust ja ühe

apellatsioonkaebuse ning Riigikohtule vähemalt kolm määruskaebust. Eelnevate

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.

Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased

teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust

tulenevalt ei kuulu määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6.

21.04.2014 saabus kohtusse A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

10.04.2014. a määruse peale.

Määruskaebuse kohaselt on Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus formaalne ning kohus ei

ole talle taganud reaalset õiguskaitset, pidades temaga kirjavahetust, mille sisu oli talle

arusaamatu. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole ta maksevõimeline. Samuti märgib

määruskaebuse esitaja, et tal ei ole halduskohtumenetluse seadustikku.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega nii määruskaebuse esitajale

riigi õigusabi andmata jätmise kui ka kaebuse tagastamise osas ega pea vajalikuks neid

käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. Määruskaebuses heidab määruskaebuse esitaja halduskohtule ette seda, et halduskohus ei

ole tema kaebust sisuliselt läbi vaadanud, tegeledes üksnes formaalsete nõuetega, ning seda, et

halduskohus nõuab temalt riigilõivu tasumist, kuigi ta on maksejõuetu. Samuti viitab

määruskaebuse esitaja sellele, et tal ei ole ligipääsu halduskohtumenetluse seadustikule,

mistõttu ei saa ta selles sisalduvate nõuetega tutvuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse menetlemisel õigusvastaselt käitunud. Kohus

nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitajale riigilõivu tasumise kohustuse pannud

Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrus on jõustunud ning määruskaebuse esitajal tuli

kaebuse menetlemiseks tasuda riigilõiv selles ette nähtud tähtaja jooksul. Määruskaebuse

esitaja on Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määruse kätte saanud 12.03.2014 (tl 19), mistõttu

oli viimane päev määruse peale määruskaebuse esitamiseks 27.03.2014. Samuti nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga selles, et määruskaebuse esitaja poolt 18.03.2014 kohtule

esitatud puuduste kõrvaldamisena pealkirjastatud avaldust (tl 20−21p, tõlge tl 25) ei saa

käsitleda määruskaebusena, vaid tegemist oli kaebuse asjaolude täpsustamise ja nõude

perspektiivikust kinnitava avaldusega, milles sisaldus korduv kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastamise taotlus. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab eeltoodut asjaolu, et

kohtute infosüsteemist nähtuvatest andmetest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja erinevates

haldusasjades läbivalt kohtu poole pöördudes märkinud määruskaebuseks oleva avalduse

päisesse „Tartu Ringkonnakohus läbi Tartu Halduskohus“ või pealkirjastanud avalduse

määruskaebusena (vt nt haldusasjad 31450384, 3-13-2473, 3-14-170, 3-14-251 jpt). Ka

käesolevas määruskaebemenetluses lahendatava määruskaebuse (tl 38) on määruskaebuse

esitaja korrektselt pealkirjastanud määruskaebusena. Seega on halduskohus ringkonnakohtu

hinnangul õigesti tõlgendanud määruskaebuse esitaja tahet ning käsitlenud tema 18.03.2014. a

avaldust kaebuse asjaolude täpsustamiseks ning korduvaks riigilõivu tasumisest

vabastamiseks esitatud avaldusena, mitte aga määruskaebusena Tartu Halduskohtu

10.03.2014. a määruse peale.

9. Halduskohus on õigesti jätnud 01.04.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja

18.03.2014. a avalduses sisaldunud taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest

vabastamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus

jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud

avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette teisiti. Antud juhul oli Tartu Halduskohus

määruskaebuse esitaja analoogse taotluse juba 10.03.2014. a määrusega lahendanud. Taotluse

asjaolud ega alus ei olnud 18.03.2014. a seisuga muutunud. Seega toimis halduskohus

18.03.2014. a avalduses sisaldunud menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi

vaatamata jätmisel õiguspäraselt.

10. Et Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrus jõustus edasi kaebamata 28.03.2014, tuli

määruskaebuse esitajal tasuda kaebuse esitamiselt riigilõiv määruse jõustumisest 10 päeva

jooksul, so hiljemalt 07.04.2014. Puudub vaidlus, et määruskaebuse esitaja ei ole kohtu poolt

nõutud riigilõivu tasunud ning seda väidet ei lükka määruskaebuse esitaja ümber ka

määruskaebuses. Riigilõivu tasumise kohustuse olemasolule ning tasumise viimasele päevale

on halduskohus määruskaebuse esitaja tähelepanu juhtinud ka 01.04.2014. a määruse

(korduva riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmine) punktis 5 (tl 26p).

Samuti on halduskohus 10.03.2014. a menetlusabi andmata jätmise määruses selgitanud

määruskaebuse esitajale võimalust see määrus edasikaebe korras vaidlustada. Seega on

halduskohus käesolevas asjas nõuetekohaselt ning tal lasuvat kaasaaitamiskohustust järgides

selgitanud määruskaebuse esitajale erinevaid seadusest tulenevaid nõudeid selleks, et

halduskohtul oleks võimalik tema kaebust menetleda. Eeltoodu tõttu ei saa anda

määruskaebuse rahuldamiseks alust ka määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et tal puudub

halduskohtumenetluse seadustik.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

10.04.2014. a määrus muutmata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/