3-14-228/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebuse esitaja esitas 03.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 120 000 eurot. Kaebuse kohaselt on vangla tekitanud
Legislator headnote
AI generated3-14-228/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebuse kohaselt on vangla tekitanud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht
09.09.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-228
Haldusasi
Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla
poolt õlivärvide keelamisega põhjustatud kahju
hüvitamiseks summas 120 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Määruskaebuse esitaja esitas 03.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt
põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 120 000 eurot. Kaebuse kohaselt on vangla tekitanud
määruskaebuse esitajale kahju õlivärvide keelatud esemena käsitlemisega ja tema erialase
arengu takistamisega. Kaebuses esitas määruskaebuse esitaja taotlused riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 10.03.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja
taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning
andis määruskaebuse esitajale tähtaja 10 päeva kohtumääruse jõustumisest arvates kaebuses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.
3.
18.03.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud
kaebuse puuduste kõrvaldamisena), milles põhjendas kaebuse esitamise vajadust ning esitas
taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning põhjendas taotlust sellega, et tal
puuduvad selleks majanduslikud vahendid.
4.
01.04.2014. a määrusega jättis Tartu Halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse
riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna kohus võttis sama taotluse osas seisukoha
10.03.2014. a määruses ning halduskohtumenetluse seadustik ei näe riigilõivust vabastamise
taotluse puhul ette erisusi korduva taotluse lahendamiseks. Kohus selgitas, et Tartu
Halduskohtu 10.03.2014. a määrus jõustus 28.03.2014 ning määruskaebuse esitajal oli
võimalik kaebuselt riigilõivu tasuda kuni 07.04.2014.
5.
10.04.2014. a määrusega tagastas Tartu Halduskohus kaebuse määruskaebuse esitajale
HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja riigi õigusabi
taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses.
Määruse kohaselt ei vasta kaebus HKMS §-de 37-39 nõuetele, määruskaebuse esitaja ei ole
kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja
läbivaatamist. Määruskaebuse esitaja on Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määruse kätte
saanud 12.03.2014. Et määruskaebuse esitaja on varasemates kohtuasjades korduvalt esitanud
määruskaebuseid ning Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määruses on selgelt välja toodud
edasikaebamise kord, pidi talle olema teada määruskaebuse esitamise võimalus menetlusabi
andmata jätmise määruse osas. Kuigi määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud
kohtule korduva taotluse riigilõivust vabastamiseks, ei ole ta seejuures avaldanud soovi
vaidlustada Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrust, millega jäeti rahuldamata tema taotlus
riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Seetõttu jõustus Tartu Halduskohtu
10.03.2014. a määrus edasi kaebamata 28.03.2014, puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas
kulgema 29.03.2014 ja 10 päeva möödus 07.04.2014. Seega oli viimane päev kaebuses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks 07.04.2014. Kuni halduskohtu poolt määruse tegemiseni
ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o riigilõivu tasunud
ega täiendavat tähtaega palunud. Ilma riigilõivu tasumata ei ole kaebus menetletav, mistõttu
tuleb kaebus selle esitajale tagastada.
Määruskaebuse esitaja on alates 2013. a septembrist esitanud Tartu Halduskohtule 46 kaebust
ja mitmeid riigi õigusabi taotlusi, Tartu Ringkonnakohtule 12 määruskaebust ja ühe
apellatsioonkaebuse ning Riigikohtule vähemalt kolm määruskaebust. Eelnevate
kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse
kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi.
Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja
abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased
teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse
menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eeltoodust
tulenevalt ei kuulu määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.
21.04.2014 saabus kohtusse A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
10.04.2014. a määruse peale.
Määruskaebuse kohaselt on Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus formaalne ning kohus ei
ole talle taganud reaalset õiguskaitset, pidades temaga kirjavahetust, mille sisu oli talle
arusaamatu. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole ta maksevõimeline. Samuti märgib
määruskaebuse esitaja, et tal ei ole halduskohtumenetluse seadustikku.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega nii määruskaebuse esitajale
riigi õigusabi andmata jätmise kui ka kaebuse tagastamise osas ega pea vajalikuks neid
käesolevas määruses korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele
märgib ringkonnakohus järgnevat.
8. Määruskaebuses heidab määruskaebuse esitaja halduskohtule ette seda, et halduskohus ei
ole tema kaebust sisuliselt läbi vaadanud, tegeledes üksnes formaalsete nõuetega, ning seda, et
halduskohus nõuab temalt riigilõivu tasumist, kuigi ta on maksejõuetu. Samuti viitab
määruskaebuse esitaja sellele, et tal ei ole ligipääsu halduskohtumenetluse seadustikule,
mistõttu ei saa ta selles sisalduvate nõuetega tutvuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse menetlemisel õigusvastaselt käitunud. Kohus
nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitajale riigilõivu tasumise kohustuse pannud
Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrus on jõustunud ning määruskaebuse esitajal tuli
kaebuse menetlemiseks tasuda riigilõiv selles ette nähtud tähtaja jooksul. Määruskaebuse
esitaja on Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määruse kätte saanud 12.03.2014 (tl 19), mistõttu
oli viimane päev määruse peale määruskaebuse esitamiseks 27.03.2014. Samuti nõustub
ringkonnakohus halduskohtuga selles, et määruskaebuse esitaja poolt 18.03.2014 kohtule
esitatud puuduste kõrvaldamisena pealkirjastatud avaldust (tl 20−21p, tõlge tl 25) ei saa
käsitleda määruskaebusena, vaid tegemist oli kaebuse asjaolude täpsustamise ja nõude
perspektiivikust kinnitava avaldusega, milles sisaldus korduv kaebuse esitamisel riigilõivu
tasumisest vabastamise taotlus. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab eeltoodut asjaolu, et
kohtute infosüsteemist nähtuvatest andmetest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja erinevates
haldusasjades läbivalt kohtu poole pöördudes märkinud määruskaebuseks oleva avalduse
päisesse „Tartu Ringkonnakohus läbi Tartu Halduskohus“ või pealkirjastanud avalduse
määruskaebusena (vt nt haldusasjad 31450384, 3-13-2473, 3-14-170, 3-14-251 jpt). Ka
käesolevas määruskaebemenetluses lahendatava määruskaebuse (tl 38) on määruskaebuse
esitaja korrektselt pealkirjastanud määruskaebusena. Seega on halduskohus ringkonnakohtu
hinnangul õigesti tõlgendanud määruskaebuse esitaja tahet ning käsitlenud tema 18.03.2014. a
avaldust kaebuse asjaolude täpsustamiseks ning korduvaks riigilõivu tasumisest
vabastamiseks esitatud avaldusena, mitte aga määruskaebusena Tartu Halduskohtu
10.03.2014. a määruse peale.
9. Halduskohus on õigesti jätnud 01.04.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja
18.03.2014. a avalduses sisaldunud taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest
vabastamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus
jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud
avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui
halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette teisiti. Antud juhul oli Tartu Halduskohus
määruskaebuse esitaja analoogse taotluse juba 10.03.2014. a määrusega lahendanud. Taotluse
asjaolud ega alus ei olnud 18.03.2014. a seisuga muutunud. Seega toimis halduskohus
18.03.2014. a avalduses sisaldunud menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi
vaatamata jätmisel õiguspäraselt.
10. Et Tartu Halduskohtu 10.03.2014. a määrus jõustus edasi kaebamata 28.03.2014, tuli
määruskaebuse esitajal tasuda kaebuse esitamiselt riigilõiv määruse jõustumisest 10 päeva
jooksul, so hiljemalt 07.04.2014. Puudub vaidlus, et määruskaebuse esitaja ei ole kohtu poolt
nõutud riigilõivu tasunud ning seda väidet ei lükka määruskaebuse esitaja ümber ka
määruskaebuses. Riigilõivu tasumise kohustuse olemasolule ning tasumise viimasele päevale
on halduskohus määruskaebuse esitaja tähelepanu juhtinud ka 01.04.2014. a määruse
(korduva riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmine) punktis 5 (tl 26p).
Samuti on halduskohus 10.03.2014. a menetlusabi andmata jätmise määruses selgitanud
määruskaebuse esitajale võimalust see määrus edasikaebe korras vaidlustada. Seega on
halduskohus käesolevas asjas nõuetekohaselt ning tal lasuvat kaasaaitamiskohustust järgides
selgitanud määruskaebuse esitajale erinevaid seadusest tulenevaid nõudeid selleks, et
halduskohtul oleks võimalik tema kaebust menetleda. Eeltoodu tõttu ei saa anda
määruskaebuse rahuldamiseks alust ka määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et tal puudub
halduskohtumenetluse seadustik.
11. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
10.04.2014. a määrus muutmata.
Maili Lokk
Tiina Pappel
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/