3-14-51310/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51310 Otsuse kuupäev 9. september 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Ken Kesseli kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal kasutada jõusaali Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Ken Kessel Vastustaja – Tartu Vangla 1. Jätta Ken Kesseli kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 9. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses. 2. Kohus nõustub Tartu Vangla 5. mai 2014 otsuses nr 6-24/2293-2 (tl 5), 3. juuni 2014 vaideotsuses nr 1-11/217-2 (tl 7) ja 25. juuli 2014 vastuses kaebusele (tl 26) toodud põhjendustega ning jätab nende alusel kaebuse rahuldamata. Kohus järgib otsuse tegemisel Tartu Vangla 5. mai 2014 otsuses nr 6-24/2293-2 (tl 5) ja 3. juuni 2014 vaideotsuses nr 1-11/217-2toodud põhjendusi ning teeb otsuse HKMS § 169 lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata. 3. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud kohtumenetluses selliseid väiteid, mis võiks vastustaja seisukohad ümber lükata. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et jõusaali kasutamise mittevõimaldamine ei riiva intensiivselt kaebaja õiguse olukorras, kus kinnipeetavatele on tagatud vangistusseaduse § 55 lg-st 1 tuleneva õigus realiseerimine, s.o võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale võimaldatakse viibida vabas õhus igapäevaselt tund aega ning kasutada Tartu Vangla võimlat kord nädalas. Kohtu hinnangul on vastustaja sellega

2

taganud kaebajale võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks. Sama on sedastanud Tartu Ringkonnakohus 27. aprilli 2012 otsuses haldusasjas nr 3-08-1842 (p 21), leides, et sarnastel tingimustel ei ole vanglale etteheidetav ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus REC (2006) 2 „Euroopa Vanglareeglistik“ ega Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee standarditest oluline kõrvalekaldumine. Kaebaja ei ole ka väitnud kehakultuuriga tegelemise võimaluse puudumist üldiselt, vaid leiab, et tema õigusi rikub jõusaali kasutamise keelamine. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtivast õigusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust tegeleda kehakultuuriga enda määratud viisil või kohas. Olukorras, kus vastav õigus ei tulene õigusaktidest, ei piisa üksnes Tartu Vangla projektdokumentatsioonile tehtud märkest, et spordihoone on kasutamiseks vangla ametnikele ja kinnipeetavatele, kaebajale subjektiivse õiguse loomiseks. Täpsemalt reeglid spordisaali kasutamisele Tartu Vanglas on sätestatud Tartu Vangla kodukorras, mille p 18.2.1. järgi toimub spordisaali ja -väljaku külastamine vastavalt üksuste juhtide ja julgeolekuosakonna juhataja kooskõlastatud ning direktori asetäitja, kellele allub sotsiaalosakond, kinnitatud graafikule. Kaebaja ei ole väitnud ka seda, et talle ei oleks võimaldatud jõusaali kasutamist vastuolus nõuetekohaselt kooskõlastatud ja kinnitatud graafikule. Kohus osutab, et Tartu Vanglas viibivate kinnipeetavate arvu (ca 750) silmas pidades on paratamatu, et vastustajal ei ole võimalik arvestada kinnipeetavate individuaalseid soove kehakultuuriga tegelemiseks. Kehakultuuriga tegelemise võimaluse loomisel on vastustajal avar otsustusõigus. Olulises osas on tegemist otstarbekuse kaalutlustel tehtavate otsustustega, mis ei ole vahetult kohtulikult kontrollitavad. 4. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik