3-14-50668/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50668 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD 1. 02.05.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus, milles ta taotleb Viru Vangla tegevuste õigusvastasuse kindlakstegemist ja ettekirjutuse tegemist sellise haldusakti andmiseks, mis reguleeriks kontaktisiku ja kinnipeetava vahelist suhtlemist. Kaebuses ei ole määruskaebuse esitaja rahul sellega, et kontaktisiku vastuvõtt ei ole talle garanteeritud ning vaide üleandmine on keeruline ning aeganõudev. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, põhjendades taotlust enda maksejõuetusega. 2. Tartu Halduskohus jättis 30.06.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt esineb määruskaebuse esitaja puhul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud piirang menetlusabi andmiseks. Halduskohus selgitab, et nimetatud sätte kohaldamisel tuleb halduskohtutel kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel Riigikohtu 12.03.2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 järgi sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning

taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Määruskaebuse esitaja puhul tuleb HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimiseks kindlaks teha ja arvesse võtta tema sissetulekud ja kulud ajavahemikul 29.12.2013 kuni 28.04.2014. Määruskaebuse esitaja SEB Panga arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on talle laekunud 08.01.2014 töötutoetust 94 eurot ja 22 senti, vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on aga talle laekunud sissetulekuid kokku 120 eurot 24 senti. Seega olid vaadeldaval ajavahemikul määruskaebuse esitaja sissetulekud kokku 214 eurot ja 46 senti ning praegusel juhul ei ole õigustatud arvata tema sissetulekust maha tehtud kulutusi. Järelikult on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 107 eurot ja 23 senti (214,46÷4×2), mida nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa ning esinevad asjaolud, mille korral menetlusabi taotlejale menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kuna puudub määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise vajadus, ei pea kohus hindama seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. 08.07.2014 saabus kohtule J. Reinomäe määruskaebus (tl 34−34p) Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kohus rahuldaks tema menetlusabi taotluse. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu vaidlustatud määrus ei ole arusaadav, kuna määruse resolutsiooni kohaselt tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv enne, kui on möödunud määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja rahul asjaoluga, et Riigikohtu lahend nr 3-7-1-3-61-12, millele on halduskohus vaidlustatud määruses ning ka ringkonnakohus oma mitmetes lahendites tuginenud, ei ole määruskaebuse esitajale olnud kättesaadav. Eelnevast tulenevalt soovitab määruskaebuse esitaja enne Riigikohtu lahenditele tuginemist selgitada, kas vastav Riigikohtu lahend on ka asjas kohaldatav. Määruskaebuse esitaja hinnangul tähendab asjaolu, et tal takistatakse nimetatud Riigikohtu lahendiga tutvumist, seda, et seda lahendit ei eksisteeri. Kuna vastavat Riigikohtu lahendit ei eksisteeri, ei saa olla õiguspärane ka lahend, milles sellele Riigikohtu lahendile tuginetakse ning halduskohus on määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse jätnud rahuldamata meelevaldselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. Halduskohus on õigesti kontrollinud määruskaebuse esitaja puhul HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangu esinemist ning leidnud, et menetlusabi andmine ei ole menetlusseadustikust tulenevalt käesoleval juhul lubatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5. Määruskaebuse esitaja sõnul on vaidlustatud määruse näol tegemist õigusvastase määrusega, kuna määruse kohaselt tuli määruskaebuse esitajal tasuda riigilõiv enne seda, kui möödus määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg. Seega lõi kohus määruskaebuse esitaja hinnangul olukorra, kus kaebuse tagastamisel 10 päeva möödumisel määruse tegemisest, ei ole menetlusosalisel võimalust efektiivselt kasutada temale seadusest tulenevat õigust esitada 2 2

määruskaebus. HKMS § 120 lg 3 sätestab: „Kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15- päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist.“ Et HKMS § 120 lg 3 võimaldab kohtul anda kaebuse menetlemist takistava puuduse kõrvaldamiseks ka lühema kui 15 päeva pikkuse tähtaja, ei ole halduskohus antud juhul rikkunud HKMS § 120 lg-s 3 sätestatut. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtul puuduks seadusest tulenevalt ka õigus tagastada kaebus määruskaebuse esitajale enne, kui viimase menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määrus on jõustunud. Seda põhjusel, et seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning nõuetekohaselt esitatud määruskaebuse läbivaatamisel võib järgmise astme kohus otsustada menetlusabi taotluse lahendamise osas halduskohtuga vastupidiselt. Seega ei saa halduskohus jõustumata määruse korral rakendada selles sätestatud sanktsioone, antud juhul kaebuse tagastamist selle esitamiselt riigilõivu tasumata jätmise tõttu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Siiski nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et halduskohtu poolt oleks olnud korrektsem anda riigilõivu tasumiseks tähtaeg, mille puhul puuduks vastuolu seaduses sätestatud edasikaebevõimaluse kasutamise tähtaegadega. Et aga käesolevas määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes see, kas halduskohus on õigesti lahendanud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse, ei ole halduskohtu poolt edasikaebetähtajast lühema tähtaja andmine riigilõivu tasumiseks antud juhul aluseks määruskaebuse rahuldamiseks. 6. Alusetud on määruskaebuses esitatud väited vaidlustatud määruse õigusvastasuse osas põhjusel, et Riigikohtu lahendit haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12, millele halduskohus on lahendis tuginenud, ei ole määruskaebuse esitajale kättesaadavaks tehtud ning seda ei eksisteeri. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-14-50564 30.06.2014. a vastuses määruskaebuse esitaja teabenõudele selgitanud, et arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja teabenõue seondub Riigikohtu lahendiga, edastab ringkonnakohus esitatud teabenõude lahendamiseks Riigikohtule. Seega on määruskaebuse esitajale selgitatud, et tegemist on olemasoleva lahendiga, mille valdajaks on Riigikohus ning viimane lahendab ka seda lahendit puudutavad teabenõuded. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et Riigikohtu lahendi nr 3-7-1-3-61-12 näol ei ole tegemist mitte Riigikohtu poolt tehtud menetlust lõpetava otsuse või määrusega, vaid menetluse kestel tehtud menetlusabi taotluse lahendamise määrusega. Sellist laadi lahendeid ei avalikustata Riigikohtu avalikul veebilehel, mistõttu ei olnud ringkonnakohtul ka võimalik selle dokumendi originaalversioonist koopiat teabenõude korras määruskaebuse esitajale edastada. Hoolimata sellest, et vastava dokumendi valdajaks on Riigikohus, on nii halduskohus kui ringkonnakohus saanud lahendi sisust teadlikuks kohtutevahelise infovahetuse tulemusel. Seega on tegemist haldus- ja ringkonnakohtutele teadaoleva Riigikohtu seisukohaga ning ainuüksi asjaolu, et tegemist ei ole avalikustatud lahendiga, ei saa muuta haldus- ja ringkonnakohtute poolt sellele lahendile tuginemist õigusvastaseks. 7. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määrus muutmata. Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 3

4 4