4-14-4323/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. augustil 2014, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-4323 Kohtu k ni Galina Jasnjuk (kirjalikus menetluses)

Menetlusalune isik/kaebuse esitaja

R.K, isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja

Maksu-ja Tolliamet, reg.kood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn.

Väärteoasi

R.K kaebus Maksu-ja Tolliameti

tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa

09

otsuse nr .05.2014 üldmenetluse le väärteoasjas 930014000648.

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS § 120, § 132 p § 135 lg 2 ja § 155 2, , -156

Tühistada Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 09 48 osaliselt, so tolliseaduse .05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 9300140006 § 74 lg 1 järgi karistuse määramise osas, ning teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada R.K

30 tolliseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga trahviühikut, so summas 120 (

ükssada kakskümmend) eurot.

Määrata

rS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi R.K-le Ka summas 120 eurot

tasumine osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul 20 (kahekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Muus osas, nimelt menetluskulude väljamõistmise ja konfiskeerimise kohaldamise osas, jätta

Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 09.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000648 muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

2

EE873300333499990003 EE401700017002872300 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr №rdea Bank pangas, viitenumber 000338494650.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva soovist tuleb Viru

jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

09.05.2014 Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa

üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr tolliseaduse § 930014000648 karistati R.K 74 lg 200 (kakssada) eurot. Menetluskulud summas 25 eurot 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so jäeti menetlusaluse isiku R.K kanda. Sama otsusega KarS § 83 lg § 2 ja

TS 94 lg 3 alusel konfiskeeriti asitõendid: kolm ilvesele kuuluvat loomanahka ning anti TS § 98 lg 2 ja TS § 97 lg-te 1 ja 2 alusel eelnimetatud asitõed üle keskkonnaministri määratud asutusele.

A Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna Ida tollipunkti Narva mnt ntud väärteoasjas on

piiripunkti inspektor peainspektori ülesannetes Irena Abramson koostanud 10.04.2014 väärteoprotokolli R.K suhtes. Väärteoprotokolli alusel saabus 27.02.2014 kell 21.15

Vene Föderatsioonist Eesti abariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate V terminali rohe , millega isik andis mõista, et tal on lise koridori liiklusriba reisija R.K

kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Tegelikult oli isikul kaasas kilekotis kolm ilvese nahka, mis 01.04.2014 teostatud ekspertiisi alusel kuuluvad euroopa ilvesele. Nimetatud isendid kuuluvad EL Nõukogu määruse nr 338/97 looduslike looma-ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisasse A. Vastavalt EN Nõukogu

määruse nr 338/97 art 4 p leb lisas A loetletud liikidest isendite ühendusse sissetoomisel -le 1 tu

läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi

korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba. Nimetatud luba Maksu-ja Tolliametile ei esitatud. Kuna reisijaga kaasas olev kaup kuulus eriloa või keelu alla, puudus isikul õigus kaup deklareerida

rohelise koridori valimisega. Kaup on kinni peetud ning paigaldatud Ida TP lattu. Oma tegudega

pani R.K toime deklareeritava kauba toimetamise üle Euroopa Liidu

tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba deklareerimata jättes, so TS § 73 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo ning kohustusliku dokumendita kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise, so TS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

R.K esitas eelnimetatud otsuse peale 23.05.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja 09.05.2014 otsus väärteoasjas nr 930014000648 ning tagastada konfiskeeritud kaup kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale karistuseks määratud rahatrahvi suurust tuleb tühistada või vähendada, kuivõrd KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatsena karistatav üksnes tahtlik tegu, ettevaatamatusdelikti katse karistatav ei ole. Kaebuse esitaja leiab, et

kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokolli lisamata kaebaja teadmatuse ja uurimisele

kaasaaitamise, mis oluliselt muudaks väärteoasja otsust ja määratud karistust. Kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks varjata kaasolevat kaupa, kuivõrd ei teadnud, et selle sisseviimiseks on vajalikud

eraldi load ja kooskõlastused. Kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokolli lisamata kaebaja

õiguspärase käitumise ja õigusrikkumise lõpetamisega seotud tegevuse ning ei arvestanud väärteoprotokolli tehes, kaebaja poolt vabatahtlikult osutatud abile, teadmatusele, et kaebuse esitaja

3 on toimepannud väärtegu, samuti puhtsüdamlikule ülestunnistamisele ning oleks pidanud arvestama KarS

§ 57 lg 1 p 3. Kaebuse esitaja rõhutas, et tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmisel, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis

raskendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – hoidmist sellises

kohas,

kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raske. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise

menetlejaga, et ta pani toime teo kavatsetult. Väärteomenetluses pole tuvastatud, et R.K teo eesmärk oli maksude mittelaekumine eelarvesse. R.K ei teadnud, et tema

teoga maksud jäävad eelarvesse laekumata ning oleks hoidunud sellest teost, kui ta oleks sellest

teadlik. Kaebuse esitaja leiab, et kui ta ei pannud väärtegu toime tahtlikult, seega ei saa käsitleda

konfiskeeritud loomanad tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks ning on alust nende tagastamiseks kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Ta ei soovi kaitsja osavõttu menetlusest.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja s s menetluses nõustu VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja lahendamisega kohtus kirjaliku

ning palus VTMS § 132 p 1 kohaselt jätta kohtuvälise menetleja 09.05.2014 otsus nr 930014000648/6 muutmata ning R.K kaebus rahuldamata. K

ohtuväline menetleja on

veendunud, et kohtuvälise menetleja 09.05.2014 otsus nr 930014000648/6 R.K suhtes on seaduspärane ja õige. Tõendamist on leidnud asjaolu, et R.K on pannud

toime otsuses toodud väärteod. südamlikku kahetsust R.K ütlustes ei ole Puht

fikseeritud. pani väärteo toime isikute grupis, kuna peeti 27.02.2014 Ida R.K tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminalis lisaks R.K-le kinni veel D K , S , M P ja A O tunnistab oma ütlustes, et piiri ületati viiekesi koos Š . R.K

sõpradega ja tuttavatega nimetades just eeltoodud isikute eesnimesid. Kõigi nimetatud viie isiku

suhtes alustati väärteomenetlus samadel asjaoludel ning määrati karistuseks rahaline trahv ja konfiskeeriti ilvesenahad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikud tegutsesid grupis eelnevalt kokkulepitult. KarS § 58 p 10 kohaselt on süüteo toimepanemine grupi poolt karistust raskendavaks asjaoluks. R.K tegutses kavatsetult ning tema teos puuduvad kergendavad asjaolud.

R.K oli rohelise koridori valimise näol eelnevalt oma käitumisega deklareeritava kauba puudumisest tollile selgelt märku andnud. Ilma tolli täiendava sekkumiseta ei oleks R.K ilvesnahku tollile deklareerinud. R.K toimetas kõnesolevad ilvesenahad üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, see on lootes, et toll teda

täiendavalt ei kontrolli. Kuna R.K valis ELi tolliterritooriumi piiri ületamiseks

rohelise koridori, siis deklareeris ta oma käitumisega, et tal ei ole tollitavat kaupa. Seega oli R.K poolt tegu lõpule viidud s.o isik toimetas loomanahad üle EL territooriumi piiri

ja deklareeris tollile, et tal ei ole deklareeritavat kaupa. Samuti on väärteomenetluses tõendamist leidnud, et R.K, kellele kuulusid 27.02.2014 tolliametnike poolt kinnipeetud kolm loomanahka, ei esitanud EL Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 p 1 kohaselt vajalikku impordiluba. R.K poolt toime pandud tegu vastab TS § 74 lg s 1 sätestatud väärteo tunnustele. -

EÜ Nõukogu määruse 2913/92/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 75 punkti a kohuselt võetakse kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerimine ja müük, kaupade suhtes, mida ei saa vabastada, sellepärast, et kauba suhtes kehtiva KarS § 17 lg d keelud ja piirangud. 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Väärteomenetluses on

leidnud tuvastamist R.K kavatsetud tegutsemine. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et arvestades ülaltoodus asjaolusid on konfiskeeritud loomanahkade tagastamine R.K-le välistatud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud R.K kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse võib vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, samuti tuleb Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 09.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000648 tühistada osaliselt, so karistuse määramise osas, ning teha selles osas uus otsus,

4 mis ei raskenda tolliseaduse § 74 menetlusaluse isiku olukorda. Tuleb karistada R.K lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, so summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning KarS §

66 lg 2,3 alusel määrata R.K-le rahatrahvi tasumine osade kaupa 6 (kuue) kuu

jooksul 20 (kahekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas, nimelt menetluskulude väljamõistmise ja konfiskeerimise kohaldamise osas, tuleb jätta Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 09.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000648 muutmata.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Maksu-ja Tolliameti 27.02.2014 kohaselt pani R.K toime üldmenetluse otsuse väärteod tolliseaduse § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi

.

Tolliseaduse (edaspidi TS) § 73 lg 1 järgi karistatakse deklareeritava kauba või sularaha toimetamise

eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

R.K-le inkrimineeritud tegu TS § 73 lg 1 järgi seisneb deklareeritava kauba

toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, kauba deklareerimata

jättes.

TS § 74 lg 1 järgi dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille karistatakse kohustusliku suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse

riiki toimetamise või tollikä rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või itlusviisile deklareerimise eest arestiga.

R.K-le inkrimineeritud tegu TS § 7 lg 1 järgi seisneb 4 kohustusliku dokumendita kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise eest.

osseisu tunnused

R.K andis ütlusi, et tema 27.02.2014 läks Venemaale jalutama. Piiri ületas koos

kahe tuttavaga, ühe tuttava nimi on M . Kolm ilvese nahka ostis Ivangorodis 25.02.2014 eraisiku käest, kes lubas teha allahindluse kui ostab rohkem kui ühe tükki. Nahad jättis paariks päevaks sõbra

M juurde. Naha ostis enda tarbeks, tahaks valmistada neist endale vesti. Ta ei deklareerinud kaupa, kuna arvas, et kui on enda tarbeks ja kuna arvel olev summa ei ületa 300 eurot, siis ka deklareerida seda ei ole vaja. Ta oli kindel selles, et antud kaupa deklareerida ei ole vaja. Ta ei teadnud sellest, et antud kaup vajab eriluba.

Maksu-ja Tolliameti ametnikud teostasid 22.26 ning täielik kauba läbivaatus 27.02.2014 kell

koostati k use akti nr 14-12.1-5/00/1524. esitas ametnikule OOO Lutš auba läbivaat R.K 25.02.2014 kviitungi summas 13 497 RUB ning 25.02.2014 kauba saateleht nr 1418.

A kotis asuvad kolm nahka koos peadega. sitõendi vaatlusprotokolliga tuvastati, et R.K

Nahkade karvkatted on heledat värvi, tähnilised, saba otsad on mustad. Nahkade peaosadel on

kõrvadel musta värvi kõrvatutid. Käppadel on küünised. Kolm nahka peeti asitõenditena kinni ja hoiustati Ida tollipunkti laos.

Ekspertiisiaktiga nr 2/01/04/2014 tuvastati, kuuluvad ekspertiisiks esitatud kolm peaga kassi et nahka euroopa ilvesele. Euroopa ilvese kuulub lisasse A.

5

Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid

nende kogumis, on seisukohal, et R.K süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud TS § 73 lg 1, § 74 lg 1 d

järgi.

TS § 73 lg 1 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba

toimetamises üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides

, kauba deklareerimata jättes kaupa vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või m , uul pettuslikul viisil toimides.

Deklareeritav kaup on selline kaup, mille kohta tuleb esitada tollideklaratsioon. Tollideklaratsioon

on dokument või toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup

teatavale tolliprotseduurile. Tollideklaratsioon esitatakse sõltuvalt olukorrast kas kirjalikult,

elektroonilise andmetöötlussüsteemi abil, suuliselt või muu toimingu abil, millega kauba valdaja

väljendab oma soovi suunata kaup tolliprotseduurile. Kaup tuleb deklareerida, kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab sh Eesti maksuseadusega kehtestatud maksuvaba koguselist piiri. Euroopa Ühenduse tolliterritoorium hõlmab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 450/2008 artiklis 3

nimetatud riikide (sh ) territooriumid koos territoriaalvete, sisevete ja Eesti Vabariigi territoorium

õhuruumiga. Tollipiir ümbritseb tolliterritooriumi. Üle piiri toimetamine tähendab selle tegeliku

toomist üle piiri, siinjuures kinnitab kauba üle piiri toimetamist asjaolu, et see kaup on leitud

kontrollipunktis. Tollikontroll tähendab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 450/2008

artiklis 4 kohaselt tolli konkreetseid toiminguid tollieeskirjade ja teiste õigusaktide nõuetekohase

kohaldamise tagamiseks. Selliseid toiminguid võivad hõlmata kauba läbivaatamist, transpordivahendite läbivaatamist, pagasi ja muu isikuga kaasas liikuva või tema juures oleva kauba läbivaatamist ja muid samalaadseid toiminguid. Tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli

vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmisel, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis

raskendab nende vaatlemist hoidmist sellises . Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raske.

TS § 47 lg 5 sätestab, et isiklike asjade ja kauba kohta, mille suhtes on kehtestatud piirang, esitatakse reisija deklaratsioon,

kui õigusaktidega ei ole sätestatud tollideklaratsiooni esitamise kohustust.

Vastavalt Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 02.juulist 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (määruse nr 2454/93) art 233 lg 1 p le a loetakse rohelise ehk „ei ole deklareeritavat kaupa“ koridori -

läbimine tolliasutises kus on kaks koridori, deklaratsiooni esitamiseks. Narva mnt piiripunkti

jalakäijate terminalis on kaks kontrollikoridori: rohelise koridori valib reisija, kui tal on kaasas kaupa, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa lubatud piirnorme ja punase koridori valib reisija siis, kui tal on kaasas kaupa, mis kuulub deklareerimisele või ületab lubatud piirnorme või kuulub eriloa või keelu alla.

R.K saabus 27.02.2014 kell 21.15 Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba, tal oli kaasas kilekotis kolm ilvese nahka, mis 01.04.2014 teostatud ekspertiisi alusel kuuluvad euroopa ilvesele. Nimetatud isendid kuuluvad EL Nõukogu määruse nr 338/97 looduslike looma-ja taimeliikide kaitse

kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisasse A. Kuna R.K-ga kaasas olev kaup

kuulus eri siis kuulus ta deklareerimisele ning puudus R.K valida loa või keelu alla, õigus piiri ületamisel r valis EL-i territooriumi piiri ületamiseks oheline koridor. Kuna R.K rohelise koridori, siis deklareeris ta oma käitumisega, et ei oma tollitavat kaupa.

Seega esinevad R.K tegevuses deklareerimisele kuuluva kauba üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise koosseisu objektiivsed tunnused.

6 Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et pani teo toime kavatsetult. R.K

KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise h

ädavajalik tingimus.

Kavatsetuse puhul soovib isik oma teo tagajärge. Kavatsetus on alati seotud teo põhitagajärgedega, mis on isiku teo eesmärk ning liikumapanev jõud.

TS § 73 lg 1 sätestatud teo tagajärg on maksude mittelaekumine EL ja Eesti Vabariigi eelarvesse.

Käesolevas väärteomenetluses pole tuvastatud, et teo eesmärk oli maksude R.K mittelaekumine eelarvesse. Kohus leiab, et R.K teadis, et tema teoga maksud jäävad

eelarvesse laekumata, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani väärteo toime otsese tahtlusega.

Kohus on seisukohal, et R.K tegevuses on omakasu motiiv, kuna ostes Venemaalt

odavamaid tooteid ning toimetades neid Eestisse, süüdlane säästab rahalisi vahendeid ning saab sellest varalise kasu.

R.K toimepandud kauba ebaseaduslik toimetamine jäi katse staadiumisse. Tollipiir

on ületatud ja süütegu lõpule viidud siis, kui on läbinud kontrollpunkti, sh tollikontrolli. R.K

tollikontrolli . Tollikontrolli ei läbinud käigus avastati R.K deklareerimata jäetud kolm peaga loomanahka.

TS 73 lg 1 § sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud § järgi. R.K karistamine

TS 73 lg 1

TS § 7 lg 1 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb 4

kohustusliku dokumendita kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamises.

Asjaolude kohaselt kuulub reisija R.K poolt Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki

sisse toodud kolm loomanahka euroopa ilvesele ning see kuulub EV Nõukogu määruse nr 338/97 lisasse A. R.K puhul on tegu Eesti Vabariigis alaliselt elava isikuga.

Vastavalt EL Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 p-le 1 tuleb lisas A loetletud liikidest isendite

ühendusse sissetoomisel läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses

sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba. Nimetatud luba ei ole R.K poolt Maksu-ja Tolliametile esitanud.

Tõendamist on leidnud, et R.K, olles 27.02.2014 Narva mnt piiripunktis

tolliametnike poolt kinnipeetud kolme ilvese naha omanik, ei esitanud EL Nõukogu määruse nr 338/97 art 4 ple 1 järgset impordiluba.

Seega esinevad R.K tegevuses kohustusliku dokumendita kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise koosseisu objektiivsed tunnused.

7 Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga, et R.K TS § 73 pani teo toime kavatsetult.

lgväärteo toime otsese s 1 ülaltoodud asjaolude alusel leiab kohus, et pani R.K tahtlusega.

TS § 7 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo 4 õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses põhjendatud R.K karistamine TS § 7 lg 1 järgi. 4

R.K-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt

on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üldja eripreventiivsetest eesmärkidest.

KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

TS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 näe rahatrahv kuni 300 trahviühikut või

vad ette karistus na te arest.

KarS § 63 lg 1 alusel kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule,

siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

R.K pani toime ühe teo, b mitmele eri süüteokoosseisule. Seega temale mis vasta mõistetakse karistus KarS § 63 lg 1 alusel.

Kohtuväline menetleja karistas TS § 74 lg 1 järgi 0 trahviühiku R.K rahatrahviga 5 t, so 200 (kakssada) eurot.

Kohus on seisukohal, et sellise karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise

alustega, vaid on alus karistuse muutmiseks. on varem väärteokorras R.K

karistamata. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdlane pani teo toime otsese tahtlusega aga mitte kavatsetult, samuti R.K od d katse staadiumisse, teo te jäi

tagajärg ei saabunud ning ebaseadusliku toimetamise objektid on konfiskeeritud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on karistada kaebuse esitajat sanktsiooni alammääras, so 30

trahviühikut ehk 120 eurot, määrates KarS § 66 lg 2,3 järgi

rahatrahvi maksmi ositi kuue kuu se jooksul.

Menetluskulud

Vaidlustatud otsusega jäeti menetluskulud summas 25 eurot menetlusaluse isiku R.K kanda.

27.02.2014 kell 21.15 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva

maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusr , iba reisija R.K

kellel oli kaasas kilekotis kolm peaga loomanahka. Kolm peaga loomanahka oli äravõetud ja

suunatud ekspertiisile. 01.04.2014 teostati kolme peaga loomanaha ekspertiis Eesti CITES-i

Teaduskomitee esimehe T M poolt. Ekspertiisiaktiga nr 2/01/04/2014 tuvastati, et kuuluvad

ekspertiisiks esitatud kolm peaga kassi nahka euroopa ilvesele. Euroopa ilvese kuulub lisasse A.

01.04.2014 on ekspertiisi läbiviija poolt väljastatud arve summas 25 eurot (arve nr T01- 01/01/04/2014).

8

VTMS § 38 lg 1 alusel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab üüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. s

Kuna R.K on toime pannud TS § 73 lg 1, § 74 lg 1 sätestatud väärteod, siis

menetluskulud jäävad tema kanda. Seega kohtuvälise

menetleja otsus menetluskulude osas on põhjendatud.

Konfiskeerimise kohaldamine

Vaidlustatud otsusega KarS § 83 lg S § 2 ja T 94 lg 3 alusel konfiskeeriti kolm ilvesele kuuluvat loomanahka ja anti TS § 98 lg 2 ja 97 lg 1 ja 2 alusel üle keskkonnaministri määratud asutusele.

TS § 94 lg 3 alusel võib ohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse § – k -des 73 76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see

kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud

juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või

eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 83 lg 6 alusel

võib väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme

käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.

On tuvastatud, et konfiskeeritud kolm ilvese nahka teo on karistusseadustiku mõttes väär

toimepanemise vahend ning kuulub otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule R.K-le

. Loomanahad on toimetatud Eestisse ebaseaduslikult. Seega kolm ilvese nahka

konfiskeerimine on põhjendatud ning selles osas kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ka ei

kuulu.

TS § 97 lg 1 alusel tolli poolt konfiskeeritud kaup realiseeritakse tollioksjonil. TS § 98 lg 2 alusel

kui käesoleva seaduse § 97 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaup kuulub kaitsealuste liikide hulka või

loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni

(RT II 1993, 27/28, 83) alla, antakse see realiseerimise asemel tasuta üle keskkonnaministri määratud asutusele.

Seega väärteomenetluse käigus ära võetud loomanahk kuulub konfiskeerimisele ja üleandmisele keskkonnaministri määratud asutusele.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest leiab kohus, et kaebus Maksu-ja Tolliameti R.K

tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 09.05.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas tühistada osaliselt, so karistuse määramise osas, ning teha selles nr 930014000648 tuleb osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. R.K tuleb karistada tolliseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, so summas 120 (ükssada kakskümmend)

eurot ning KarS § 66 lg 2,3 alusel määrata R.K-le rahatrahvi tasumine osade kaupa 6

(kuue) kuu jooksul 20 (kahekümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas, nimelt menetluskulude väljamõistmise ja konfiskeerimise kohaldamise osas, tuleb jätta Maksu-

9 ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa 09.05.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000648 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik