3-14-51076/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51076 Haldusasi R.H. (H. ) kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt väärikust alandavate kinnipidamistingimustega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.06.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.H. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja R. H. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.06.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 17.03.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles palub mõista talle välja hüvitis 05.01.2011−17.03.2014 Tartu Vanglas viibitud aja eest, mil teda peeti kinni liiga väikeses elukambris.

2. Tartu Vangla jättis 03.06.2014. a otsusega nr 1-13/568-2 (tl 10−10p) määruskaebuse esitaja 17.03.2014. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. 09.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2−4p) Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 21 500 eurot. Kaebuse kohaselt on määruskaebuse esitajale väidetavalt tekitatud kahju sellega, et vangla on perioodil 05.01.2011 – 08.06.2014 rikkunud tema suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit 3, hoides teda ebainimlikes ja alandavates tingimustes.

2 Määruskaebuse esitaja hinnangul on ebainimlik ja alandav see, et ta on viibinud vanglas liiga väikeses kambris. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite kohaselt on kambri soovitatav suurus ühe kinnipeetava kohta 4 m2 ning alla 3 m2 kambripinda ühe kinnipeetava kohta tuleb lugeda ebainimlikuks ja alandavaks kohtlemiseks. Kaebuses on määruskaebuse esitaja viidanud mitmetele EIK-i lahenditele ning leidnud, et teda on Tartu Vanglas kuni kaebuse esitamiseni, s.o 1250 päeva, peetud kinni ebainimlikes ja väärikust alandavates tingimustes. Kaebuses palub määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna ta ei oma kindlat sissetulekut, ta on töötu ja tema rahalised võimalused on üsna piiratud.

4. Tartu Halduskohus tagastas 16.06.2014. a määrusega kaebuse osaliselt, so osas, milles määruskaebuse esitaja taotleb hüvitist perioodi 04.06.2014 – 08.06.2014 eest, jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (perioodi 05.01.2011 – 03.06.2014 eest kahju hüvitamise nõudes), jättis kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu summas 642 euro ja 42 sendi tasumiseks aega kuni 01.07.2014. Määruse kohaselt kuulub kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel osaliselt tagastamisele osas, milles määruskaebuse esitaja taotleb hüvitist perioodi 04.06.2014 – 08.06.2014 eest, kuna nimetatud perioodi osas on määruskaebuse esitajal läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruskaebuse esitaja on kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud ning vangla on taotluse osas teinud otsuse 03.06.2014. Seega tuleb halduskohtu hinnangul lugeda kohtueelne menetlus läbituks perioodi 05.01.2011 – 03.06.2014 osas, sest selle perioodi osas on vangla saanud avaldada oma seisukohta. Kuigi vangla 03.06.2014. a otsuses nr 1-13/568-2 on käsitletava perioodina märgitud 05.01.2011 – 17.03.2014 (kuni taotluse esitamiseni vanglale), saab halduskohtu hinnangul kohustusliku kohtueelse menetluse lugeda läbituks ka kohtueelse menetluse läbiviimise aja osas. Perioodi 04.06.2014 – 08.06.2014 osas on aga kohtueelne menetlus ilmselgelt läbimata. Käesolevas asjas kuulub tulenevalt riigilõivuseaduse § 571 lg-st 2 tasumisele riigilõiv summas 642,42 eurot (arvutatud menetlusse jäänud 1245 päeva pikkuse perioodi ning kaebuses ühe päeva eest nõutud 17,2 euro suuruse hüvitise pinnalt). Kuigi määruskaebuse esitajat tuleb tema majanduslikku seisu tõendavate andmete pinnalt pidada maksejõuetuks, tuleb menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks hoolimata maksejõuetusest jätta rahuldamata HKMS § 111 lg 1 alusel, kuna kaebuse edulootused on vähesed. EIK praktikas on asutud seisukohale, et soovitatav kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumi minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. EIK-i hinnangul on olukord, kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks kinnipidamisasutuses on vähem kui 3 m2, iseenesest EIÕK artikli 3 rikkumine (Ananyev jt vs Venemaa (2012) p 145, Tunis vs Eesti (2013) p 43-49). Riigi Kinnisvara AS ja Tartu Vangla üürilepingu 3/2-10 joonistel ja ruumide eksplikatsiooni tabelites on Tartu Vanglas S-hoone kambrite pindala ilma tualettruumita 8,0 m2 ning E-hoone kambrite pindala ilma tualettruumita on kas 7,9 m2 või siis 8,0 m2. Tualettruumi pindala on 1,8 m2. Eelnevast tulenevalt on Tartu Vangla tavapärase kambri põrandapind koos tualettruumiga S-hoones 9,8 m2 ning E-hoones 9,8 m2 või 9,7 m2. EIK praktika kohaselt aktsepteeritakse isikliku ruumina kambri pindala ning seal viibivate kinnipeetavate jagatist (Jirsak vs Tšehhi, Ananyev jt vs Venemaa). Kambris asuvat tualetti (1,8 m2) ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta, vaatamata sellele, et vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 p-s 7 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana. Kohtu seisukohta kinnitab EIK seisukoht asjas Tunis vs Eesti (p 46), kus EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri põrandapinna hulgast. Et Tartu Vanglas hoitakse kinnipeetavaid kambrites kahekesi, on kinnipeetavate isiklik ruum Tartu Vangla kambrites S-hoones 4 m2 ja E-hoones 4 m2 või 3,95 m2.

3 Konventsioonist ei tulene lõplikult ja üheselt, kui palju isiklikku ruumi tuleb igale kinnipeetavale tagada tema inimväärika kohtlemise tagamiseks. EIK-i hinnangul, kui kinnipeetavale võimaldatav isiklik ruum on vahemikus 3 – 4 m², siis sõltub vangistustingimuste kooskõla artikli 3 nõuetega muudest tingimustest, sh tualeti privaatse kasutamise võimalusest, naturaalse valguse ja õhu juurdepääsust, piisavast küttest ning muudest sanitaartingimustest. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses kaevanud oma kambris üldiste valitsevate kinnipidamistingimuste muude aspektide üle. Tartu Vangla on 2000. aastal spetsiaalselt vangide kinnipidamiseks asutatud nüüdisaegne ehitis ning halduskohtu hinnangul puudub alus kahelda, et sealsed tingimused ei vasta sellisele ehitisele kehtestatud nõuetele. Täiendavalt märgib halduskohus, et kambri mööbli alla jäävale põrandapinnale on EIK osutanud olukordades, kus kinnipeetava isiklik ruum kambris oli alla 3 m2, sisaldades ka mööblit, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi, et rõhutada konventsiooni artikli 3 rikkumist. Kuna antud juhul on tõendatud, et määruskaebuse esitaja isiklik ruum kambris ei olnud alla 3 m2, ei saa kohtu hinnangul mööbli tõttu ruumi vähenemine olla selliseks vangistustingimuseks, mis koos isikliku ruumiga arvestatuna tingiks tema ebainimliku või alandava kohtlemise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. 25.06.2014 saabus kohtule määruskaebus (tl 19) Tartu Halduskohtu 09.06.2014. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-14-51076 ning vabastada ta riigilõivust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna halduskohus on 16.06.2014. a määrusega õiguspäraselt jätnud määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamata ning määruskaebuses ei esine aluseid halduskohtu nimetatud määruse tühistamiseks.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt määruskaebuse menetlusse võtmise määruses väljendatud seisukohaga, et 25.06.2014 kohtule saabunud määruskaebusena pealkirjastatud dokumenti tuleb tõlgendada selliselt, et määruskaebuse esitaja on sellega vaidlustanud Tartu Halduskohtu 16.06.2014. a määruse ning seda üksnes määruse resolutsiooni p-i 2 osas, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Seetõttu ei võta ringkonnakohus käesolevas määruses seisukohta halduskohtu poolt kaebuse osalise tagastamise õiguspärasuse osas.

8. Halduskohus on vaidlustatud määruses õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise aluste esinemist HKMS § 110 lg 1 p-i 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p-i 1 järgi ning asunud õigesti seisukohale, et määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine ei ole põhjendatud kaebuse väheste edulootuste tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega ega pea neid vajalikuks käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.06.2014. a määrus muutmata.

Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/