3-14-50883/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja

koht

09.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50883

Haldusasi

Aleksandr Suvorovi (Suvorov) kaebus Tallinna

Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike

ja alandavate tingimustega vangla kambris

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Aleksandr Suvorovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksandr Suvorov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

13.02.2014 registreeriti Tallinna Vanglas määruskaebuse esitaja 31.01.2014

allkirjastatud taotlus (tl 3−7), milles määruskaebuse esitaja palub hüvitada talle

Tallinna Vanglas viibimise ajal tekitatud mittevaraline kahju. Taotluse kohaselt hoiti

määruskaebuse esitajat perioodidel 29.12.1999–19.04.2000, 27.04.2000–

15.06.2000, 18.07.2000–15.03.2001, 05.04.2001–21.06.2001 ja 28.06.2001–

08.11.2001 Tallinna Vangla kuuekohalises kambris, kus ka reaalselt viibis kuus

kinnipeetavat ja kus määruskaebuse esitajal oli isiklikku ruumi 1,5 m2 vaba pinda.

Eeltooduga kohtles Tallinna Vangla määruskaebuse esitajat ebainimlikult ja

alandavalt.

2. Tallinna Vangla tagastas 16.04.2014. a kirjaga nr 5-18/14/4727-3 (tl 10) kahju

hüvitamise taotluse läbivaatamatult, asudes seisukohale, et kahju hüvitamise nõue ei

ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3 tulenevalt tähtaegne. Arvestades, et

määruskaebuse esitaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude 13.02.2014, on

väidetava kahju tekitamisest ning selle põhjustanud sündmusest möödas rohkem kui

10 aastat, mistõttu tuleb taotlus selle esitajale tagastada.

3.

21.05.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1−2)

Tallinna Vanglalt kahju hüvitamise nõudes.

Kaebuse kohaselt on määruskaebuse esitajale tema hinnangul tekkinud kahju tema

kinnipidamise tõttu Tallinna Vangla ebainimlikes ja inimväärikust alandavates

tingimustes

perioodidel

29.12.1999–19.04.2000,

27.04.2000–15.06.2000,

18.07.2000–15.03.2001, 05.04.2001–21.06.2001 ja 28.06.2001–08.11.2001.

Määruskaebuse esitaja viitab kaebuses Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

19.12.2013. a lahendile asjas Tunis vs Eesti ning märgib, et sai oma õiguste

rikkumisest teada jaanuaris 2014.

4. Tartu Halduskohus tagastas 02.06.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Määruse kohaselt ei olnud määruskaebuse esitaja poolt Tallinna Vanglale esitatud

taotlus kahju hüvitamiseks tähtaegne ning vangla poolt taotluse tagastamine oli

põhjendatud, mistõttu ei pidanud määruskaebuse esitaja kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast.

5.

11.06.2014 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebus (tl 15−16p, tõlge tl

21−21p) Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja

taotleb halduskohtu nimetatud määruse tühistamist.

Määruskaebuse esitaja selgitab, et sai oma õiguste rikkumisest Tallinna Vanglas

teada EIK 19.12.2013. a lahendist asjas Tunis vs Eesti 2014. aasta alguses ning on

seisukohal, et rahvusvahelise õiguse ja deklaratsioonide kohaselt ei ole ebainimliku

ja väärikust alandava kohtlemise või karistamise puhul ette nähtud aegumistähtaega.

Ühtlasi taotleb määruskaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist ning riigilõivust

vabastamist määruskaebuse esitamisel.

6. Tartu Halduskohus jättis 17.06.2014. a määrusega rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu

Halduskohtu 02.06.2014. a määrusele. Sama määrusega jättis halduskohus

määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduse kõrvaldamiseks,

so riigilõivu summas 15 euro tasumiseks tähtaja kümme päeva määruse

kättesaamisest.

Määruse kohaselt ei vasta Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebus nõuetele ning kohtul ei ole võimalik seda ilma määruskaebuses

esineva puuduse kõrvaldamiseta menetleda. Määruskaebuse esitamisel on tasumata

riigilõivu seaduse § 571 lgs 6 ette nähtud riigilõiv ning halduskohtu hinnangul ei ole

HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel põhjendatud rahuldada määruskaebuse esitaja

taotlust tema riigilõivust vabastamiseks. Halduskohus on seisukohal, et sõltumata

määruskaebuse esitaja majanduslikust seisundist ei ole käesolevas asjas talle

menetlusabi andmine põhjendatud, kuna määruskaebuse edulootused on vähesed.

Halduskohus selgitab, et kaebus käesolevas haldusasjas tagastati

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitajal on kohtule esitatud

hüvitamisnõude osas läbimata nõuetekohane kohustuslik kohtueelne menetlus.

Halduskohtu seisukohti seoses mittenõuetekohase kohtueelse menetluse läbimisega

kinnitavad Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2014. a määruses haldusasjas nr 3-13-1407

toodud seisukohad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. 30.06.2014 saabus halduskohtule määruskaebus (tl 28−29, tõlge tl 32) Tartu

Halduskohtu 17.06.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale, millega halduskohus

jättis määruskaebuse esitaja vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse

esitamisel Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määrusele.

Määruskaebuse esitaja märgib, et ta viibib vanglas ja tema isikuarvel ei ole raha

riigilõivu tasumiseks, mistõttu ei saa ta kohtu poolt nõutud summat määratud ajal

maksta. Viibides vanglas ei ole määruskaebuse esitaja enda sõnul täielikult riigi

ülalpidamisel. Ta peab ise ostma hügieenivahendeid, aluspesu, sokke,

puhastusvahendeid, jalatseid ning kirjatarbeid. Peale selle on halduskohus

määruskaebuse esitaja hinnangul osutanud, et kuigi tema kaebuse edulootused on

vähesed, on need siiski olemas. Määruskaebuse esitaja palub teda edasikaebamise

võimalusest mitte ilma jätta ainuüksi sellepärast, et tal ei ole vahendeid riigilõivu

tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

17.06.2014. a määruse tühistamiseks puuduvad alused.

9. Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja esitanud ennekõike väiteid enda

majanduslikust seisundist tuleneva võimatuse kohta tasuda määruskaebuse

esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. Ringkonnakohus selgitab, tulenevalt HKMS §

111 lg-st 1 on menetlusosalise riigilõivust vabastamise ning selle riigi kanda jätmise

üheks eelduseks muu hulgas see, et esineb piisav alus eeldada, et tema kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Kui nimetatud eeldus on täitmata, siis vaatamata

menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda tal menetluskulusid

tasuda, talle menetlusabi ei anta (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 411). Seadusandja eesmärk

sellise regulatsiooni kehtestamisel on olnud vähendada kohtute koormust nende

kaebuste võrra, mille menetlemine ei oleks otstarbekas. Ka Riigikohus on mitmetes

lahendites kinnitanud, et maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata juhul,

kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel hindama

kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt

RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus

nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a

määrus asjas nr 3319510, p 6). Et halduskohtumenetluses menetlusosalisele

menetlusabi andmise regulatsioon on sätestatud HKMS II osas „Menetluse

üldsätted“, mis on kohaldatav ka ringkonnakohtus toimuvale menetlusele,

kohalduvad ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud Riigikohtu seisukohad ka

määruskaebemenetluses menetlusabi andmisele.

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on antud juhul asunud õigesti

seisukohale, et määruskaebuse esitaja määruskaebusel Tartu Halduskohtu

02.06.2014. a määruse peale on vähesed edulootused, mistõttu ei ole tema

vabastamine riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel põhjendatud.

02.06.2014. a määrusega tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, leides, et määruskaebuse esitajal on nõuetekohaselt

läbimata seaduses ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 47 lg 1

sätestab: „Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole

selles korras tähtaegselt rahuldatud.“ Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st

8 on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse

vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud. Kuigi käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise

nõudega Tallinna Vangla poole pöördunud, on nimetatud taotlus jäetud Tallinna

Vangla poolt läbi vaatamata, kuna tegemist oli seaduses sätestatud tähtaega

ületades esitatud taotlusega. Et määruskaebuse esitaja ei esitanud vanglale kahju

hüvitamise taotlust õigeaegselt, ei saa ka VangS § 11 lg-s 8 ning HKMS § 47 lg-s 1

sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks.

Eelnevast tulenevalt on halduskohus 02.06.2014. a määruses asunud õigele

seisukohale, et antud asjas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne

alus kaebuse tagastamiseks, mistõttu ei ole kaebus halduskohtumenetluses

menetlemiseks lubatav.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse

peale esitatud määruskaebuses esitatud väited alust halduskohtuga teistsugusele

seisukohale asumiseks ning halduskohtu nimetatud määruse tühistamiseks. Kohus

selgitab, et riigi haldusorgani poolt väidetavalt tekitatud kahju eest hüvitise nõudmise

protseduuriliste nõuete osas ei saa omada tähtsust rahvusvahelise õiguse normid.

RVastS § 1 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike

ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju

hüvitamise alused ja kord sätestatud riigivastutuse seaduses. Seega tuleb ka

avalikke ülesandeid täitva Tallinna Vangla tegevuse peale kaebust esitades järgida

riigivastutuse seaduses sätestatud tähtaegu, sh RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud

tähtaega kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks. See tähtaeg kehtib ka nende

kaebuste puhul, mille esitamiseks halduskohtule on ette nähtud HKMS § 47 lg-s 1

sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning sellisel juhul tuleb isikul järgida

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega haldusorganile taotluse esitamisel. Antud

juhul on määruskaebuse esitaja aga hilinenud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise

taotluse esitamisel, esitades selle enam kui 10 aastat pärast tema inimväärikust

väidetavalt alandanud kinnipidamise lõppu.

12. Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuses

taotleb määruskaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist. Ringkonnakohus selgitab,

et halduskohtul puudub antud juhul võimalust hinnata kaebuse halduskohtule

esitamise tähtaegsust. HKMS § 47 lg 2 sätestab: „Kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada

30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust

lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti“. Seega, kuna nõuetekohast kohtueelset

menetlust ei saa antud juhul määruskaebuse esitaja poolt läbituks lugeda, ei ole

võimalik hinnata ka kaebuse tähtaegsust HKMS § 47 lg 2 järgi. Eeltoodu tõttu ei

saaks kohus määruskaebuses esitatud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks

lahendada. Kuigi nimetatud taotlust saab tõlgendada ka kui haldusorganile taotluse

esitamise tähtaja ennistamise taotlusena, ei ole sel juhul taotlus esitatud õigele

adressaadile, kuna see taotlus oleks tulnud esitada Tallinna Vanglale. Hoolimata

sellest saab kohus kontrollida vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja

ennistamise võimalikkust. Kuigi halduskohus ei ole 02.06.2014. a määruses

haldusorganile kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks

objektiivsete asjaolude esinemise üle seisukohta võtnud, ei saaks ka see asjaolu

ringkonnakohtu hinnangul tuua kaasa selle määruse peale esitatud määruskaebuse

rahuldamist. Nimelt ei ole määruskaebuse esitaja üheski kohtule esitatud

dokumendis taotluse esitamise tähtaja ennistamise aluseks olla võivaid objektiivseid

või subjektiivseid asjaolusid esile toonud. Määruskaebuse esitaja on üksnes

märkinud, et sai talle tekkinud kahjust teada siis, kui tutvus EIK poolt asjas Tunis vs

Eesti tehtud lahendiga, ja tingituna sellest esitas kahju hüvitamise taotluse vanglale

alles 2014. a alguses. Eeltoodud asjaolu ei saa aga pidada ei määruskaebuse

esitajale väidetavalt tekkinud kahjust teadasaamise ajaks RVastS § 17 lg 3

tähenduses ega ka kaebetähtaja ennistamise aluseks.

13. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Halduskohtu 02.06.2014. a määruse peale esitatud

määruskaebus väheste edulootustega ning sellest tulenevalt on Tartu Halduskohus

17.06.2014. a määrusega õigesti nimetatud määruse esitamisel määruskaebuse

esitaja riigilõivust vabastamata jätnud. Tartu Halduskohtu 17.06.2014. a määruse

peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

17.06.2014. a määrus muutmata.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/