1-09-21596/72 · 1-09-21596/72 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. septembr

il 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-21596 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid elektroonilise F.D´i valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu F.D isikukood XXX viibib Viru vanglas Kaitsja Lembit Nirgi Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest F.D vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus F.D´ile riigi õigusabi osutam

eurot). ise eest tasu määramiseks summas 36 eurot( sh käibemaks 6

Välja mõista F.D-lt kriminaalmenetluse kulud 36 eurot kaitsjatasu. F.D l 12 kuulise ´i tasuda kaitsjatasu tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700013973, ja selgitus „ menetluskulud“. F.D 1-09-21596

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.D elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

F.D Maakohtu 16.11.2010 otsusega tunnistati süüdi Harju KarS § 200 lg 2 p 4,8,10, § 199 lg 2 p 4,8 ja § 328 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti Harju Maakohtu 30.04.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 2 päeva karistuse osa mõistes liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus. Karistuse kandmise algus . 13.07.2009 ja lõpp 13.03.2017

Kinnipidamisasutuses F.D teda on 8 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressile xxx.

Kinnipeetaval on põhiharidus Pärast põhihariduse omandami , mille omandas Tapa Erikoolis. st jätkas õpinguid 10. klassis, mis katkes vangistuse tõttu. Isik on õppinud karistusaja jooksul kuni

B2-tasemeni riigikeelt, kuid ei suuda end eesti

keeles väljendada. Õppis elektriku eriala

(ajavahemikul 02.09.2013-17.02.2014), kuid katkestas e vanglasse õpingud seoses teis ümberpaigutamisega. Erialasesse enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Enne vangistust oli tegevusetu. Väidetavalt on ametlikult töötanud vähe. Puuduvad kindlad

tööoskused ja – õppinud kogemused ning hea majandusliku toimetuleku oskus. Viis kuud on

elektriku erialal ning omab antud erialal mõningaid ud mõtlematult oskusi. Raha on kulutan hetkelise heaolu tagamiseks. Vabanemisj xxx - . ärgselt on võimalus asuda tööle OÜ sse

Viru Vangla andmetel on seisuga 05.08.2014 täitmata rahalisi nõudeid 8444,52 eurot ning vabanemisfondis xxx eurot Väidetavalt tar fentanüüli. On karistatud korduvalt väärteokorras vitas enne vangistust sagedasti

narkootilise emise eest. Enne vangistust oli või psühhotroopse aine käitl määratud kohustus läbida sõltuvusvõõrutusravi, mida ei teinud. On sooritanud süütegusid narkootikumide ostmiseks

vajaliku raha hankimis

eks. Diagnoositud sõltuvus ning võimalikul vabanemisel pakutud võimalust võtta osa sõltuvusravist, mida kinnipeetav soovis. Alates 02.05.2013 osales sotsiaalprogrammis "eluviisitreening", kuid kuna puudus programmis rohkem . kordi, kui lubatud, arvati välja Ajavahemikel 12.09.2011-03.11.2011, 02.09.2013- . 03.09.2013 on osalenud tööhõives Kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viies reaalne vangistus. Varasemalt karistatud salajase

varguse, avaliku varguse, varguste, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemiste ja omavolilise sissetungi eest Uue mitte aasta jooksul 77% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on

47%. Viru vangla ei toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel F.D soovib vabaneda ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalve kohustusega aadressile: xxx. Korter

on 3 toaline ja vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. F.D hakkaks elama ühes toas koos oma noorema vennaga. Nii ema kui ka noorem vend andsid nõusoleku seoses tema elama asumisega sinna elektroonilisele valvele allutamisega. Kasuisa xx xx viibis kodukülastuse ajal välismaal komandeeringus, mistõttu puudus võimalus temalt saada kirjalik luba. Vanemad on toimetulevad. Väidetavalt on F.D olemas peale vangistust töökoht firmas x

xx OÜ. Ametnik on vestelnud tööandjaga telefoni teel. Tööandja xx xx garanteerib talle kindla töökoha.

3 F.D lähivõrgustik seotud kuritegevusega, ülejäänud l õrgustik ust oli vend xx xx ähiv seaduskuulekas. F.D suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse tausta ja negatiivse mõjuga isikuid, mis ilmneb sellest, et ta on kuritegusid toime pannud grupis. Probleemid narkootikumide tarvitamisega algasid s Erikoolis, iis, kui F.D õppis Tapa kus alustas kanepi suitsetamisega. F.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on toime pannud varavastaseid tegusid, mis on olnud seotud vägivallaga, samuti ühe ainult vägivallaga seotud kuriteo. Karistusregistri järgi on ta 28. korral karistatud väärteo korras narkootikumide tarvitamise eest. Dokumendid - ID kaart on kehtetu.

Prokurör Jaanika Kõrgmaa kirjalikult esitatud seisukohas avaldas, et ei toeta kinnipeetava

taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja toetas kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. F.D taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et F.D tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ni

ng sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigalda

mine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Nikolai Antonov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

F.D on vanglas viiendat korda. Kriminaalkorras karistatud 6 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus mõisteti 1 astme kuriteo eest, mis ei iseloomusta teda seaduskuuleka kodanikuna.

Käesoleval ajal on D.Anotopovil kehtivad distsiplinaarkaristused, mis iseloomustab tema probleemset käitumist allumisega kehtestatud reeglitele.

Varasemalt F.D oli t vangistusest allutamisega vabastatud ennetähtaegsel käitumiskon mis ebaõnnestus trollile, , kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning kuritegude jätkas

toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi t

einud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning F.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

4 Varem F.D-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks F.D uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töö g lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist koha olemasolu nin ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides,

mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma