3-14-334/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-334 Haldusasi AS Tapa Haigla kaebus Eesti Haigekassa 03.02.2014 otsuse nr 49 tühistamise nõudes osas, millega otsustati sõlmida ravi rahastamise leping ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) ja ambulatoorse neuroloogiateenuse osas Lääne-Virumaal haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglaga või alternatiivselt Eesti Haigekassa 03.02.2014 otsuse tühistamise nõudes osas, millega otsustati sõlmida ravi rahastamise leping ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) 1590 ravijuhu ja ambulatoorse neuroloogiateenuse 170 ravijuhu teenindamiseks Lääne-Virumaal haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglaga; ning Eesti Haigekassa 03.02.2014 otsuse nr 49 alusel Rakvere Haiglaga 20.02.2014 sõlmitud ravi rahastamise lepingu tühisuse tuvastamise nõudes ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) ja ambulatoorse neuroloogiateenuse osas või alternatiivselt Eesti Haigekassa kohustamise nõudes viivitamata lõpetama Rakvere Haiglaga sõlmitud ravi rahastamise leping ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) ja ambulatoorse neuroloogiateenuse osas. RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Tapa Haigla kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Eesti Haigekassa 08.01.2014 otsuse nr 24 „Valikule kuuluvate eriarstiabi teenuste, nende mahu ja osutamise kohtade kinnitamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks“ p-ga 1 kuulutati välja valik Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ nimetamata tervishoiuteenuse osutajatega ravi rahastamise lepingute (RRLepingute) sõlmimiseks eriarstiabi osutamiseks ajavahemikul 01.04.2014 - 30.06.2018. Sama otsuse p-ga 2 kinnitati valikule kuuluvad eriarstiabi ja haiguste ennetuse teenuste

2 osutamise kohad ja teenuse vajadus (ravijuhud) perioodil 01.04.2014-31.03.2015 piirkondlike osakondade kaupa.

2. Eesti Haigekassa juhatuse 03.02.2014 otsusega nr 49 „Eesti Haigekassa 2014. a lepingute sõlmimise kavade kinnitamine ja volituste andmine lepingute muutmiseks haiglavõrgu arengukavas nimetatud tervishoiuteenuste osutajate osas“ kinnitati Eesti Haigekassa poolt haiglavõrgu arengukavas nimetatud tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate RRLepingute kavad ajavahemikus 01.01.2014-31.12.2014 eriarstiabi, õendusabi, hambaravi ja haiguste ennetuse osas ning anti RRLepingute halduritele volitus sõlmida lepingud.

3. AS Tapa Haigla esitas 10.02.2014 koos AS-ga Fertilitas ja OÜ-ga Villa Medica vaide Eesti Haigekassa 08.01.2014 otsuse nr 24 ja Eesti Haigekassa nõukogu 01.11.2013 otsuse nr 20 „Ravi rahastamise lepingu sõlmimiseks tervishoiuteenuse osutajate valiku väljakuulutamise põhimõtted, ravi rahastamise lepingu sõlmimise asjaolude hindamise alused ja lepingu tähtaja üle otsustamise tingimused“ p 1.3 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Eesti Haigekassa 24.03.2014 vaideotsusega jäeti AS Tapa Haigla vaie rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 24.03.2014 AS Tapa Haigla kaebus Eesti Haigekassa 03.02.2014 otsuse nr 49 tühistamise nõudes osas, millega otsustati sõlmida RRLeping ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) ja ambulatoorse neuroloogiateenuse osas Lääne-Virumaal haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglaga või alternatiivselt Eesti Haigekassa 03.02.2014 otsuse tühistamise nõudes osas, millega otsustati sõlmida RRLeping ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) 1590 ravijuhu ja ambulatoorse neuroloogiateenuse 170 ravijuhu teenindamiseks Lääne-Virumaal haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglaga; ning Eesti Haigekassa 03.02.2014 otsuse nr 49 alusel Rakvere Haiglaga 20.02.2014 sõlmitud RRLepingu tühisuse tuvastamise nõudes ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) ja ambulatoorse neuroloogiateenuse osas või alternatiivselt Eesti Haigekassa kohustamise nõudes viivitamata lõpetama Rakvere Haiglaga sõlmitud RRLeping ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) ja ambulatoorse neuroloogiateenuse osas. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.

6. Tallinna Halduskohtu 02.04.2014 määrusega jäeti esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata, mis Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2014 määrusega jäeti muutmata.

7. 02.04.2014 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, paludes kaebajal kaebuse nõuet täpsustada. Kaebuses esinevad puudused kõrvaldas kaebaja 17.04.2014 menetlusdokumendiga ning 05.06.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

8. 29.08.2014 saabus kohtule vastustaja seletus kaebusele, milles vastustaja mh esitas taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Vastustaja märgib, et vaidlustatud 03.02.2014 otsus on üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt, millel ei ole adressaate väljapool avalikku haldust. 03.02.2014 otsus oli suunatud haldusesisestele isikutele, eesmärgiga anda haigekassa mitmetele asjassepuutuvatele osakondadele ülevaade eelarveliste vahendite jaotumisest, korraldada RRLepingute sõlmimise protsessi ning anda RRLepingute halduritele esindusõigus haigekassa nimel RRLepingute sõlmimiseks. 03.02.2014 otsus ei loonud haldusevälistele isikutele õigusi ega kohustusi. Haigekassa juhatus kinnitas sellega piirkondlike osakondade poolt ette valmistatud HVA haiglate RRLepingute rahaliste lisade ülevaatlikud kavad (koondid), mis on vajalikud eelarveliste vahendite üle arvestuse pidamiseks organisatsiooni siseselt. Koondite kinnitamine ei tekitanud siiski HVA haiglatele õigust nõuda nendega RRLepingute sõlmimist kindlaksmääratud erialadel, sh vaidlustatud erialadel. Veel vähem koormab see akt HVA-s nimetamata tervishoiuteenuse osutajaid.

3 Seega puudub 03.02.2014 otsusel haldusaktile iseloomulik regulatiivsus, mistõttu ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõistes, vaid halduse siseaktiga.

8.1. Vastustaja on seisukohal, et 03.02.2014 otsus ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna isikul on HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõigus vaid siis, kui tegemist on isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Kuna kaebajal ei ole 03.02.2014 otsusega isiklikku õiguslikku puutumust, puudub kaebajal ka kaebuses esitatud nõuete eset arvestades kaebeõigus.

8.2. Kokkuvõtvalt tuleneb kaebusest, et käesolev menetlus on algatatud vaid selleks, et välistada kolmanda isikuga RRLepingu sõlmimist juhul, kui kaebaja oleks taotlenud 08.01.2014 otsuse tühistamist 24.03.2014 tehtud vaideotsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul. Kuna kaebaja halduskohtusse ei pöördunud, on menetlus seoses 08.01.2014 otsusega seega lõppenud, sest haigekassa jättis 24.03.2014 vaideotsusega 08.01.2014 otsuse kehtetuks tunnistamata. 08.01.2014 otsust tuleb lugeda kaebaja suhtes lõplikuks, mistõttu ei ole ka 08.01.2014 otsuse õiguspärasus ega vaidemenetlus käesoleva kohtuasja esemeks. Lähtudes eeltoodust, palub haigekassa jätta kohtul kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, arvestades kaebuse nõuete esemeid.

8.3. Vastustaja on seisukohal, et alternatiivne nõue 2, millega kaebaja palub kohustada haigekassat viivitamata lõpetama kolmanda isikuga sõlmitud RRLepingut vaidlustatud erialadel, ei vasta HKMS § 37 lg 2 p-s 2 sätestatule. Juhul, kui kohus tõlgendab alternatiivset nõuet 2 tühistamiskaebusena (või kohustamiskaebusena kohustamaks haigekassat RRLepingute kehtetuks tunnistamiseks haldusakti välja andma), tuleks kaebuse alternatiivne nõue 2 jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, kuna täidetud ei ole HKSM § 38 lg 1 p-s 7 sätestatud nõude põhjendamise kohustus. Alternatiivsele nõudele 2 on keskendutud üksnes kaebuse punktis 2.7.3, milles on viide halduskohtumenetluses asjakohatule HMS §-ile 102. Kohtu volitused seoses tühistamisja kohustamiskaebustega on reguleeritud HKMS § 5 lg 1 p-des 1 ja 2 (vt ka HKMS § 4 lg 4).

8.4. Kaebuse nõuete 1 ja 2 ning alternatiivsete nõuete 1 ja 2 läbi vaatamata jätmise korral on kohtul alus jätta läbi vaatamata ka põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlus seoses RaKS § 36 lg-ga 5. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel kohus asja sisuliselt ei lahenda, seega ei tuleks RaKS § 36 lg 5 üldse kohaldamisele ega ole asjassepuutuv (vt PSJKS § 9 lg 1).

Kohus leiab

9. Eesti Haigekassa 08.01.2014 otsusega nr 24 „Valikule kuuluvate eriarstiabi teenuste, nende mahu ja osutamise kohtade kinnitamine ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks“ otsustas haigekassa juhatus järgmist (tl 15-34): - kuulutada välja valik Vabariigi Valitsuse määruses nimetamata tervishoiuteenuse osutajatega RRLepingute sõlmimiseks eriarstiabi osutamiseks ajavahemikul 01.04.2014 - 30.06.2018 otsuse p-s 2 nimetatud erialadel ja teenuse osutamise kohtades (otsuse p 1); - kinnitada valikule kuuluvad eriarstiabi ja haiguste ennetuse teenuste osutamise kohad ja teenuse vajadus (ravijuhud) perioodil 01.04.2014-31.03.2015 piirkondlike osakondade kaupa (lisad 2-4) (otsuse p 2); - kinnitada taotluse esitamise nõuded ja taotluse soovituslikud vormid (lisad 5-9) (otsuse p 5); - kinnitada RRLepingu miinimummahud ja nende arvestus (lisa 10) (otsuse p 6).

4 Eesti Haigekassa juhatuse 03.02.2014 otsusega nr 49 „Eesti Haigekassa 2014. a lepingute sõlmimise kavade kinnitamine ja volituste andmine lepingute muutmiseks haiglavõrgu arengukavas nimetatud tervishoiuteenuste osutajate osas“ otsustas haigekassa juhatus järgmist (tl 50-52): - kinnitada Eesti Haigekassa poolt Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate RRLepingute kavad ajavahemikus 01.01.2014 – 31.12.2014 eriarstiabi, õendusabi, hambaravi ja haiguste ennetuse osas (lisad 1-4) (otsuse p 1); - esitada HVA-s nimetatud piirkondlike ja keskhaiglate RRLepingu halduritel juhatuse esimehele allkirjastamiseks 30.12.2013 otsusega nr 497 kinnitatud piirkondlike ja keskhaiglatega sõlmitavad RRLepingud (otsuse p 2.1.) ning esitada juhatuse esimehele allkirjastamiseks kehtivate RRLepingute lõpetamine HVA-s nimetatud piirkondlike ja keskhaiglatega tagasiulatuvalt 31.12.2013 (otsuse p 2.2.); - volitada HVA-s nimetatud üldja kohalike haiglate RRLepingute haldureid sõlmima HVA-s nimetatud üldja kohalike haiglatega juhatuse 30.12.2013 otsusega nr 497 kinnitatud RRLepingud (otsuse p 3.1.) ning lõpetama HVA-s nimetatud üldja kohalike haiglatega kehtivad RRLepingud tagasiulatuvalt 31.12.2013 (otsuse p 3.2.); - piirkondlikel osakondade direktoritel jälgida sõlmitud RRLepingute täitmist oma piirkonna kindlustatud isikutele planeeritud tervisehoiuteenuse osas.

10. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kaebaja puhul tegemist erahaiglaga, kes pakub haiglaraviteenust ning kelle juhatuse liige ning aktsionärid on kõik füüsilised isikud. Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrusest nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ nähtuvalt ei kuulu kaebaja HVA nimekirja. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks olukorda, kus vastustaja eelistab põhjendamatult HVA haiglaid RRLepingute sõlmimisel ning vastustaja on käitunud õigusvastaselt, jättes välja kuulutamata valiku ambulatoorse üldkirurgia (koos gastroenteroloogiateenusega) ja ambulatoorse neuroloogiateenuse osas Lääne-Virumaal. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja eesmärgiks on antud kaebusega saavutada olukord, kus kaebajal avaneks võimalus sõlmida ise Lääne-Virumaal vaidlusaluste ravijuhtude osas RRLeping vastustajaga.

11. Kohus on seisukohal, et kaebaja, vaidlustades üksnes vastustaja 03.02.2014 otsust, kaebuse eesmärki ei saavuta. Nähtuvalt vastustaja 08.01.2014 otsusest, on vastustaja selle aktiga kindlaks määranud, milliste teenuste osas, millises ulatuses ning millises piirkonnas on põhjendatud valiku välja kuulutamine. Sealjuures on vastustaja 08.01.2014 otsuse lisas 1 viinud läbi põhjaliku analüüsi ning võtnud vastu otsuse, millises ulatuses on HVA-s nimetatud haiglad võimelised ära katma Lääne-Virumaa piirkonna ravijuhtudest. Nii on vastustaja 08.01.2014 otsuse lisas 1 leidnud, et Lääne-Virumaal puudub vajadus päevakirurgia osas valiku väljakuulutamiseks, kuna kohapealses HVA-s nimetatud haiglas on ravi ooteaeg lühike. Ehk teisisõnu on vastustaja 08.01.2014 otsusega siduvalt kindlaks määranud, millises osas on põhjendatud valiku välja kuulutamine ning läbi selle on sisuliselt kindlaks määratud, millises osas sõlmitakse RRLepingud HVA-s nimetatud haiglatega. Lähtudes 08.01.2014 otsusest ning selles kindlaks määratud HVA haiglate võimekusest ravijuhtude osas saigi vastustaja teha 03.02.2014 otsuse HVA-s nimetatud haiglatega RRLepingute sõlmimiseks. Vastustaja on märkinud, et RRLepingute sõlmimine ning rahaliste vahendite jagunemine ravijuhtude lõikes planeeriti juba enne 08.01.2014 otsuse vastuvõtmist, kuid vastustaja pole selle tõendamiseks kohtule esitanud ühtegi tõendit, nt otsust, millega see kindlaks määrati. Ka ei nähtu Eesti Haigekassa kodulehelt sellise eraldiseisva akti olemasolu. Haigekassa juhatuse 30.12.2013 otsustega nr 495, 496 ja 497 on üksnes kindlaks määratud lepingu põhjad ning asjakohased protseduurid lepingute sõlmimiseks ja haldamiseks.

Seega, et kaebaja eesmärgi saavutamine – et vastustaja kuulutaks Lääne-Virumaa piirkonnas kõikide ravijuhtude osas välja valiku ning seeläbi oleks kaebajal võimalik ise RRLeping sõlmida - on võimalik üksnes siis, kui kaebaja vaidlustaks 08.01.2014 otsuse, kuna selles

5 otsuses on vastustaja siduvalt kindlaks määranud valiku väljakuulutamise mahud ja põhjendatuse. Üksnes 03.02.2014 otsuse tühistamine kaebajale sellist tulemust kaasa ei tooks, kuna 08.01.2014 otsus on kehtiv, kaebaja pole seda kohtus vaidlustanud ning vastustajal tuleb sellest lähtuda. Teoreetiliselt tooks 03.02.2014 otsuse tühistamine kaasa üksnes selle, et vastustajal tuleks samasisuline otsus uuest vastu võtta, kuna 08.01.2014 otsusega on siduvalt kindlaks määratud, millises mahus on HVA-s nimetatud haiglad võimelised ravijuhte teenindama ning seeläbi kindlaks määranud, millises mahus RRLepingud HVA-s nimetatud haiglatega sõlmitakse.

12. Kohus nõustub kaebaja käsitlusega, et 08.01.2014 otsusel on eelhaldusakti tunnused (kohus tugineb ka Riigikohtu 29.11.2012 otsuse asjas nr 3-3-1-29-12 p-le 16). Üldjuhul saab eelhaldusakti vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Kohtupraktikas on aga asutud seisukohale, et eelhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku akti on vajalik siis, kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu. Sellisel juhtumil peab isik esitama halduskohtule eelhaldusakti peale kaebuse HKMS-s sätestatud tähtajal (vt Riigikohtu 15.10.2002 otsus asjas nr 3-3-1-48-02 p 8). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul määrati 08.01.2014 otsusega sisuliselt ning siduvalt kindlaks, millises ulatuses ravijuhtude osas HVA haiglatega RRLepingud sõlmitakse, mistõttu oleks tulnud kaebajal vaidlustada 08.01.2014 otsust HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Tegelikkuses on kaebaja 08.01.2014 otsuse vaidlustamise vajadusest ka ise aru saanud, esitades 10.02.2014 haigekassale 08.01.2014 otsuse peale vaide. Ka on kaebaja kaebuse tekstis korduvalt esitanud oma väited 08.01.2014 otsuse õigusvastasuse kohta ning samuti on kaebaja 17.04.2014 esitatud määruskaebuses kinnitanud, et soovib esitada 08.01.2014 otsusele kaebuse halduskohtusse ja soovib selle liitmist käesoleva kaebusega (määruskaebuse p 2.2.2.). Tänaseni sellist kaebust halduskohtusse esitatud pole. Kui kaebaja eelöeldut teinud oleks, st 08.01.2014 otsust vaidlustanud ning taotlenud selle liitmist käesoleva asjaga, oleks ka kaebuse eesmärgi saavutamine olnud teoreetiliselt võimalik.

13. Kohus märgib, et nii kaebaja esitatud tuvastamisnõue kui ka alternatiivne kohustamisnõue eeldavad, et kohus tühistaks asjas vaidlustatud 03.02.2014 otsuse (ka kaebaja ise põhjendab kaebuse p-des 2.7.2. ja 2.7.3. nõuete esitamist sellega). Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et 03.02.2014 otsuse vaidlustamisega pole kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik, mistõttu tuleb esitatud kaebus selles osas jätta läbi vaatamata, siis tuleb ka tuvastamisnõue ja alternatiivne kohustamisnõue jätta läbi vaatamata samal alusel.

14. Eelöeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebaja ei saavuta 03.02.2014 otsuse vaidlustamisega kaebuse eesmärki, kuivõrd ta on jätnud kohtus vaidlustamata 08.01.2014 eelhaldusakti. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

15. Vastustaja on õigesti viidanud, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel tuleb jätta tähelepanuta ka kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlus, kuivõrd RaKS § 36 lg 5 kohaldamine ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu asjassepuutuv.

16. HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja lepinguline esindaja on kohtule 03.09.2014 kinnitanud, et ta ei soovi esitada käesolevas asjas menetluskulude taotlust (tl 96), mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kolmandale isikule oleks menetluskulusid tekkinud – kolmas isik pole haldusasjas ühtegi menetlusdokumenti esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik