4-14-4239/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-4239

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2014.a Narva, Narva kohtumaja

Väärteoasja number 4-14-4239

Kohtunik Mari-Liis Avikson

Väärteoasi A.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja

Irina Reino 02.05.2014.a otsusele väärteoasjas 2330,14,001978 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) §-de 218, 227 lg 2 ja 230 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja A.L (isikukood XXX, elukoht A-A. Tiimani 15-53, Narva; määratlemata kodakondsus; töökoht Artjoma OÜ)

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond

Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas: Jätta A.L-i kaebus karistuse muutmiseks rahuldamata.

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva

politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 02.05.2014.a otsus väärteoasjas 2330,14,001978 osaliselt A.L-i karistamises LS § 218 järgi ning lõpetada väärteomenetlus LS § 218 järgi A.L-i suhtes VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel. Muus osas, sh lõpliku karistuse osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank pangas, viitenumber 10220145093700.

2 Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Liiklusseaduse § 127 alusel on A.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 02.05.2014.a otsusega väärteoasjas nr

2330,14,001978 karistati A.L-i LS §-de 218, 227 lg 2 ja 230 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest ning määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 2 alusel 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks.

Nimetatud otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Aleksandr Urb koostanud 05.04.2014

väärteoprotokolli, mille kohaselt 05.04.2014.a kell 12:02 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Tallinn-Narva mnt 209. km juhtis A.L mootorsõidukit, sooritas möödasõidu selleks

keelatud alal liiklusmärgi 352 (möödasõidu keel) mõjupiirkonnas. Hiljem, kell 12:04Tallinn- Narva mnt 206 km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 102 +/- 5 km/h liiklusmärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Sõiduki esituledesse olid paigaldatud tehase poolt mitte ettenähtud gaasilahenduslambid, tulede hajutusklaasidel puudus nõutav markeering „D“ ning hajutusklaaside puhastid. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Otsuse vastuvõtmisel on kohtuväline menetleja jõudnud seisukohale, et menetlusalusele isikule ei mõju üksnes rahalise karistuse määramine. Isik on ka eelnevalt pannud toime samalaadseid ja teisi õigusrikkumisi, mille eest määratud rahalised karistused on jäänud menetleja arusaamist mööda tühiseks. Samuti ei ole isikut mõjutanud paremuse suunas varasemad juhtimisõiguse äravõtmised. Isik jätkuvalt eksib eeskirjade vastu ja on oma teoga näidanud üles

ükskõikset ning hoolimatut suhtumist ühiskonda. Sellist arusaamist tuleb ja peab mõjutama karmimate meetmetega. Üksnes rahalise karistuse ja väiksemaajaline juhtimisõiguse äravõtmise

määramine seda kindlasti enam ei ole. Otsuse vastuvõtmisel oli arvestatud tegu kergendava

asjaoluna, et isik oma tegu tunnistab ja kahetseb, kuid see on siiski leebema karistuse mõistmiseks ebapiisav, selliste raskete õigusrikkumiste toimepanemise eest. Selliseid rikkumisi ei saa pidada juhuslikeks eksimusteks. A.L esitas eelnimetatud otsuse peale 19.05.2014.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada vaidlustatava otsuse määratud karistuse osas ja teha uus otsus, millega vähendada

põhija lisakaristuse suurust. Kaebuse esitaja leiab, et kohaldatud karistuse rangus ei vasta 2(7) 2

3 väärteo raskusele. Kaebuse esitaja teod ei omanud raskeid tagajärgi tervise või vara kahjustuse näol. Kaebuse esitaja on siiralt ja teotahteliselt kahetsenud väärtegude toimepanemist ja tunnistas oma süüd. Menetluse läbiviimiseks takistusi ei olnud. Kaebuse esitajal ei ole täitamata väärteo otsuseid. Trahvide tasumise nõuded on täidetud. Kaebuse esitaja leiab, et antud asjaoludel kohus

võib vaidlustatava otsuse tühistada osaliselt, raskendamata kaebuse esitaja seisundit ning

tühistatud osas teha uue otsuse, millega vähendada määratud põhija lisakaristuse suurust.

Kaebuse esitaja leiab, et KarS § 56 lg 1 normi pole karistuse määramisel kohaldatud täies

ulatuses. Otsuse tegemisel on jäetud tähelepanuta kohustuslik nõue arvesse võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Samuti on karistuse määramise põhistus toodud ainult lisakaristuse määramise osas. Lähtudes aset leidnud väärteomenetluse faktilistest asjaoludest, pole KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Edasikaevatav otsus ei sisalda viidet sellele, et on olemas karistust raskendavad asjaolud. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku

politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino esitas 10.06.2014.a vastuse

järelepärimisele. Nimetatud vastuses leiab kohtuväline menetleja, et A.L-i kaitsja Mihhail Tuštšenko kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja arvas, et kaitsja kaebus

on täielikult põhjendamatu. Nii väidab kaitsja kaebuses, et otsuse tegemisel on kohtuvälise menetleja poolt jäetud tähelepanuta kohustuslik nõue arvesse võtta karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid. Samuti on karistuse määramise põhistus toodud ainult lisakaristuse määramise osas. See väide jäi arusaamatuks, kuna otsuses on märgitud kergendava asjaoluna – kahetsus. Samuti põhistuse osas on kirjutatud sellest, et on arvestatud kergendava asjaoluna isiku kahetsust, kuid see on siiski leebema karistuse mõistmiseks ebapiisav. Samuti on otsuses märgitud kõik asjaolud, mis peavad olema arvestatud otsuse tegemisel. Seega kohtuvälise menetleja otsus vastab seadusele täies ulatuses. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas seda asjaolu, et isik varasemalt on korduvalt toime pannud samalaadseid süütegusid (kui ka teisi). Teda oli

korduvalt karistatud nii rahatrahvidega kui ka oli tema suhtes kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Need karistused ei ole isikut mõjutanud paremuse suunas. Korduvalt

isik vaidlustas politseiotsuseid kohtus ning kohus leevendas karistusi. Kohtuväline menetleja

leiab, et konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et ainult rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik.

Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuväline menetleja leiab, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki ja on ettenähtud karistusraamide piires kohaldatud põhjendatult. Samuti ei saa kohtuväline menetleja jätta tähelepanuta toimepandud süüteoraskust, kuna peale kiiruse ületamist isik rikkus möödasõidu nõudeid, millega suurendas oma teo raskust, kuna risk sattuda liiklusõnnetusse sel juhul on kasvanud ning oma tegevusega juht seadis reaalsesse ohtu nii enda kui ka teised liiklejad, kes olid sel ajal Tallinn-Narva maanteel. Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja arvab, et A.L-i ja tema kaitsja kaebus ei kuulu rahuldamisele ning palub jätta Ida prefektuuri väärteoasjas 233014001978 tehtud otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud A.L-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Kohus leiab, et A.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

korrakaitsebüroo

Narva

politseijaoskonna

piirkondliku

politseitöö

teenistuse

vanemväärteomenetleja Irina Reino 02.05.2014.a otsusele väärteoasjas 2330,14,001978 ei ole 3(7) 3

4 põhjendatud, kuid põhjendatud on lõpetada A.L-i suhtes alustatud väärteomenetlus LS

§ 218 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli (tl 11) teokirjelduse kohaselt 05.04.2014.a kell 12:02 A.L juhtis Ida- Virumaal, Vaivara vallas, Tallinn-Narva mnt 209. km liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit

VW Transporter Kombi (reg. märk 931 MGB), sooritas möödasõidu selleks keelatud alal liiklusmärgi 352 (möödasõidu keeld) mõjupiirkonnas. Hiljem kell 12:04 Tallinn-Narva mnt 206 km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 102 km/h liiklusmärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h. Sõiduki esituledesse olid paigaldatud tehase pool mitte ettenähtud gaaslahenduslambid, tulede hajutiklaasidel puudus nõutav markeering „D“ ning

hajutiklaaside puhastid. Seega heidetakse kaebuse esitajale ette kolme erineva väärteo toimepanemist, mis on kvalifitseeritavad LS § 230 lg 1, LS § 227 lg 2 ja LS § 218 järgi.

LS § 230 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 16 lg 2 kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja

kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Kaebuse esitaja poolt möödasõidunõuete rikkumine on tõendatud tema enda ütlustega, milles ta tunnistab ennast süüdi selle väärteo toimepanemises (tl 16-18). Lisaks tõendavad kaebuse esitaja poolt selle väärteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja Nadežda Liivi ütlused (tl 19), mille kohaselt 05.04.2014.a olles teenistuses ekipaažis 4471 koos patrullteenistuse vanemaga Aleksandr Urb, teostasid nad liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva maanteel. Kell 12.02 Tallinn-Narva mnt 209. km nad nägid, kuidas sõiduauto Volkswagen Transporter Kombi registeerimismärgiga 931 MGB möödus teisest sõidukist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas. Ülalnimetatud sõiduk oli peatatud

Tallinn-Narva mnt 205. km. Roolis oli A.L. Möödasõidunõuete rikkumisega isik nõustus ning palus mitte karistada rangelt. Kohtul ei ole alust kahelda nende tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need on kooskõlas nii kaebuse esitaja ütlustega kui ka teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A.L täitis enda

tegevusega 05.04.2014.a kell 12.02 Tallinn-Narva mnt 209. km LS § 230 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Kaebuse esitaja poolt 05.04.2014.a kell 12:04 Tallinn-Narva mnt 206 km-l mootorsõiduki juhtimine kiirusega 102 (+/-5) km/h liiklusmärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas on tõendatud tema enda ütlustega, milles ta on tunnistanud ennast süüdi selle väärteo toimepanemises (tl 16-

18). Lisaks tema enda süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad kaebuse esitaja poolt selle 4(7) 4

5 väärteokoosseisu objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja Nadežda Liivi ütlused (tl 19), mille kohaselt 05.04.2014.a olles teenistuses ekipaažis 4471 koos patrullteenistuse vanemaga Aleksandr Urb, teostasid nad liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva maanteel. Kell 12.02 Tallinn-Narva mnt 209. km. Nad sõitsid sõidukile järgi, fikseerisid kiiruse ületamise 102 +/- 7 km/h kohas, kus on lubatud

sõidukiirus 70 km/h kiirusemõõteseadmega Stalker D2R DP009668. Sõiduk liikus nende patrullsõidukiga samas suunas. Ülalnimetatud sõiduk oli peatatud Tallinn-Narva mnt 205. km. Roolis oli A.L.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 12), mille kohaselt 05.04.2014.a Tallinn-Narva mnt 205. km Narva politseijaoskonna politseiteenistuse vanem A.

Urb teostas riikliku järelevalve korras A.L-i poolt juhitud mootorsõiduki VW

Transporter 931 MGB liikumiskiiruse mõõtmist 05.04.2014.a kell 12:04. Koht: Ida-Virumaa,

Vaivara, Tallinn-Narva mnt 206 km sõidu suund on Tallinn. Kasutati liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2 X DP009668 antennid KC031313, KR009136. Seade oli testitud 05.04.2014.a kell 08:15 ja see oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulavälise teega, hea nähtavus, valgeaeg, sademeteta, kuiv, kattega tee, kahesuunaline tee. Mõõterežiimiks valiti samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist.

Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal pärissuunalisel, liikus üksinda. Mõõtmise ajal kiirusmõõturi ning mõõdetava objekti vahel seadme signaalile läbimatuid takistusi või kiiruse mõõtmist segavaid faktoreid ei esinenud. Kiirus mõõdetud ca 2-3 sekundi jooksul. Seadme lugem

oli 102 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul: 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 5 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 27 km/h. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et A.L täitis enda tegevusega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

LS § 218 kohaselt omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 79 lg 1 kohaselt registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamiseks annab loa Maanteeamet. Kohus leiab, et tõendatud pole A.L-i poolt LS § 218 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et tulenevalt

Maanteeameti ekspert Alar Allaste vastusest kohtu järelepärimisele ei loeta mootorsõiduki valgustusseadmetega seonduvaid muudatusi sõiduki ümberehituseks. Seega kui isegi jaatada seda,

et mootorsõidukile VW Transporter Kombi (reg nr 931 MGB) olid paigaldatud esituledesse

tehase poolt mitte ettenähtud gaaslahenduslambid, tulede hajutiklaasidel puudus nõutav

markeering D ning hajutiklaaside puhastid, siis pole võimalik nende asjaolude esinemist

mootorsõidukil pidada mootorsõiduki ümberehitamiseks. Samuti annab kohtule aluse asuda seisukohale, et A.L ei täitnud LS § 218 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivset

koosseisu see, et vastavalt Maanteeameti 25.06.2014.a vastusele oli sõiduk VW Transporter Kombi (registreerimisnumbriga 931 MGB) viimati esitatud korralisele tehnonõuetele vastavuse kontrollile Narva Auto AS kontrollpunkti aadressil Tiimani 3, Narva 11.03.2014, seega vähem

aega kui üks kuu enne väidetava väärteo toimepanemist. Antud kontrolli käigus sõidukil puuduseid ei avastatud. Samuti pole alust kahelda tunnistaja Nadežda Liivi ütluste tegelikkusele

vastavuses, mille kohaselt isik seletas, et ostis auto sellisena ning ei teadnud, et need tuled keelatud on. Samuti arvestab kohus seda, et VW ametlik esindaja Eestis Moller Auto Tallinn AS kasutuses olevates andmebaasides ei ole nimetatud autot ega ühtegi tehingut seoses nimetatud 5(7) 5

6

autoga ning seega ei õnnestunud kohtul välja selgitada, millised on selle sõiduki tüübile,

variandile või verisoonile ettenähtud valgustusseadmed. Ka mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart (tl 13) ja fototabel (tl 14-15) ei anna alust asuda seisukohale, et kaebuse esitaja oleks täitnud LS § 218 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus A.L-i suhtes LS § 218 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et A.L pani LS § 227 lg 2 ja LS § 230 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod toime otsese tahtlusega, kuna ta sai aru, et paneb toime talle etteheidetavad väärteod ning möönis seda. Vastavalt KarS § 16 lg-le 3 isik paneb teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A.L-ile karistust mõistes juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise

aluseks süüdlase süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse mõistmisel üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. A.L on karistusregistri andmete kohaselt (tl 34) 4 kehtivat väärteokaristust, millest

nähtub, et teda on varasemalt korduvalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest nii rahatrahvidega kui ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebuse esitajale karistust

mõistes on põhjendatud arvestada karistust kergendava asjaoluna süü kohest tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavat asjaolu ei esine. Kohtuvälise menetleja otsusega on A.L-i karistatud KarS § 63 lg 1 kohaldamisega LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Vastavalt LS § 227 lg 2 mootorsõidukijuhi

poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja süü suurust, mida suurendab kahe erineva väärteo toimepanemine ning korduv varasem karistatus, on põhjendatud tema karistamine üle keskmise

määra ning kohtuväline menetleja määrates karistuseks 70 trahviühikut, s.o 280 eurot ei ole

eksinud karistuse mõistmise põhimõtete vastu. Käesoleval juhul ei anna alust karistuse vähendamiseks ka see, et kohus lõpetas A.L-i suhtes väärteoementluse LS § 218 järgi.

Kohus on seisukohal, et uus karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest peab olema varasemast rangem saavutamaks karistuse erija üldpreventiivset eesmärki ning käesoleval juhul

on see tingimus täidetud. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud ka A.L-ilt

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Vastavalt LS § 227 lg 5 p-le 1 kohus või

kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, kuna juba varasemalt on kaebuse esitajalt võetud ära juhtimisõigus 3 kuuks, kuid see ei saavutanud loodetud tulemust ning

A.L jätkas samalaadsete väärtegude toimepanemist ning seega ei ole kuidagi põhjendatud võtta käesoleval juhul ära juhtimisõigus lühemaks ajaks. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki 6(7) 6

7

juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohus on enda otsuses nr 3-1-1-26-10 asunud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Eeltoodust tulenevalt ei

ole kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjus, s.o juhtimisõiguse vajalikkus tööks selliseks põhjuseks, mis annaks aluse mitte kohaldada juhtumisõiguse äravõtmist. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et A.L-i kaebus tuleb jätta rahuldama,

kuna põhjendatud ei ole karistuse kergendamine. Samas tuleb tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 02.05.2014.a otsus väärteoasjas 2330,14,001978 osaliselt A.L-i karistamises LS § 218 järgi. Muus osas, s.h lõpliku karistuse osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 7(7) 7

8 8(7) 8