1-14-6882/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2014.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Aive Uueni

Prokurör Natalja Kutepova

Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: J.P, ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 06.07.2011.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, KarS §

68 lg 1 alusel lõplik karistus 3 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud korduvalt.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 31.05.2014.a.; kahtlustavana kinnipidamine 30.05.- 31.05.2014.a.

süüdistuses KarS § 424 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.P KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.05.-31.05.2014.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada J.P-le mõistetud karistus, 7 kuud 28 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga ja määrata selle töö ära

476 (nelisada seitsekümmend kuus) tundi tegemiseks ajaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

24 (kakskümmend neli) kuud

Kriminaalasi nr. 1-14-6882

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada J.P täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata J.P

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 09.09.2014.a.

J.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista J.P-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 532,50 eurot;

- kaitsjatasu summas 72 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda jooksul käesoleva kohtuotsuse

12 (kaheteistkümne) kuu

jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank’is, kontole nr EE401700017002872300 №rdea Pangas või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 99914700013258 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-6882, J.P ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 09.09.2014.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (09.09.2014.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

J.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.05.2014 kella 21:00 ajal Tallinnas, Pärnu maanteelt Risti tänavale mootorsõidukit Dodge B250, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,97 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/- 0,09 mg/l kohta, lõplik tulemus 0,88 mg/l kohta), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud

Liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega, süüdistuse kohaselt, pani J.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi puudub.

J.P (J.P), tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.P karistuseks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: kinnipidamine 30.05.-31.05.2014.a. ning mõista lõplikuks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust, mis tuleb KarS

§ 69 lg 1, 2, 3, 4 alusel asendada üldkasuliku tööga 476 tundi, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks tuleb määrata 24 kuud, mille kestel peab J.P täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Samuti tuleb määrata J.P üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava J.P süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et J.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad J.P-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 72 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 532,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine.

Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik