1-14-5127/163 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5127 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Kriminaalasi Artur Orlovi süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Vassili Mihhailovi süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 pde 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Ilko Mitnitšuki süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Artur Dubini süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, § 213 lg 1 järgi; Šalva Mamutšarašvili süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3, KarS § 213 lg 1 järgi; Galina Šapovalova süüdistuses KarS § 255 lg 2, § 209 lg 2 p-de 1, 3 järgi; Anatoli Kapitonovi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 – § 22 lg 3, § 213 lg 1 – § 22 lg 3 järgi; Edvika Teern-Golovani süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1,

3 – § 22 lg 3, § 213 lg 1 – § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13. juuni 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Ilko Mitnitšuk, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Ilko Mitnitšuki apellatsioon läbi vaatamata osas, milles ta vaidlustab süüdistuse tõendatust.

Osas, milles Ilko Mitnitšuk vaidlustab temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid, jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 13. juuni 2014. a otsusega tunnistati Ilko Mitnitšuk kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 213 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates I. Mitnitšuki kahtlustatavana kinnipidamisest 13. augustil 2013.

2.

I. Mitnitšuk on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta kuulus koos Artur Orlovi, Vassili Mihhailovi, Galina Šapovalova, Šalva Mamutšarašvili ja Artur Dubiniga alates 2013. aasta algusest kuni 13. augustini 2013 Eesti Vabariigis tegutsenud kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega, varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks oli kelmuste, s.o KarS § 209 lg 2 p-des 1 ja 3 ning § 213 lg-s 1 sätestatud teise astme kuritegude, toimepanemise kaudu varalise kasu saamine. I. Mitnitšuk kuulus kuritegelikku ühendusse alates 2013. aasta kevadest ja tema ülesandeks oli pidev infovahetus telefoni teel teiste ühenduse liikmetega, internetis kelmuste toimepanemiseks variisikute otsimine, nende ülalpidamise kindlustamine, välimuse korrastamise organiseerimine ja nende postkontorisse isiku tuvastamiseks või panka rahaliste tehingute tegemiseks kohaletoimetamise organiseerimine. Samuti olid tema valduses variisikute dokumendid ja ta tegeles kuritegelikul teel saadud tulu jaotamisega ühenduse liikmete vahel. Kuritegeliku ühenduse raames, mis tegutses Tallinnas, Tartus ja Valgas ning milles osales kuus ühenduse liiget, panid kuritegeliku ühenduse liikmed toime vähemalt 119 kelmuse ja 23 arvutikelmuse episoodi. Kuritegelik ühendus sai kuritegude toimepanemise tulemusena kasu vähemalt 69 856,92 eurot.

3.

I. Mitnitšuk esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist.

3.1

I. Mitnitšuki hinnangul on tema süü tõendamata. Kriminaalmenetluse kestel osutati talle moraalset survet, takistades tema suhtlemist pere ja lastega kümne kuu vältel. Kohus, uurimisorganid ega prokuratuur ei teinud järelepärimist Töötukassale, saamaks tema töötu staatust ja sotsiaalprogrammide ja kvalifikatsiooni tõstmise koolituste läbimist kinnitavaid dokumente. Samuti olnuks võimalik saada dokumendid, mis kinnitavad, et alates 1. augustist 2013 suunati

I. Mitnitšuk tööle lauluväljaku koristamisele, kus ta viibis hommikul kella 9-st kuni õhtul kella 17- ni. I. Mitnitšuk viibis seal igapäevaselt ja seda saavad kinnitada teised kohalviibinud. I. Mitnitšuk nõuab, et ringkonnakohus uuriks uusi asjaolusid, mis toetavad tema õigeksmõistmist. Samuti palub ta vabastada end hagide tasumise kohustusest, sest ta ei saanud mingit raha peale dividendide taksojuhina.

3.2

I. Mitnitšuk ei ole rahul talle määratud kaitsja töö kvaliteediga ja leiab, et kaitsja käitus ebaprofessionaalselt. Kaitsja keeldus kaebuste koostamisest ja asutustelt dokumentide väljanõudmisest. Kaitsja poolt taotletud tasu on liiga kõrge ja I. Mitnitšuk keeldub seda maksmast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et süüdistatav I. Mitnitšukil puudub apellatsioonis tõstatatud küsimuse, s.o tema süü tõendatuse, osas apellatsiooniõigus, mistõttu apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

5.

I. Mitnitšuki apellatsioon tugineb väitele, et talle esitatud süüdistus on tõendamata. Seejuures on I. Mitnitšuk saatnud ringkonnakohtule erinevaid dokumente (Tartu Vanglale I. Mitnitšuki isiklike asjade üleandmise-vastuvõtmise akt, I. Mitnitšuki laste sünnitunnistused, taksojuhi kutsetunnistus ja tunnistus tööalase eesti keele kursuse läbimise kohta) ning taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis peaksid eelduslikult kinnitama, et ta ei ole süüdistuses kirjeldatud süütegusid toime pannud. Seega vaidlustab I. Mitnitšuk kokkuleppes kirjeldatud faktiliste asjaolude tõendatust, mis on KrMS § 318 lg 4 järgi välistatud.

6. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2). KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis ("kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu") peetakse silmas olukorda, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. Sama lause teine alternatiiv (kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud) käsitleb aga juhtumeid, mil kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona karistatav, ent kokkuleppes ja maakohtu otsuses teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaõige (nt on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi isik süüdi tunnistati, hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe teokirjeldusest ei nähtu vmt). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis nimetatud apellatsiooni esitamise alus (s.o kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu) hõlmab üksnes materiaalõigusliku hinnangu vaidlustamist. See tähendab, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-1- 1-70-12, p-d 8-10).

7. Praegusel juhul ei ole I. Mitnitšuk tõstatanud küsimust mitte tema teole antud materiaalõiguslikust hinnangust, vaid on leidnud, et kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud ei ole tõendatud. Sellisel alusel KrMS § 318 lg 4 kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamist ette ei näe.

8. Lisaks süüdistuse tõendatuse vaidlustamisele on I. Mitnitšuk vaidlustanud ka temalt otsusega välja mõistetud kaitsjatasu põhjendatust. Kuna KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamist vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatükis sätestatud korras (s.o määruskaebemenetluses), ei laiene menetluskulude vaidlustamisele KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud piirangud. Seega osas, milles I. Mitnitšuk vaidlustab temalt otsusega välja mõistetud kaitsjatasu, lahendab ringkonnakohus tema kaebuse määruskaebuse lahendamise menetluse korras.

8.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Süüdimõistetu täielikku menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastamist KrMS § 180 lg 3 ei võimalda. Kohtukolleegium leiab, et

I. Mitnitšuki kaebus ei sisalda asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et menetluskulude täiel määral süüdimõistetu kanda jätmine seaks ohtu tema resotsialiseerumise või käiks talle üle jõu. Seega puudub alus I. Mitnitšuki puhul KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

8.2 Samuti ei anna süüdistatava rahulolematus kaitsja Rein Napa tegevusega alust I. Mitnitšukilt välja mõistetud kaitsjatasu vähendamiseks. Riigi õigusabi seaduse kohaselt juhindutakse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korrast (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord), mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kaitsja poolt esitatud tasu hüvitamise taotluste õigsuses ega põhjendatuses (st teostatud toimingud olid vajalikud), mistõttu kohtukolleegium leiab, et maakohus on need põhjendatult menetluskulude hulka arvanud ja süüdistatavalt välja mõistnud. Ka süüdistatav ise pole väitnud, et kaitsja poleks menetlustoimingutel osalenud, avaldades üksnes rahulolematust kaitsja töö kvaliteediga. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et I. Mitnitšuki taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus I. Mitnitšuki apellatsiooni läbi vaatamata. Osas, milles süüdistatav vaidlustas temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid, jätab ringkonnakohus kaebuse KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 järgi rahuldamata.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Paavo Randma