3-13-1423/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 01. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1423

Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna vangla 17.05.2013 toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kaebaja 07.06.2013 vaide nr 5-15/13/19866-1 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja A.E. vastustaja Tallinna vangla

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A.E.u kaebus täielikult. 2. Tunnistada Tallinna vangla 17.05.2013 toiming - A.E.u ja tema advokaadist esindaja kokkusaamise katkestamine – õigusvastaseks. 3. Kohustada Tallinna vanglat A.E.u 07.06.2013 (10.06.2013) vaiet uuesti menetlema. 4. Mõista Tallinna vanglalt välja riigituludesse asjas tasumisele kuulunud riigilõiv kokku summas 30.- eurot (kolmkümmend eurot ja 00 senti). Muus osas jätta poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 01.09.2014. a, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka

2 juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav A.E. (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) esitas 20.05.2013 Tallinna vanglale (edaspidi ka vastustaja) taotluse, milles soovis, et vangla põhjendaks 17.05.2013 advokaadiga toimunud kokkusaamise katkestamist. Tallinna vangla selgitas kaebuse esitajale 04.06.2013 vastuses selgitustaotlusele nr 5-18/17470- 1, et 17.05.2013 advokaadist esindajaga toimunud kokkusaamine katkestati põhjusel, et Tallinna vangla päevakava kohaselt algas neljandas üksuses kell 11.50 toitlustamine. Vanglal tuli tagada Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ sätestatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) täitmine /tl 6/.

2. A.E. esitas 07.06.2013 vanglale vaide, milles viidates vangla 04.06.2013 vastuskirjale nr 5-8/17470-1 taotles Kodukorra kehtetuks tunnistamist osas, milles see piirab realiseerida vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 26 lg-s 1 sätestatud õigust kohtuda piiramatult oma advokaadist esindajaga. Tallinna vangla leidis, et vaie on puudustega ja andis 14.06.2013 kirjaga tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise kiri registreeriti 18.06.2013. 28.06.2013 otsusega nr 5-15/13/19866-4 Tallinna vangla tagastas A.E.ule vaide, sest kaebaja ei ole läbi 17.05.2013 toimingu Kodukorra toimealasse sattunud ja seetõttu ei saa Kodukord ka tema õigusi rikkuda. Vaie tagastati ka seetõttu, et kaebaja jättis vaides esineva puuduse kõrvaldamata – jättis selgitamata, kuidas ühekordne lõppenud toiming tema õigusi rikkus /tl 8/.

3. 01.07.2013 esitas A.E. Tallinna halduskohtule kaebuse Tallinna vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja Kodukorra tühistamiseks osas, milles see piirab VangS § 26 lg-st 1 tulenevat õigust kohtuda piiramatult oma advokaadist esindajaga /tl 1-2/.

4. 08.08.2013 määrusega kohus tagastas kaebuse A.E.ule läbivaatamatult /tl 9/. 09.09.2013 määrusega kohus osaliselt rahuldas A.E.u määruskaebuse ja võttis tema kaebuse menetlusse Tallinna vangla tegevuse (advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõude menetlemiseks /tl 28-29/. 5. 28.10.2013 teatas Tallinna vangla halduskohtule, et võtab nimetatud tegevuse osas kaebuse õigeks /tl 51/. Tulenevalt 29.08.2013 ja 20.11.2013 selgitustest kaebuse õigeksvõtt kaebaja vaide tagastamist ei hõlma /tl 26, 62/.

6. 04.11.2013 määrusega kohus võttis täiendavalt menetlusse kaebaja nõude 10.06.2013 vaide nr 5-15/13/19866-1 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks /tl 52-53/. 06.02.2014 määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 77/.

3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja A.E. on seisukohal, et vangla tegevus 17.05.2013, mil katkestati kohtumine advokaadiga, oli õigusvastane. Kaebaja põhjendatud huviks on preventiivne huvi ja tuvastamiskaebuse rahuldamise korral soodustab kohtuotsus tema õiguste kaitset tulevikus ning motiveerib vanglat edaspidi hoidma piirangute seadmisest kohtumisel advokaadiga. Viitega VangS § 26 lg-le 1 leiab kaebaja, et vangla sisekorraeeskiri ja Kodukord ei anna vanglateenistusele õigust kohtumist katkestada üksnes seetõttu, et kinnipeetavat on vaja toitlustada. Vangla direktor ei saa oma üldkorraldusega muuta seaduses sätestatut sisutühjaks ega mõttetuks. Vangla 04.06.2013 kirjas nr 5-18/17470-1 selgitatakse ammendavalt, et kohtumise katkestamise põhjuseks oli vajadus tagada Kodukorra täitmine, mis ühtlasi tähendas, et kaebaja oli sattunud Kodukorra toimealasse. Seega oli tal õigus esitada vaie. Vaides kaebaja kirjeldas toimunut ja viitas vangla 04.06.2013 vastusele, kust võis vangla selgusele jõuda, kuidas kaebaja Kodukorra toimealasse sattus. Kaebaja leiab, et asjaolu, kus ta jättis vanglale selgitamata, kuidas ühekordne lõppenud toiming kaebaja õigusi rikkus, ei olnud võimalik käsitleda kui puudust vaides ja vanglal puudus alus vaiet A.E.ule läbivaatamatult tagastada. Tallinna vanglal tuleb kaebaja vaie sisuliselt läbi vaadata.

Vastustaja Tallinna vangla võtab kaebuse õigeks osas, mis hõlmab advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamise õigusvastasust. Õigeksvõtt vaide lahendamist puudutavale osale ei laiene. A.E. esitas 14.06.2013 Tallinna vanglale märgukirja, milles märkis, et VangS § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kohtuda piiramatult oma advokaadist esindajaga ning et vangla kodukord ega ka päevakava ei võimalda seda õigust piirata. Tallinna vangla selgitas 05.07.2013 vastuses märgukirjale nr 5-18/17470-3, et vangla küll võimaldab kinnipeetaval piiramatult oma advokaadist esindajaga kohtuda, kuid samas tuleb vanglal tagada ka vangla sisekorraeeskirjade, sh vangla päevakava täitmine, mistõttu ei saa vangla täita ühte õigusnormi teist rikkudes. Kuna kinnipeetava kokkusaamised VangS § 26 lg-s 1 nimetatud isikutega ei ole eraldi ette nähtud vangla päevakavas, siis toimuvad need vastavalt kinnipeetava või kokkusaaja taotlusele ja reeglina päevasel ajal. Erandina, eelkõige seoses kinnipeetava kahtlustamisega vanglas toimepandud kuriteos tuleb kõne alla ka tema kokkusaamine kaitsjaga edasilükkamatult, seega ööajal. Arvestades, et VangS § 27 lg 3 sätestab konkreetsed juhud, millal on lühiajaliste kokkusaamiste katkestamine lubatud ning selleks juhuks ei ole vangla päevakava järgimine, siis tuleb tunnistada, et päevakava järgimise põhjendusel advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamine oli õigusvastane. Kuna A.E. taotles 10.06.2013 esitatud vaides Kodukorra kehtetuks tunnistamist osas, milles see piirab VangS § 26 lg-st 1 tulenevat õigust kohtuda oma advokaadist esindajaga piiramatult, siis oli tema eesmärgiks läbi Kodukorra vaidlustamise saavutada see, et advokaadist esindajatega toimuvaid kokkusaamisi ei katkestataks, mitte see, et vangla tunnistaks oma õigusvastast tegevust. Kuna kaebaja tähtaegselt vaide puudusi ei kõrvaldanud, siis tagastas vangla 28.06.2013 kirjaga nr 5-15/13/19866-4 A.E.ule vaide, tuginedes VangS § 11 lg-le 4 ja HMS § 79 lg 1 p-dele 1 ja 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Antud juhul on Tallinna vangla kinnipeetav A.E. taotlenud teha kindlaks Tallinna vangla toimingu (17.05.2013 kaebaja ja advokaadist esindaja kokkusaamise katkestamine)

4 õigusvastasus ja kohustada Tallinna vanglat läbi vaatama (st sisuliselt lahendama) kaebaja 10.06.2013 (teistel andmetel ka 07.06.2013) vaide nr 5-15/13/19866-1. Kõigepealt võtab halduskohus seisukoha kaebaja esimese nõude osas ja seejärel teise nõude osas.

2. VangS § 26 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Sama seaduse § 27 lg 3 järgi vanglaametnikul on õigus lühiajaline kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda. Katkestada ei ole lubatud kokkusaamisi kaitsjaga. Seetõttu on õige kaebaja seisukoht, et seadusest alamalseisvad õigusaktid (vangla sisekorraeeskiri ja Kodukord) ei anna vanglateenistusele õigust advokaadist esindajaga toimuvat kokkusaamist katkestada üksnes seetõttu, et kinnipeetavat on vaja toitlustada. Tallinna Vangla on kinnitanud, et ta võtab A.E.u kaebuse õigeks advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamise õigusvastasuse osas. HKMS § 159 lg 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Halduskohus on seisukohal, et Tallinna vangla õigeksvõtt on eelviidatud sätetest lähtudes põhjendatud. A.E.u kaebus oleks nimetatud nõude osas kuulunud rahuldamisele ka ilma vastustaja õigeksvõtuta. Käesoleval juhul ei esine HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta. Seega kohus rahuldab A.E.u kaebuse esimese nõude ja tunnistab Tallinna vangla 17.05.2013 toimingu - kaebaja ja advokaadist esindaja kokkusaamise katkestamine – õigusvastaseks.

3. A.E. on seisukohal, et ka tema vaide tagastamiseks puudus vanglal alus. Kaebaja leiab, et ta oli sattunud Kodukorra toimealasse ja kuivõrd vaides kaebaja kirjeldas toimunut ja viitas vangla 04.06.2013 vastusele, siis sellest võis vangla aru saada, kuidas kaebaja Kodukorra toimealasse sattus. Tallinna vangla tagastas A.E.ule tema vaide tuginevalt VangS § 11 lg-le 4 ja HMS § 79 lg 1 pdele 1 ja 2. VangS § 11 lg 4 kohaselt Justiitsministeerium vaatab läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Kohus märgib, et tegemist on pädevusnormiga ja vangla on sellest õiguspäraselt juhindunud. Vastavalt HMS § 79 lg-le 1 vaie tagastatakse muu hulgas siis, kui isikul puudub õigus vaie esitada (p 1) või/ja kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud (p 2). Tallinna vangla 28.06.2013 kirjast nähtuvalt tagastas vangla vaide, kuna väidetavalt ei ole A.E. vaides märkinud, millises osas Kodukord tema õigusi rikub ja kuidas ta on Kodukorra toimealasse sattunud ning see puudus jäi ka puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajal kõrvaldamata. Samas on vastustaja võtnud ka sisulise seisukoha, et kuna Kodukord ei reguleeri advokaadist esindajatega kokkusaamist, siis tuleb nende kokkusaamiste puhul lähtuda VangS-st ning kaebaja ei ole Kodukorra toimealasse sattunud ja Kodukord ei saa tema õigusi rikkuda.

4. Kohus on eelnevas lõigus märkinud „väidetavalt“, kuna vastustaja ei ole kohtule asjassepuutuvaid dokumente esitanud ega oma väiteid millegagi põhjendanud. 09.09.2013 määruses, millega kohus võttis A.E.u kaebuse menetlusse Tallinna vangla tegevuse (advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitatud nõude menetlemiseks, kohus kohustas vastustajat esitama kohtule hiljemalt 28.10.2013 kirjaliku seletuse kaebuse kohta koos kõigi asjassepuutuvate dokumentidega. Samas kohus

5 eriliselt juhtis menetlusosaliste tähelepanu vajadusele arvestada muu hulgas HKMS §-de 28, 53 lg 2, 59 ja 63 nõudeid. Nt HKMS § 28 lg 4 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt määratud vormis esitama kohtu nõutud arvamused ja tõendid. Vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. 04.11.2013 määrusega võttis kohus täiendavalt menetlusse kaebaja nõude 10.06.2013 vaide nr 5-15/13/19866-1 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. 20.11.2013 Tallinna vangla teatas kohtule, et vangla õigeksvõtt hõlmab üksnes advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamise õigusvastasuse osa ning vaide lahendamist puudutavale osale see ei laiene. Samas mingeid sisulisi vastuväiteid ega asjassepuutuvaid dokumente vastustaja A.E.u teise nõude osas ei esitanud. 06.02.2014 määruses, millega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses, andis kohus vastustajale täiendavalt selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks aega kuni 01.08.2014. Tallinna vangla ei esitanud ka selle täiendava tähtaja jooksul kohtule ühtki oma väiteid kinnitavat jm asjassepuutuvat dokumenti. Samuti ei esitanud ta kaebuse kohta selles osas oma vastuväiteid (sisulist seletust), kuigi oli eriliselt rõhutanud, et vangla õigeksvõtt hõlmab üksnes advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamise õigusvastasuse osa ning vaide lahendamist puudutavale osale see ei laiene. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vastustaja ei ole kohtule esitanud A.E.u vaiet, kaebajale puuduste kõrvaldamiseks saadetud kirja (14.06.2013?), kaebaja puuduste kõrvaldamise kirja (18.06.2013?) ega ka muid vastustaja viidatud, asjaga ilmselgelt seonduvaid kaebaja pöördumisi ja vangla vastuseid (20.05.2013, 14.06.2013, 05.07.2013), ei ole kohtul võimalik kontrollida vaide tagastamise aluste olemasolu. Et vangla on jätnud oma seadusest tulenevad kohustused täitmata, siis HKMS § 59 lg-st 4 tulenevalt tuleb tal kanda ka sellest tulenevad negatiivsed tagajärjed. Kõiki Tallinna vangla väiteid loeb kohus paljasõnalisteks ja hindab neid seega ka tema kahjuks, rahuldades põhimõtteliselt A.E.u kaebuse ka teise nõude osas.

5. Kohus rõhutab, et pelgalt vaide tagastamise kirjas toodud vanglapoolsete põhjenduste alusel ei ole võimalik kohtul objektiivselt öelda, et A.E.ul puudus vaide esitamise õigus ja et tema vaie oli ka puudustega, mida ta tähtaegselt ei kõrvaldanud. Nii on 28.06.2013 tagastamise kirja kohaselt väidetavaks vaide puuduseks see, et A.E. ei ole vaides märkinud, millises osas Kodukord tema õigusi rikub ja kuidas ta on Kodukorra toimealasse sattunud. Samas ilmneb, et see nn puudus ei ole takistanud vanglat sisuliselt hindamast, et kaebaja ei ole Kodukorra toimealasse sattunud seoses advokaadist esindajaga kokkusaamisega (selle katkestamisega). Ehk sisuliselt on vangla mõistnud selgelt, mida kaebaja on Kodukorda vaidlustades silmas pidanud, sest vangla on ise põhjendanud advokaadiga kokkusaamise katkestamist Kodukorras kehtestatud päevakavaga. Kohus loeb seetõttu usutavaks kaebaja väite, et oma vaides ta osundas vangla vastavale 04.06.2013 kirjale. Ebaselge on kohtule antud juhul isegi vaide kuupäev – kaebaja räägib 07.06.2013 vaidest, vangla vastab „Teie 07.06.06.2013“, aga 10.06.2013 registreeritud vaidele. Ilma vaide ja puuduste kõrvaldamiseks saadetud kirjata ei ole kohtul võimalik hinnata, kas vangla on õigesti määratlenud vaide puudused. Nii kohtukaebusest kui ka pooltevahelisest väidetavast kirjavahetusest nähtuvalt on kaebaja põhimure olnud see, et vangla tema kohtumise advokaadiga õigusvastaselt katkestas. Antud

6 juhul ei ole kohtul asjassepuutuvate dokumentide esitamata jätmise tõttu võimalik hinnata, kas vangla püüdis vaide puudustele osundavas kirjas suunata kaebajat nt õige nõude esitamisele. Toodud asjaoludel loeb kohus A.E.u ülalmärgitud vaide vangla poolt tagastamise õigusvastaseks ning Tallinna vanglal tuleb seda vaiet uuesti menetleda: vajadusel jätta käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, vajadusel vaie tagastada või lahendada sisuliselt. Just poolte väidetud asjaolude kontrollimatuse tõttu (eelkõige lasus tõendamiskoormus vastustajal) ei ole kohtul võimalik teha vanglale konkreetset ettekirjutust vaie sisuliselt lahendada, vaid üksnes vaie uuesti läbi vaadata.

6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda lisaks enda kuludele ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul kohus küll rahuldab A.E.u kaebuse, kuid ta ei ole menetluskulunõuet esitanud. Samas on kohus andnud A.E.ule käesolevas asjas menetlusabi, vabastades ta nii määruskaebuse kui ka kaebuse esitamisel riigilõivu (`a 15 eurot) tasumisest kokku summas 30.- eurot /tl 21, 28/. HKMS § 118 lg 2 kohaselt, kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Järelikult tuleb Tallinna vanglalt välja mõista riigituludesse riigilõiv, mida oleks pidanud tasuma kaebaja (30 eurot) ja millest ta oli vabastatud ning muus osas poolte võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik