1-12-7964/96 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-12-7964

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoobril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-7964 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne R.Z-i

tähtaega eleketroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.10.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

R.Z , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 383, § 384, § 386, § 387, § 426, § 432 , määras:

Jätta R.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve al

la vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi

taotlus ja määrata tema poolt R.Z-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 240 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 200 eurot, ni 40 eurot). ng käibemaks

Välja mõista R.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 240

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

R.Z tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003

Maksekorraldusele märkida viitenumber , ning selgitus „R.Z 99914700013274 1-12-

7964 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.09.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava lid R.Z-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamiseks .

R.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.04.2013 kohtuotsusega nr 1- 12-7964 KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, §

64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust, mis on asendatud

1442 tundi üldkasuliku tööga ning R.Z-ile mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta, 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – – ning lõplik 307 tundi uks karistuseks on 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust. R.Z tunnistati süüdi ka KarS § 266 lg 2 p 2, § 121, § 329 järgi

ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 1135 tundi üldkasulikku tööd - , s.o 1 aasta, 6 kuud ja 23 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat, 2 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks loeti 2 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust.

Kuna R.Z ei ilmunud 14.10.2013 karistust kandma, kuulutati ta 25.11.2013 tagaotsitavaks ja peeti kinni 10.12.2013. Karistuse kandmise algus 10.12.2013 01.03.2016. ja lõpp

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.08.2014.

R.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 22 ).

Kinnipidamisasutusest kohta koostatud ise va R.Z-i loomustusest nähtub, et kinnipeeta l

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas koos vanaemaga aadressil xxx,

kuhu soovib elama asuda ka ennetähtaegse vabanemise korral. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga. Korteris elab kinnipeetava vanaema xx xx, kes andis kirjaliku nõusoleku

elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Isik on lõpetanud Ivangorodi Kaubanduskooli

koka eriala. Vangistuses on osalenud kahel korral eesti keele A1 taseme kursustel, kuid ei ole

kursuseid läbinud. Vangistuses on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Kinnipeetav on

olnud varasemalt hõivatud erinevate juhutöödega. Ennetähtaegse vabanemise korral on olemas

garanteeritud töökoht xxx-s. Isikul on tasumata nõudeid summas 3244,15 eurot. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema ja vanaema. Isik on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes.

Alkoholisõltuvust ei ole tuvastatud. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda nii võõraste kui ka

lähedaste suhtes. Uue kuriteo on toime pannud katseajal. Viru Vangla toetab Roman R.Z-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib

R.Z ennetähtaegse vabanemise korral

elektroonilise järelevalve . Tegemist on kahetoalise kõigi alla asuda elama aadressil xxx

mugavustega korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava vanaema xx xx, kes andis kirjaliku

3(5) nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Elukoht on sobiv elektroonilise valve

paigaldamiseks. xx, esitatud on garantiikiri. Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema ja vend. Vanaema suhtub ennetähtaegsesse

vabanemisse hästi, ootab süüdimõistetut koju. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest

nähtub lisaks, et isik on olnud kahel korral määratud kriminaalhooldusele, ühel korral pani katseajal toime uue kuriteo.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud ka elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör leiab, et kinnipeetava varasem

elukäik ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuna kinnipeetav ei

suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu näitab t süüdimõistetu , see, e on rikkunud katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud

oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles

näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. See tähendab, et tulenevalt toimepandud kuritegude vägivaldsusest ei saa aktsepteerida

karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et

kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks põhjendamata ja ennatlik.

Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist ja osutas asjaolule, et isik on vangistuse ajal oma käitumisest aru saanud, soovib elama seadusekuulekalt. Isikule on tagatud elu ja töökoht. Ta peab - hoolitsema oma vanaema eest.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning

arvestades prokuröri kirjaliku a R.Z tuleb jätta tingimisi e rvamust, leiab, et

nne

tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla

vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud

.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I o 28) nähtub, et süüdimõistetu on sa tl 25- 5-l korral

kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Käesolevat vangistust kannab R.Z mootorsõiduki joobes juhtimise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi

ja karistuse kan eest. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel, dmisest kõrvalehoidumise pannes uue kuriteo toime katseajal. Kusjuures viimase karistuse kandmisest hoidus isik kõrvale ja

ta kuulutati tagaotsitavaks. Isikut on väärteokorras karistatud 7 korral Kars § 262 -l korral: 1-l (avaliku korra rikkumine), 1- - l korral ÜTS (sõitmine ilma sõiduõigust tõendava dokumendita), 1 l korral AS § 70 (alkoholi tarbimine avalikus kohas), 4 l korral LS (liiklusseaduse) järgi. -

Kuritegude laad on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Seega võib eelpooltoodust järeldada, et varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole

R.Z puhul täitnud eesmärki – isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemisest ka

katseajal, mil isik peab alluma käitumiskontrollnõutele. Kohtule näib, et isik ei ole enda jaoks suutnud järeldusi teha ja võimalusel hakkab isik taas ühiskonnas kehtestatud reegleid eirama – ei ole kuidagi usutav, et vabaduses hakkaks isik elama õiguskuulekalt.

Samas tuleb positiivsena arvestada isiku osalemist sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, milles käsitletakse sõltuvuskäitumisega seotud probleeme. Kokkuvõttest nähtub, et isik oli avatud ja ausa

suhtumisega

itud – see näitab, et isik on valmis tegelema alkoholi kuritarvitamisest ting

4(5)

probleemide arutamisega. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused – ka seda tuleb tunnustada positiivsena, sest isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).

Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 28.04.2015.

Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda vanaema juurde aadressi xxx l . Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanik on süüdimõistetu vanaema,

kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Elukoht on sobiv elektroonilise valv elt on isikule garanteeritud e paigaldamiseks. Vabanemisjärgs töökoht ettevõttes

xxx, esitatud on Kohus töödejuhataja tõend (isikule on garanteeritud töökoht aknapaigaldajana). leiab, et isiku vanaema toetav suhtumine ja kindlale töökohale tööle asumise võimalus maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( R.Z-i mootorsõiduki joobes

juhtimine, omavoliline sissetung, kehaline väärkohtlemine, karistuse kandmisest kõrvalehoidumine), korduvaid karistusi (kõik kriminaalkaristused hõlmavad endas mootorsõiduki joobes juhtimist), tema käitumist vabaduses viibides (isik oli küll korduvalt kriminaalhooldusele määratud, kuid jätkas kuritegude toimepanemist), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus

on seisukohal, et varem viiel korral karistatud isik, kes on kõik kuriteod toime pannund

alkoholijoobes (mootorsõiduki joobes juhtimine on alati üks episoodidest), ei ole suutnud talle

määratud tingimisi ja reaalseid karistusi tõsiselt võtta. Seega puudub kohtul veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude Tema ennetähtae toimepanemist. gne

vabastami Oleks kergemeelne ne ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo li all uut seadusekuulekat elu. , alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrol

Kohus leiab, et, süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel eluja

töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo

asjaolusid. Kohus leiab, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

vabastamisega, kui teda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, saaks

ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Seda enam, et mootorsõiduki joobes juhtimine on üks teravamatest liiklusprobleemidest Eesti Vabariigis, mis on suureks ohuks teistele kaasliiklejatele.

Sealjuures tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et isikut oli varem karistuse kandmisest tingimisi

vabastatud, talle oli määratud üldkasulik töö, kuid sellegipoolest jätkas ta samaliigilise kuriteo

toimepanemist. See näitab, et isik ei võta talle mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et endale sellest järeldusi teha ja kuritarvitab meelevaldselt kohtu poolt antud usaldust. Kuigi Viru Vangla leiab, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal (31% mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus ja 33% vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus), ei tundu see kohtu

jaoks usutav. on uue kuriteo Vastupidi, isiku kogu eelnev käitumine näitab, et tema puhul toimepanemise risk vähemalt oluline. Isiku puhul, kellel on probleemiks vägivaldne käitumine ja

alkoholi kuritarvitamine, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda.

Kinnipeetav 01.03.2016 miseks on veel natuke aasta. Kohus a karistusaeg lõpeb , ärakand üle ühe

leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud,

muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil ta oli tingimuslikult vabastatud, kuid

jätkas kuritegude toimepanemist.

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo

toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud järjekordse mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mida ei ole võimalik aktsepteerida. Seda enam, et

5(5)

ühtlasi tungis isik omavoliliselt võõrasse korterisse ja kasutas tundmatu suhtes vägivalda. Seega

leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise

avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine.

Kohus hindab pingutused ( imine, distsiplinaarkaristuste Roman R.Z-i sotsiaalprogrammi läb

puudumine, riigikeelekursustel osalemine) küll kiiduväärseks ning loeb positiivseks ka temal vabaduses lähedase toe ning elu ja töökoha olemasolu, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt -

tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama

asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele

need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. kuritegu, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, oli sooritatud taaskord Kuivõrd

joobeseisundis ja seekord oli hõlmatud ka iskuvastane episood, siis näeb kohus isiku varasemas

käitumises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel. Samuti tuleb arvestada

asjaolu, et isik on varem viibinud kriminaalhooldusel, ega ole osanud teha järeldusi õiguskuulekaks käitumiseks.

Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu Roman R.Z-i puhul ei ole

kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Roman

R.Z-i kohtuotsustega mõistetud temale Viru Maakohtu 04.04.2013 vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/

Inna Kirsipuu kohtunik