1-13-4096/102 · 1-13-4096/102 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

G.U M Ä Ä R U S

G.U Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-4096 G.U G.U Peet Teidearu G.U sekretär Heli Nurmoja Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi

Süüdimõistetu Albert Zonenbergi tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla

Süüdimõistetu Albert Zonenberg

elukoht (vabanemisel): XXXX; isikukood: 39301222763; töökoht (vabanemisel): puudub Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 3 2, 33 kohtunik määras:

1. Jätta Albert Zonenberg temale Viru Maakohtu 18.07.2014. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-14-4318 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse 3 (kolme) aasta 2 (kahe)

kuu ja 6 (kuue) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

2. Välja mõista Albert Zonenbergilt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud 189 (ükssada

kaheksakümmend üheksa) eurot ja 60 senti.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele

nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea

2 Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest makstakse.

Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates

kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 26.04.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3447 tunnistati Albert Zonenberg süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Albert Zonenbergi poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.11.2011. a kuni 23.11.2011. a ja 22.12.2011. a kuni 23.12.2011. a, s.o kokku 5 päeva karistusaja hulka ning Albert Zonenbergi poolt ära kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Albert Zonenberg 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. G.U jõustus 03.08.2012. a.

Tartu Maakohtu 05.11.2012. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-3447 pöörati Albert

Zonenbergile eelnimetatud otsusega mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus

täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud temale katseajaks pandud kontrollnõudeid, mistõttu

kriminaalhoolduse teostamine tema üle osutus võimatuks. Täitmisele pööratava vangistuse

kandmise aja alguseks määrati Albert Zonenbergi kinnipidamise aeg, st 02.11.2012. a. Kohtumäärus jõustus 16.11.2012. a.

Tartu Maakohtu 21.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4096 tunnistati Albert Zonenberg süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Albert Zonenbergile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.04.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3447 Albert Zonenbergile mõistetud vangistuse ära

kandmata osa, s.o 6 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 3 aastat ja 6 päeva vangistust karistusaja algusega alates 21.06.2013. a. G.U jõustus 09.07.2013. a.

Viru Maakohtu 18.07.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4318 tunnistati Albert Zonenberg

süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati Albert Zonenbergile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.06.2013. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-13-4096 Albert Zonenbergile mõistetud vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust karistusaja algusega alates 21.06.2013. a. G.U jõustus 05.08.2014. a.

Eelnimetatud kohtuotsuste kohaselt algas Albert Zonenbergi karistusaeg 02.11.2012. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 27.08.2016. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel vähemalt ühe kolmandiku karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud oli kinnipeetav ära kandnud 13.07.2014. a.

3

Albert Zonenberg esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla.

Tartu Vangla ei toeta Albert Zonenbergi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

järelevalve alla, kuna on seisukohal, et kinnipeetav võib suure tõenäosusega toime panna uusi isiku- või varavastaseid kuritegusid ja on ühiskonnale seega ohtlik.

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik on vestelnud kinnipeetava XXXX ning XXXX,

kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed oma elukohta asukohaga XXXX, kuhu kinnipeetav soovib pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Samas on

tegu Tartu linna sotsiaalelamispinnaga ning Tartu linn omanikuna on keeldunud elektroonilise

seadme paigaldamisest ja ka Albert Zonenebergi elama asumisest nimetatud aadressil asuvasse korterisse. Tugiisikuks vabaduses on Albert Zonenbergile eelkõige tema ema, kes on valmis poega

toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes kinnipeetaval töökohta ega kindlat

sissetulekut ei ole. Kuni iseseisva sissetuleku saamiseni on Albert Zonenbergi hädavajalikuga lubanud kindlustada tema XXXX..

Lisaks eelnevale on Albert Zonenbergi varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 28.03.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-2848 KarS § 199 lg 2 p-de

4, 7, 8, § 202 lg 2 p 1 ja § 266 lg 2 p 3 järgi KarS § 64 alusel 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mille osas määrati, et seda ei pöörata KarS § 74 lg-te 1, 2 alusel osaliselt täitmisele tingimusel, et Albert Zonenberg ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi. G.U-lt ärakantava vangistuse alguseks loeti 04.09.2007. a, mis omakorda loeti ära kantuks seisuga 03.03.2008. a, mil Albert Zonenberg vabanes vahi alt.

2. Tartu Maakohtu 09.02.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16956 KarS § 121 ja § 200

lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Albert Zonenbergile Tartu Maakohtu 28.03.2008. a

kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja mõisteti temale liitkaristuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust karistuse kandmise aja algusega 13.10.2008. a.

3. Tartu Maakohtu 14.05.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7077 KarS § 199 lg 2 p-de

4, 7, 8 ja § 121 järgi KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 8 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Albert Zonenbergile Tartu Maakohtu 09.02.2009. a otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõisteti temale liitkaristuseks 3 aastat vangistust karistuse kandmise aja algusega 13.10.2008. a.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Albert Zonenberg tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Albert Zonenbergi on kohtu poolt varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Need karistused pole prokuröri hinnangul kinnipeetavale mõju avaldanud, kuna ta on jätkanud analoogsete õigusrikkumiste toimepanemist. Albert Zonenberg on omaks võtnud kriminaalsed hoiakud ning teda iseloomustab

hoolimatu suhtumine üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. Prokuröril puudub veendumus, et Albert Zonenberg suudaks läbida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, kuna hetkel on kinnipeetaval vanglas mitu kehtivat distsiplinaarkaristust ja see tähendab, et Albert Zonenberg ei suuda isegi range järelevalve tingimustes seaduskuulekalt käituda. Ka varasemaid katseaegu ei ole kinnipeetav suutnud läbida, kuna on nende kestel pannud toime uued kuriteod. Lisaks on Albert Zonenbergil vanglas diagnoositud sõltuvus narkootikumidest ning selline sõltuvus võib osutuda

õigusvastast käitumist vallandavaks teguriks. Oluline on seegi, et Albert Zonenbergil puudub vabaduses alaline elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadet.

4

Süüdimõistetu Albert Zonenberg seletas kohtus, et on vanglas viibides omad järeldused teinud ning saab aru, et elas vabaduses valesti. Ta on tänu vanglas läbitud sotsiaalprogrammidele läbi mõelnud, mismoodi ta peaks vabaduses käituma. Peamiselt kavatseb ta suhelda oma perega ja ka nende isikutega, keda varem ei ole kriminaalkorras karistatud ja kes saaksid talle tuge pakkuda.

Alkoholi ei plaani kinnipeetav enam tarvitada, ka suitsetamisest katsub loobuda. Usub, et

kriminaalhooldus tuleb talle kasuks ning aitab ühiskonnaga kohaneda. Soovib jätkata õpinguid abikoka erialal ning leida ka erialast tööd. Senikaua töötaks ta ehituses.

Kaitsja leidis, et Albert Zonenberg tuleks vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Vanglas on kinnipeetava käitumine olnud küllalt positiivne - teda on karistatud vaid mõne sigareti hoidmise eest. Kinnipeetav soovib elada ausalt ja seadusekuulekalt ning alluda kriminaalhooldaja järelevalvele, kuna leiab, et sellest oleks talle abi. Positiivne on see, et Albert Zonenberg on suitsetamisest loobumas. Ka on ta narkootikumidest võõrutatud. Sellest

saab järeldada, et riske narkootikumide ja alkoholi osas enam ei ole. Isik on vangistuses

omandanud põhihariduse. Ta on õppinud ka kutseõppes abikokaks ning soovib selle eriala

õppimist jätkata. Õppimise ajal soovib Albert Zonenberg töötada ehitusel. Järelikult on riskid maandatud ka töötamise osas. Suhete osas kaitsja arvates riske pole.

G.U seisukoht Albert Zonenberg mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdi mõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Albert Zonenberg temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte

vähem kui kuus kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus

elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema

tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja esitatud materjalidest ilmneb, et korteri näol, kuhu kinnipeetav pärast vanglast ennetähtaegselt vabanemist soovib elama asuda, on tegu Tartu linna sotsiaalelamispinnaga. Seal elavad kinnipeetava XXXX ning XXXX. Viimased on andnud nõusoleku paigaldada oma elukohta elektroonilise valve seadmed. Samas Tartu linn omanikuna on keeldunud elektroonilise seadme

paigaldamisest ja ka Albert Zonenebergi elama asumisest nimetatud korterisse. Järelikult ei ole

elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused täidetud, kuna kinnipeetaval puudub elukoha omaniku kirjalik nõusolek elukoha kasutamiseks.

Lisaks puuduvad Albert Zonenbergi puhul tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed alused. Nimelt sätestab KarS § 76 lg 3, et kohus arvestab katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

5

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Albert Zonenbergi on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesolev vangistus on tal juba

mitmes reaalne vangistus. Albert Zonenbergi üle on varem mitmel korral teostatud ka kriminaalhooldust. Tema kriminaalhooldused ei kulgenud rahuldavalt, kuna süüdimõistetu rikkus

käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning pani katseajal toime hulgaliselt uusi õigusrikkumisi.

Nüüdseks on kinnipeetav tunnistanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Ta kinnitab, et on vanglas viibides teinud omad järeldused ning saab aru, et elas vabaduses valesti.

Samas Albert Zonenbergi käitumine vanglas ei kinnita tema sõnu õiguskuulekamaks muutumise kohta. Tõsi, kinnipeetav on vanglas osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses, nt õppis ta Viru Vanglas viibides abikoka eriala (jäi pooleli Albert Zonenbergi ümberpaigutamise tõttu Tartu

Vanglasse) ning töötab alates 14.02.2014. a vangla majandustöödel. See justkui tõendaks, et

kinnipeetav, kes on oma materiaalsete vajaduste rahuldamiseks varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, on saanud aru, et raha saab teenida ka legaalseid teid kasutades, ning, et ta soovib

seda edaspidi teha. Samas on Albert Zonenberg korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju,

mistõttu on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuigi distsiplinaarkaristused on Albert Zonenbergile enamasti määratud selle eest, et ta hoidis enda juures keelatud tubakatooteid,

iseloomustab see kinnipeetavat siiski kui nõrga enesevalitsemisvõimega isikut, kes ei pea vajalikuks oma soove, tahtmisi ja tujusid kontrollida, vaid pigem on valmis rikkuma kehtestatud reegleid. Lisaks on ta vanglas toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest

on teda karistatud 2 kuu pikkuse vangistusega. Järelikult ei ole Albert Zonenbergi suhtumistes

suuri muutusi toimunud ning on endiselt suur risk, et ta jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut.

Ka hindab kohtunik Albert Zonenbergi taasühiskonnastumise väljavaateid halvaks. Kinnipeetaval puudub pärast vabanemist kindel elukoht – korterisse, kuhu Albert Zonenberg soovib elama asuda, ei saa ta elama minna, kuna selleks puudub omaniku, st Tartu linna nõusolek. Kinnipeetaval ei ole kokkuleppeid ka töökoha osas. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ning pea olematut töötegemise kogemust, on tema väljavaated asuda vabanemise järgselt tööle ning saada legaalset

sissetulekut halvad. Samas on majanduslik toimetulematus Albert Zonenbergi puhul, keda on

eelnevalt karistatud süstemaatiliselt toime pandud varavastaste kuritegude eest ja kelle puhul

varguste toimepanek oli peamiseks raha saamise vahendiks, üheks oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Albert Zonenbergi on lubanud nii materiaalselt kui ka moraalselt toetada tema ema. Samas märgib kohtunik, et selline toetus oli Albert Zonenbergil olemas ka ajal,

mil ta pani toime kuriteod, mille eest ta käesolevat karistust kannab. See näitab, et emapoolne toetus ei oma kinnipeetava puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust.

Lisaks diagnoositi Albert Zonenbergil vanglasse saabumisel sõltuvus narkootikumidest. Ta sai

küll võõrutusravi, kuid risk, et kinnipeetav vabanedes hakkab taas narkootikume tarvitama, on

olemas. Narkootikumide muretsemiseks vajamineva raha sai Albert Zonenberg ning saaks

tõenäoliselt tulevikuski mittelegaalsetest vahenditest, sest nagu eespool sai märgitud – kokkuleppeid töökoha osas kinnipeetaval ei ole, samas puudub tal kindel erialane haridus ning

töötegemise harjumus, mis teevad tema väljavaated legaalse sissetuleku hankimisel miinimumilähedaseks.

Eelnevat kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et Albert Zonenbergi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud.

6

Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 189.60 eurot.

G.U leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 30-31 ja 61-63 kohaselt.

G.U leiab, et tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad õigusabi osutamisega seotud kulutused, s.o 189.60 eurot hüvitada süüdimõistetul.

Peet Teidearu G.U